Palkmajainfo blogi » tehnoloogia

Positiivselt tänasest päevast ja tulevikust

Mari Loorman — Tue, 15 Jun 2010 13:21:12 +0000

Ühe palkmajafirma eluloo peale mõeldes (loomulikult Ritsu-nimelise – selles ma ju ise töötan) tuleb tõdeda, et viimaste aastate areng on olnud nii lennukas, et palkmajade sünnimaal toodetavad ja eksporditavad hoonekomplektid ei üllata juba ammu enam millegi uuega. Pigem kipume ise end aegajalt üllatama. Viimati juhtus see Tartu lähedal Ülenurme vallas (käesoleval kuul), kus „Mariti“ maja infopäeva ajal puhus nii tugev tuul, et kõrvaloleva objekti katusel eterniidi lendama pani. Uues linnastiilis ehitatud „Mariti“ majas saime samal ajal nautida vaikust ja soojust ning tunda rõõmu hästi planeeritud ja ehitatud palkmajas viibimisest. Selle hoone välisfassaadis kasutati uut nelikantpalkide tappimise lahendust.

Kus on palkmajade sünnimaa? Kes seda enam täpselt teab. Kuna esimese maja ehitamise aeg jääb tuhandete aastate taha ja Ameerika manner on Euroopa kõrval beebi, siis võime küsimusele vastates lähtuda asukohaprintsiibist ja tuua ühe näite jõuluvanadest. Vikerraadio saates rääkis üks rännumees loo, kuidas Madagaskari lapsed usuvad, et jõuluvanad tulevad kaugalt-kaugelt Prantsusmaalt. Prantsuse lapsed jälle teavad väga hästi, et jõuluvanad tulevad kaugelt – nimelt Eestist. Eesti laste jõuluvanad saavad palju lühema tee läbimisega oma ülesanded tädetud. Kui jõuluvanad saavad tulla nii paljudest kohtadest korraga, ju siis on sama lugu väga paljude iidsete oskuste sünniga, ka palkamajde ehitamisega.

„Mariti“ majas Tartu lähedal sai meie juttudest ajaloost tänapäev ja tänapäev viis mõtted tulevikku. Homsetest ideedest räägivad nii toekate kui ulmeliste argumentide baasil kõik inimesed. Tulevikuplaanid on arutlusel nii kõrgetes seltskondades ümarlaua ümber, kui külapoe ukse ees.

Ka Ritsul on oma tuleviku idee. Mitte selline mida panna kirja projektitaotlusse või aruandlusse vaid südamesoov, mis oli ja on meiega kogu aeg. Nüüd on see ka teadlikult lihtsal viisil paberile pandud.

Tulevikku visioonis näeme Euroopas ehitatavate eramute puhul kolme kõige olulisema aspektina järgimist:
1. Hoone kõigi võimalike komponentide tootmine taastuvatest materjalidest keskkonnasõbralikult.
2. Eluasemeruumide kauakestvus, kvaliteet ja sõbralikkus inimorganismile.
3. Ohutu hoone detailide utiliseerimise või taaskasutusse võtmine pärast kasutusaja lõppu.

See visioon ei ole reklaamlause, vaid soov, mida paljud Ritsu juhtivad töötajad südames kannavad ja mida haritud elanikkond üle kogu maa tegelikult saavutada püüab puhtama, tervema ja rõõmsama elu nimel.
Miks ainult Euroopa? Sellist suhtumist vajab kogu maailm. Kuid selleks, et meie soovist, ei saaks reaalsuse ilmingutega unistust peame piirduma alaga kuhu me suudame ka päris elus oma ideed edasi suunata.

Eurooplane juba pöörab tähelepanu energia kokkuhoiule. Tehtud algus toetab meie visiooni. Maailmas paraku ei leia ideed nii kiiret rakendust kui Valgamaa majatehases.

Värvimisõpetus praktikult

Alar Anton — Sun, 18 Apr 2010 21:12:39 +0000

Hakates värvima, tuleks meeles pidada seda, et sa ei võtaks ette liiga suurt tööd. Lubadused, et teen selle paari päevaga ära, võivad tekitada arusaamatusi. Olles juba päevake tööd rabanud, võib juhtuda, et saad enda suunas vaid süüdistused. Kas Sa ikka oskad seda tööd? või Miks Sinul kõik nii aeglaselt käib? Kuidas see sein nii ebaühtlane on? Mina küll sellist värvi ei valinud jne. Et seda ei juhtuks, loe alljärgnevad näpunäited kindlasti läbi.

Alusta kõrgemalt

Alustades seina värvimist, alusta seda ülevaltpoolt, vastasel korral ei näe Sa, kui värv on juhuslikult Sinu osavate käte vahelt alumisele osale tilkunud. Selle hilisem ületegemine võib osutuda raskeks, kuna alumine kiht on juba kuivanud. Kui nii juhtub, vabanda naisele, et värv on pisut kehva, taheneb liiga kiiresti, või et sellise ilmaga ei tohigi värvida. Õhk on liiga kuiv ja tuul liiga tugev.

Värvi piki kiudu

Puitpinda tuleks enne värvima asumist liivapaberiga puhastada ja värvida tuleks piki kiudu. See on eriti oluline just pintsliga värvimisel. Vastasel korral võivad pintsli tõmmetest jääda jäljed, mis veidi lähemalt vaadates ei ole kõige kaunimad. Kui nii juhtub, siis vabanda ämmale, et need tänapäeva pintslid ei kõlba kuhugi. Vanasti oli pintsel korralikult kohev ja vastupidav. Nüüd on kõik ainult raha pärast, et läheksid aga uut ostma.

Ära võta liiga palju ette

Kui asud värvima, siis veendu, et saaksid seina ühest otsast teise vähema kui viie minutiga. Võttes ette väga suure pinna korraga, võib juhtuda, et osa värvist on kuivanud ja pintsliga uuesti tõmmates läheb kuivanud osale värvi topelt. See jääb aga suure seina peal hästi näha. Kui nii juhtub, räägi lapsele, et emme käskis kiiresti ära teha ja näed, mis sellest välja tuli. Ja pintsel on ka liiga õhukene, mis ei võta piisavalt värvi sisse.

Voodrilaud värvi enne paigaldust

Voodrilaua keskmine niiskus on Eestis umbes 18%. Päiksepoolsel küljel võib aga niiskus väheneda juba kuni 12%. See teeb laua oluliselt kitsamaks. Punnist välja tulev ja värvimata osa võib hakata välja paistma. Kui nii juhtub, siis tuleb juba vabandada koerale, keegi muu Sind vaevalt usub.

Ümarpalkmajade tootmise protsess

Ants Randmaa — Fri, 12 Feb 2010 14:56:06 +0000

On teada tõsiasi, et ainult, siis kui majapalgid on täiuslikult sirgeid sujub palkmaja püstitus kiiresti ja veatult, seinad on õhutihedad ja soojapidavad. Seda tänu detailide täpsele kokkusobivusele.

Ümarpalkmajade tehnoloogias on küll peatähtsad masinad, kuid tegevus algab juba palgi varumisest. Parima seinapalgi saab talvel lõigatuna, siis kui puu „magab“ ja tema mahlad on kinni. Aastaks vaja minev seinapalk tuleb osta talvel kindlustamaks toorme parimat kvaliteeti.

Metsast toodud palk tuleb kiiresti koorida ja töödelda vajalikku mõõtu, mis on valmivast majaseinas kasutatavast palgist ca 20-25mm jämedam. Koorimist tehakse meie tehnoloogilises protsessis masinaga, mille tööoperatsiooni nimetatakse palgi silindreerimiseks. Antud operatsioonis kinnitatakse palk tööpingi tsentrite vahele võimalikult puidu südamest ja treimise meetodil freesitakse metsapalk silindriliseks.

Töödeldud palgid pannakse stabiilsetesse spetsiaalsete vahepuudega virnadesse, et vältida detailide kõverdumist, ja viiakse hästi tuulutatavatesse ladudesse katuse alla. On väga tähtis lasta kooritud palgil teatud aeg (1-2 kuud) taheneda. Selle perioodi vältel puidu niiskussisaldus väheneb 55-60-lt kuni 35%-ni ja puit stabiliseerub. Enne puidu kuivatamist kamberkuivatites on puidu õhu käes seismine väga tähtis.

Järgmine etapp ongi puidu kuivatamine kuivatuskambrites. Seda tehakse olenevalt palgi läbimõõdust madalal temperatuuril arvutiga juhitavates kuivatites 3-4 nädala jooksul. Õigest kuivatusreziimi valikust sõltub seinapalgi kvaliteet. Kas tuleb, ja kui palju tuleb pinnale pragusid, kas puit muudab värvi jne. Vale kuivatamisega võib seinapalgi kasutuskõlbmatuks muuta. Kuivatist tulnud iga palk mõõdetakse niiskusmõõtjaga. Niiskussisaldus palgis peab olema 14-15%. Äärmiselt tähtis on kogu kuivatatud partii ühtlane niiskussisaldus.

Ühtlaselt kuivatatud palgid töödeldakse vajalikku mõõtu ehk kalibreeritakse. Meil on seda teostava masina tööpõhimõtteks on kahe freesiga treimine/freesimine. Palk kinnitatakse masinasse eelmisest operatsioonist palgi otstesse tehtud tsentriavade kaudu.

Selline treimise meetod on pisut aeglasem, kui palgi hööveldamine mõõtu, kuid tal on mitu olulist eelist. Palgi treimisel südamiku järgi ei rikuta palgi kasvu aastaringe. Me teeme palgid pisut „nooremaks“, võttes maha ainult koore ja koorealuse pehme puiduosa. Tänu sellele palk edaspidistes operatsioonides praktiliselt ei paindu ega väändu.

Palgi hööveldamistehnoloogia puhul tuleb palk enne saekaatris vastavasse mõõtu lõigata. Selle tegevuse juures on väga raske järgida puidu südant. Toorik on tihti kõver, saagimise jäljed ja ebatäpsused võimenduvad höövelpingi juhtrullikute väikese omavahelise kauguse tõttu. Palk ei ole kunagi nii sirge kui treituna. Ainult treituna on palk piisavalt sirge ja sobib kasutamiseks kvaliteetse seinapalgina.

Hööveldamisel tekkivatest puudustest aitab pääseda kolmas masin – varapink.

Varapink on ju tegelikult höövelpingi asendaja, kuid täiesti teise tööpõhimõttega. Kui höövlis seisavad freesid paigal ja detail liigub nende vahelt läbi, siis varamasinas on palk fikseeritud ja freesid liiguvad sirgetel juhikutel mööda palgi perimeetrit. Siin on mitu eelist. Palk kinnitatakse masinasse samade tsentriaukude abil kui esimeses ja teises faasis (tööpingis). Olles palgi liikumatult fikseerinud, teevad kaks paralleelset ja teineteisest konstantsel kaugusel olevat freesi palgile üheaegselt nii vara kui ka tehnoloogilise baaspinna.

Mis asi see tehnoloogiline baaspind ehk palgi selg on, vaata lisatud pildilt. See on meie tehnoloogias üks tähtsamaid elemente.

Kui palgil ei oleks baaspinda, siis kõigi ülejäänud operatsioonide teostamisel peaks palk mööda rullikuid, libislaudu ja muid töötasapindu liikuma vara peal. Palgi vara on aga see ainumas asi, mis tagab seina sooja- ja tuulepüsivuse. Rikkudes tehnoloogilises protsessis palgi vara mis tahes moel, oleme äpardunud oma tegemistes ja meid ei oleks võimalik nimetada palkmajade meistriteks vaid puidu raiskajateks. Tootmisliinis liigub palk baaspinnal olles pööratud 180 kraadi asendi suhtes, mida palk omab hiljem maja seinas.

Okaspuit, eriti mänd, on väga pehme puu. Meie katsed kasutada palgi tööoperatsioonide baaspinnana töölaual vara servi näitasid, et pärast tootmisliinist läbitulekut olid vara servad lömastatud ja 4-5mm laiad, siin ei saa olla juttu seina soojapidavusest.

Varapingi väga suur eelis seisneb veel selles, et vara freesimise saab lõpetada iga hetk ja vara ei pea ulatuma läbi kogu palgi. See võimaldab teha laetalad ja seina avade ülemised palgid nii, et vara on ainult seinale toetuvas osas. Nelikanthöövlil seda teha ei saa. Lisaks on võimalik freesida laetaladele ülalt ainult baaspind, mis hõlbustab oluliselt teise korruse või vahelae põranda ehitamist.

Lisaks tehnoloogias teravaks jäänud vara servadele on varas veel kaks „hammast“, nagu on näha pildilt. Maja raskuse all vajuvad ülemiste palkide teravad vara servad ca 1-2 mm alumise palgi sisse ja nn. „hambad“ liituvad alumise palgi seljaga. Tekib kolmekambriline termos. Selline vara konstruktsioon suurendab oluliselt palkseina soojapidavust. Seda kinnitavad ka tehtud võrdlevad ülesvõtted termokaameraga. Keskmisse kambrisse asetatakse ehituse käigus isolatsioonimaterjal, mis sinna mis tahes põhjusel pääsenud õhu liikumise blokeerib.

Vähetähtis pole ka seinapalkide pakkimine ja transport. Palgid on ka pakis „jalad ülespidi“, ehk pööratud 180 kraadi võrreldes asendiga seinas. Oleme selleks, et palgi vara servad pakis ei puudutaks teist palki, teinud spetsiaalsed lipid palgiridade vahele.

Kõik kirjeldatud abinõud ja peensusteni läbimõeldud tehnoloogia võimaldavad toota nägusaid, soojapidavaid ja kaua säilivaid palkmaju.

Siin kirjeldatud ümarpalkmajade tehnoloogia esimene osa lähtub eesmärgist toota sirgeid ja ideaalselt majaseinas kokku sobivaid palke, mille profiili säilimise eest tuleb hoolt kanda ka tehnoloogia teises osas, mis hõlmab CNC töötlemiskeskuses projekti järgi paigaldusvalmis detailide valmistamist.

Kohtume Põhja-Ameerika mandri palkmajadega

Ants Randmaa — Wed, 27 Jan 2010 12:11:01 +0000

Palkmajade ajalugu ulatub tuhandete aastate taha neis maailma piirkondades, kus oli ja on piisavalt puitu, millest ehitada. Olen palju käinud ja seega näinud sajandivanuste palkmajade hästisäilinud eksemplare ja tutvunud tänapäevaste palkamajade ehituskunstiga. Piirkonniti on areng toimunud väga erinevalt. Hästi lahendatud kestma loodud detailidest majade kõrvale kerkivad sageli hooned mille puhul on lihtsa eestlase arusaama kohaselt palgiga väga armutult ümber käidud.

Erinev ehitamise stiil

Toon näite Alaskas 1993 aastal valminud majast, mis on oma lahenduselt silmapaistvalt eriline. Masinal freesitud palkidel puudub vara. Palgid on asetatud lapiti üksteise otsa, nii et lamedad siledad pinnad jäävad vastakuti. Nurgad on tapitud nii, et iga palgiring moodustab omaette kasti, mis pole järgmise kastiga tappide abil seotud. (Tavaliselt paigaldatakse palgid nii, et iga ristuv palk on eelmisest poole palgi läbimõõdu võrra kõrgemal.)

Selle maja konstruktsiooni stiilinäide jätab mulje, et liivakastideks mõeldud palgid on üksteise otsa laotud ja majaks kergitatud. Sellises seinas tungib esile iga pisem mõõduviga, palgi loomulik kõverus. Seinalahenduses puuduvad kõikvõimalikud lisaväärtused peale eheda puidu olemasolu, näiteks soojustusmaterjali palkide vahele lisamine ei anna olulist efekti, kuigi hoone on vaid 17 aastat vana. Ju puudusid ehitajal kogemused.
Sajanditevanused majad seevastu on enamasti ehitatud läbimõeldult ja tolleaegseid võimalusi parimal viisil ära kasutades, sest ehitamine oli luksus, milles ei saanud puudujääke lubada.

Ümar hoolikalt käsitsi kooritud palk

Kasutuse leidis kogu olemasolev materjal. Pikivara ei tehtud, sest tegu on keeruka tööoperatsiooniga. Mõnel juhul lõigati palgile renni kujuline vara, seda algelist lahendust kasutatakse vanades traditsioonides kinni olles mitmel pool käsitöömajade puhul siiamaani. Palgid sobitati üksteise peale nii, et need kõverustelt ja mõõduerinevustelt võimalikult täpselt sobiksid. Spetsiaaltööriistade abil lõigati nurgatapid nii täpselt, kui vähegi võimalik ning tappide ja palkide vahed topiti täis käepärast materjali, milleks enamasti oli sammal või savisegu. Paremad vahendid ja võimalused puudusid. Isolatsioonipaigaldustöid teostati vastavalt majapalkide ja savi ning sambla kuivamisele ning sadevete poolt välja uhtmisele üha uuesti ja uuesti.

Majaehitus oli luksus ja töö kvaliteedile pöörati materjalide ja oskuste kesisusest hoolimata suurt tähelepanu.

Kanada palkmajade omapärased näited

Maailmas on piirkondi, kus tänagi veel ehitatakse maju kirvega tahutud ja kehvasti varatud (või ka varamata) palgist. Kanada palkmajade ehitus rajaneb veel täna sel iidsel tehnikal, mille tulemus ei vasta meil Euroopas enam ei standarditele, soojapidavuse nõuetele, ega klientide ootustele. Siinkohal toon mõned tappimise näited pildis teieni.

Lapiti lõigatud palgiväljaulatused on kõige vähempüsivad, sest sellele lamedale pinnale jääb sadevesi, lumi ja niiskus püsima pikaks ajaks kahjustades puitu pideva mõju tulemusena kiiresti.
Järgneval kolmel pildil on näited sellest kui suure maja saab palkidest ehitada. Igal hoonel on oma eesmärk ning sellele vastavalt on teostatud lahendus. Kui nende majade ehituses oleks kasutatud korralikult tapitud ja varatud palke, oleks tulemus olnud märkimisväärselt parem ja ilmselgelt kauakestvam. Pikkade jätkamata palkide kasutamine seinas annab kinnitust kasutatud kvaliteetse toormaterjali olemasolust.

Järgmistest piltidest on eriti tähelepanuväärne esimene, kus palgivaheliste pragude peitmiseks on kasutatud noori peenikesi puitvitsu. Tappimise ebatäpsusest ja palgikõverusest tulenevaid pragusid proovitakse peita väga mitmel erineval moel.

Ameerika mandrilt on selliste oskamatusest tulenevate vigade parandamiseks pärit spetsiaalne tihendav silikoon, mis pilude paikamisel jätab palkide vahele kummise riba. See elastsete omadustega keemilise koostisega kiirelt tahkuv aine ja naturaalne kena puitmaterjal vaheldumisi jätavad majale kõige ebaloomulikuma kontrasti. Selle materjaliga on rikutud ära kümneid kenasid ökoloogilisi kodusid.

Mis seal salata, kui maja on kehvasti ehitatud, siis on vaja mingi lahendus leida, et kutsumata külalised öiti palgipragude vahelt sisse ei lendaks ja usinad sipelgad rivis köögilaua alla pesa tegema ei trambiks. Seda materjali pakutakse täna Eestiski rõhutades silikooni soojustusomadusi. Tegemist on pigem kehvasti ehitatud maja palgivahedesse lastava tuuletõkkega. Loodan, et täna Eesti palkmajade tootjad nii halba tööd ei tee, et tekkivad palgivahepraod vajavad kummiribadega ületriibutamist.
Nende näidetega võrreldes paistavad Eesti majad silma oma hea planeeringu ja detailide täpsuse poolest. Pika reisi vältel läbi Kanada sai nähtud palju erinevaid palkmaju. Ma ei väida, et seal ei tehta ka väga kvaliteetset tööd, kuid need näited räägivad iseenda eest. Nii kerkivad imeilusast puitmaterjalist sageli utoopilise pindalaga lossid, mis kaugelt vaadates ja kataloogikaanel näevad suurte klaaspindade ja hea valgustuse tõttu luksuslikud välja, kuid lähemalt uurides paistavad seinad sageli läbi ja taevatähed on toast vaadeldavad.
Sellest, kuidas ehitatakse maju Euroopas ja kuidas teevad seda Eesti parimad lugege järgnevatest lugudest.

Mida on uut palkmajades?

Mari Loorman — Fri, 06 Nov 2009 09:11:45 +0000

Palkmajad ei arene sellises pöörases tempos nagu IT ja kommunikatsioon, selleks pole ka vajadust. Puitu ei asenda miski.

Küll aga areneb palkide töötlemisviis ja seeläbi täiustuvad majadetailid. Selleks, et maja ehitada, ei pea kirvega metsa poole astuma. Sajakonna aasta jooksul, alates palgi kambrilisest kuivatamisest, on jõutud liimpalgi kasutuselevõtuni, mis annab võimalused erinevate maitsekate arhitektuursete lahenduste loomiseks.

Juba aastast 2008 toodame nelikantpalkmaju mille välisseinad on varasema tehnoloogiaga sarnaselt paksust liimitud kantpalgist, siseseinad aga saame teha õhemast liimpalgist. See kombineeritud lahendus võimaldab toota sama hea kvaliteediga puitmaterjalist soojapidava välisseinaga maju, saavutades seejuures märkimisväärse kokkuhoiu õhema siseseinamaterjali arvel. Lisaks vähenevad ehituse, transpordi ja hoone kasutamise kulud.

Küsimuse: “mida uut?“, vastus kõlab: „seda, mida inimestel vaja“.

Tänaseks on ehitatud 15 kombineeritud seintega maja. Uudne optimaalne lahendus võimaldab väiksemast investeeringust hoolimata planeerida tavapärasest suuremaid tube, käiguavasid, avaraid õhuruume ning erilist „linnanurgaga“ palkmaja.

Visuaalne lühiülevaade .wmv