Retsept on lihtne:

• Maja peab olema toodetud kvaliteetsest puitmaterjalist: hoolikalt töödeldud freespruss-seinadetailid, valitud põranda ja piirdelauad, kvaliteetsed liistud).

• Viimistletud peab puit olema spetsiaalsete vahenditega. Mustast oksast vabad, sirged ja siledad detailid näitavad läbikumava katte all välja oma mustri võlu.

• Aknad peaks asetsema nii, et mööblit saab paigutada sundimatult. Aeg-ajalt elamiseks kasutatava aiamaja puhul on suisa kohustuslik kasutada maast laeni ulatuvaid akna- või rõduukseavasid. Selleks, et seina äärde paigaldatav mööbel akendega konflikti ei satuks saab vastasseinas aknad tõsta tavapärasest tasemest tunduvalt kõrgemale. Päevavalguse liigse blokeerimise hirmus saab kõrgel asetsevad aknad pikemaks “venitada”.

• Minimalistlikud valgustid toovad esile puidu võlu. Need tuleb paigaldada nii, et juhtmed välja ei paistaks, näiteks seintesse puuritavatesse elektrijuhtmekanalitesse. Kui selline võimalus puuduma peaks, siis lae- ja põrandalaudade ning liistude taha saab juhtmeid ikka panna. Samas saab valida sellises stiilis seinavalgustid, mis varjavad elektriosad oma disainiga.

mitmeotstarbeline aiamaja

meeldiv mööbli, akende ja uskse asetus

Sellises õhukeste seintega hoones viibides ei saanud ma arugi, et tegu on kergehitisega. Kuigi akna taga kallas vihma oli toas mõnus ja soe. Ka tähelepanuväärselt vaikne – hoolimata plekkist katusekattest. Sarikate vahele oli paigaldatud piisav isolatsioonimaterjali kiht, mis ka heli summutajana toimis.

Sobiva hoone saamiseks ei pea valima vaid pisikeste akendega tüüpmajade vahel. Tootjana soovitame oma aias majakesele välja valida sobiv koht, arvestada päikesetõusu ja loojanguga, haljastusega. Selle järgi saab panna aias paika maja plaani koos uste, akende, soovi korral vaheseinte, sissekäigutreppide ja terrassi(de)ga.

Sellises lihtsas ja avaras aiamajas võib veeta terve suve. Sinna saab soojal ajal majutada külalisi ja pereliikmeid. Seal saab korraldada suuremaid vastuvõtte ja pidusid väiksemale ringile. Teismeeas noortele oleks selline suvine kodu meeldiv privileeg ja vaheldus.

Küttekolde olemasolul saavad seiklushimulised aiamaja mõnusid nautida ka talvel. Alaliselt külmal ajal 45 või 70mm paksusest seinaprussist majas elamine läheb aga külmal ajal küttekulude tõttu kulukaks.

Puithoone võlu säilitamiseks tuleb puitpinnad aeg-ajalt üle töödelda. Vajadus sõltub viimistlusmaterjalide valikust. Orienteeruvaks intervalliks on 5 aastat. Hästi hooldatud aiamaja püsib aastakümneid.

Viilkatuseks loen katust, mille kalle on üle 10 kraadi. Kuigi ka sellise katuse puhul võib katusekattena kasutada rullmaterjali, on siiski eelistatav kivi- või plekk-katusekatted. Viilkatusele vesi pidama ei jää, vaid valgub sealt otsejoones väljaspool maja asuvatesse vihmaveerennidesse, kust teekond jätkub vihmavee drenaažisüsteemi. Ilmade soojenedes kuivab selline katus kiiresti.

Millest selline teemapüstitus?

Viimasel kümnendil on Põhja-Euroopas hakanud tooni andma nö. kastmajad. Arhitektuuri seisukohalt ei hakka ma sõna võtma, kuna ei ole pädev seda tegema. Ehitustehniliselt on selline lahendus põhjamaade tingimustes täielik ebapraktiline. Eestis antakse ehitustöödele kahe aastane garantii. Kui suur on tõenäosus, et peale viit aastat seisvat vett katusel (näiteks lumistel talvedel, kui vee äravool on jäätunud) ei leia see teed eluruumidesse? Paljud selle ala spetsialistid ilmselt vaidleksid kohe vastu, et vesi ei seisa katusel. Siin tuleb aga arvestada ka inimliku faktoriga – keegi ei käi ju kogu aeg neid reste puhastamas ega pidevalt jälgimas, kas vesi kuhugi koguneb.

Kust lamekatus on pärit

Lõuna-Euroopa, Aafrika, Brasiilia jne on maad, kus selline konstruktsiooniline lahendus on igati otstarbekas ja kuluefektiivne. Vihma sajab harva ja kõrged temperatuurid kuivatavad katuse kiiresti. Kes seal käinud, see teab, et paljudel sealsetel majadel lausa puudub katuse kattematerjal. Paar korda aastas sajab sisse, aga samas kohe kuivab ju ära.

‚‚Väike värskendus’’, ütleks Sulle lõunamaalane.

Eelnevat juttu kinnitab fakt, et oleme oma klientidele ehitanud arhitektuurselt väga erinevaid palkmaju väga erinevatesse piirkondadesse. Nii võib neid leida pea igast Eestimaa nurgast alates Valgamaa metsadest lõpetades Tallinna elamurajoonidega.

Meie referentside hulgast leiab järeleproovitud ja ennast tõestanud tüüpprojekte, kui ka keerukaid ja uuenduslikke arhitektide loodud eriprojekte.

Kui Teile meeldib looduslähedane elukeskkond, siis soovitan igal juhul kaaluda ka võimalust ehitada oma kodu just liimpalgist, sõltumata sellest, kus asub krunt või millised on mõtted maja väljanägemise osas.

Erinev ehitamise stiil

Toon näite Alaskas 1993 aastal valminud majast, mis on oma lahenduselt silmapaistvalt eriline. Masinal freesitud palkidel puudub vara. Palgid on asetatud lapiti üksteise otsa, nii et lamedad siledad pinnad jäävad vastakuti. Nurgad on tapitud nii, et iga palgiring moodustab omaette kasti, mis pole järgmise kastiga tappide abil seotud. (Tavaliselt paigaldatakse palgid nii, et iga ristuv palk on eelmisest poole palgi läbimõõdu võrra kõrgemal.)

Selle maja konstruktsiooni stiilinäide jätab mulje, et liivakastideks mõeldud palgid on üksteise otsa laotud ja majaks kergitatud. Sellises seinas tungib esile iga pisem mõõduviga, palgi loomulik kõverus. Seinalahenduses puuduvad kõikvõimalikud lisaväärtused peale eheda puidu olemasolu, näiteks soojustusmaterjali palkide vahele lisamine ei anna olulist efekti, kuigi hoone on vaid 17 aastat vana. Ju puudusid ehitajal kogemused.
Sajanditevanused majad seevastu on enamasti ehitatud läbimõeldult ja tolleaegseid võimalusi parimal viisil ära kasutades, sest ehitamine oli luksus, milles ei saanud puudujääke lubada.

Ümar hoolikalt käsitsi kooritud palk

Kasutuse leidis kogu olemasolev materjal. Pikivara ei tehtud, sest tegu on keeruka tööoperatsiooniga. Mõnel juhul lõigati palgile renni kujuline vara, seda algelist lahendust kasutatakse vanades traditsioonides kinni olles mitmel pool käsitöömajade puhul siiamaani. Palgid sobitati üksteise peale nii, et need kõverustelt ja mõõduerinevustelt võimalikult täpselt sobiksid. Spetsiaaltööriistade abil lõigati nurgatapid nii täpselt, kui vähegi võimalik ning tappide ja palkide vahed topiti täis käepärast materjali, milleks enamasti oli sammal või savisegu. Paremad vahendid ja võimalused puudusid. Isolatsioonipaigaldustöid teostati vastavalt majapalkide ja savi ning sambla kuivamisele ning sadevete poolt välja uhtmisele üha uuesti ja uuesti.

Majaehitus oli luksus ja töö kvaliteedile pöörati materjalide ja oskuste kesisusest hoolimata suurt tähelepanu.

Kanada palkmajade omapärased näited

Maailmas on piirkondi, kus tänagi veel ehitatakse maju kirvega tahutud ja kehvasti varatud (või ka varamata) palgist. Kanada palkmajade ehitus rajaneb veel täna sel iidsel tehnikal, mille tulemus ei vasta meil Euroopas enam ei standarditele, soojapidavuse nõuetele, ega klientide ootustele. Siinkohal toon mõned tappimise näited pildis teieni.

Lapiti lõigatud palgiväljaulatused on kõige vähempüsivad, sest sellele lamedale pinnale jääb sadevesi, lumi ja niiskus püsima pikaks ajaks kahjustades puitu pideva mõju tulemusena kiiresti.
Järgneval kolmel pildil on näited sellest kui suure maja saab palkidest ehitada. Igal hoonel on oma eesmärk ning sellele vastavalt on teostatud lahendus. Kui nende majade ehituses oleks kasutatud korralikult tapitud ja varatud palke, oleks tulemus olnud märkimisväärselt parem ja ilmselgelt kauakestvam. Pikkade jätkamata palkide kasutamine seinas annab kinnitust kasutatud kvaliteetse toormaterjali olemasolust.

Järgmistest piltidest on eriti tähelepanuväärne esimene, kus palgivaheliste pragude peitmiseks on kasutatud noori peenikesi puitvitsu. Tappimise ebatäpsusest ja palgikõverusest tulenevaid pragusid proovitakse peita väga mitmel erineval moel.

Ameerika mandrilt on selliste oskamatusest tulenevate vigade parandamiseks pärit spetsiaalne tihendav silikoon, mis pilude paikamisel jätab palkide vahele kummise riba. See elastsete omadustega keemilise koostisega kiirelt tahkuv aine ja naturaalne kena puitmaterjal vaheldumisi jätavad majale kõige ebaloomulikuma kontrasti. Selle materjaliga on rikutud ära kümneid kenasid ökoloogilisi kodusid.

Mis seal salata, kui maja on kehvasti ehitatud, siis on vaja mingi lahendus leida, et kutsumata külalised öiti palgipragude vahelt sisse ei lendaks ja usinad sipelgad rivis köögilaua alla pesa tegema ei trambiks. Seda materjali pakutakse täna Eestiski rõhutades silikooni soojustusomadusi. Tegemist on pigem kehvasti ehitatud maja palgivahedesse lastava tuuletõkkega. Loodan, et täna Eesti palkmajade tootjad nii halba tööd ei tee, et tekkivad palgivahepraod vajavad kummiribadega ületriibutamist.
Nende näidetega võrreldes paistavad Eesti majad silma oma hea planeeringu ja detailide täpsuse poolest. Pika reisi vältel läbi Kanada sai nähtud palju erinevaid palkmaju. Ma ei väida, et seal ei tehta ka väga kvaliteetset tööd, kuid need näited räägivad iseenda eest. Nii kerkivad imeilusast puitmaterjalist sageli utoopilise pindalaga lossid, mis kaugelt vaadates ja kataloogikaanel näevad suurte klaaspindade ja hea valgustuse tõttu luksuslikud välja, kuid lähemalt uurides paistavad seinad sageli läbi ja taevatähed on toast vaadeldavad.
Sellest, kuidas ehitatakse maju Euroopas ja kuidas teevad seda Eesti parimad lugege järgnevatest lugudest.

]]> http://palkmajainfo.ee/blogi/kohtume-pohja-ameerika-mandri-palkmajadega/feed 0