Ühe palkmajafirma eluloo peale mõeldes (loomulikult Ritsu-nimelise – selles ma ju ise töötan) tuleb tõdeda, et viimaste aastate areng on olnud nii lennukas, et palkmajade sünnimaal toodetavad ja eksporditavad hoonekomplektid ei üllata juba ammu enam millegi uuega. Pigem kipume ise end aegajalt üllatama. Viimati juhtus see Tartu lähedal Ülenurme vallas (käesoleval kuul), kus „Mariti“ maja [...]

Hakates värvima, tuleks meeles pidada seda, et sa ei võtaks ette liiga suurt tööd. Lubadused, et teen selle paari päevaga ära, võivad tekitada arusaamatusi. Olles juba päevake tööd rabanud, võib juhtuda, et saad enda suunas vaid süüdistused. Kas Sa ikka oskad seda tööd? või Miks Sinul kõik nii aeglaselt käib? Kuidas see sein nii ebaühtlane [...]

On teada tõsiasi, et ainult, siis kui majapalgid on täiuslikult sirgeid sujub palkmaja püstitus kiiresti ja veatult, seinad on õhutihedad ja soojapidavad. Seda tänu detailide täpsele kokkusobivusele.
Ümarpalkmajade tehnoloogias on küll peatähtsad masinad, kuid tegevus algab juba palgi varumisest. Parima seinapalgi saab talvel lõigatuna, siis kui puu „magab“ ja tema mahlad on kinni. Aastaks vaja minev [...]

Palkmajade ajalugu ulatub tuhandete aastate taha neis maailma piirkondades, kus oli ja on piisavalt puitu, millest ehitada. Olen palju käinud ja seega näinud sajandivanuste palkmajade hästisäilinud eksemplare ja tutvunud tänapäevaste palkamajade ehituskunstiga. Piirkonniti on areng toimunud väga erinevalt. Hästi lahendatud kestma loodud detailidest majade kõrvale kerkivad sageli hooned mille puhul [...]

Palkmajad ei arene sellises pöörases tempos nagu IT ja kommunikatsioon, selleks pole ka vajadust. Puitu ei asenda miski.

Küll aga areneb palkide töötlemisviis ja seeläbi täiustuvad majadetailid.