Palkmajainfo blogi » soojapidavus

Kuidas palkmajas energiat säästa?

Alar Anton — Wed, 07 Dec 2011 15:22:49 +0000

Energia säästmine muutub päev-päevalt üha aktuaalsemaks teemaks. Millele tuleks aga mõelda, kui tahame kokku hoida? Millest alustada ja kui kaugele tasub ökonoomsust taotledes minna?

Alusta projektist

Energia säästmisele peab mõtlema juba maja ehitamist planeerides. Esimene energiakulu mõjutav tegur on hoone asukoht. Mereäärne maja, mis on tuultele aasta ringi avatud, kulutab selgelt rohkem energiat – eriti juhul, kui tahetakse kaunist vaadet ja ehitatakse seepärast mere poole üksnes klaasist koosnev fassaad.

Maja projekteerides tuleb läbi mõelda akende paigutus ilmakaarte suhtes. Suured aknad põhjakaares jahutavad maja, suurte lõunapoolsete akende kaudu aga võib päike suvel ruumid nii kuumaks kütta, et läheb tarvis jahutussüsteemi. Ega Eestis asjata tehtud vanasti madalaid uksi ja väikesi aknaavasid.

Energia kokkuhoiu seisukohalt on äärmiselt oluline katus: sealt kaudu ja akendest-ustest kokku läheb välja u 65% maja soojusest. Tähelepanu peaks pöörama nii soojustuse paksusele kui ka materjalide õhutihedusele. Valida tuleks aknad ja uksed, mille on valmistanud usaldusväärne tootja ja mis vastavad uutele soojapidavuse normidele.

Odav ei ole alati säästlik

Üks olulisemaid otsuseid on küttesüsteemi valik. Sealjuures on vaja mõelda, kas tasub osta järelmaksuga või investeerida kohe. Kindlasti on esialgse investeeringuna odavaim lahendus elekterküte, pikas perspektiivis see ilmselt siiski mõistlikuks lahenduseks ei osutu.

Kui maja on valmis, tuleb sinna paigaldada ventilatsioonisüsteem ja kodumasinad, mis on ökonoomsed. Mida parem on seadmete energiaklass, seda vähem elektrit kulub. Samuti tasuks kaaluda, kas elektritarbijad peavad olema vooluvõrgus kogu päeva. Paljudel juhtudel on näiteks võimalik elektrisüsteem nii välja ehitada, et maja valvesse panek lükkab ühtlasi hoone voolu välja.

Veel oleneb säästlikkus sellest, kuidas omanik maja ja selle tehnilisi lahendusi kasutab, näiteks kas tuulutamiseks hoitakse akent lahti või teeb õhutamistöö ära plaatsoojusvaheti põhimõttel töötav ventilatsioonisüsteem.

Õhk liigub majja

Konstruktiivse poole pealt tuleb tähelepanu pöörata eelkõige tõsiasjale, et majas on alati alarõhk: piltlikult öeldes tõmmatakse väljast õhku sisse. Kui kamin küdema panna, suureneb alarõhk ja õhu sissetõmme veelgi. Vill ega tuuletõke väljast tulevat õhku kinni ei pea, tuuletõke kaitseb vaid tuule surve eest. Seetõttu pöörataksegi põhjamaades tuuletõkke paksuse asemel järjest enam tähelepanu sisemisele aurutõkkele

Passiivmajad

Palju on kõneldud passiivmajadest, kuid paljude soojafüüsikute arvates on selliseid lahendusi meie kliimas veel väga vähe uuritud. Sellest tulenevalt leiame põhjamaades passiivmaja normidele vastavaid maju üsna vähe.

Meie kliimavöötmele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid suvel ja madalad õhutemperatuurid talvel.

Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250–2000 ning kohati ka enam millimeetrit aastas. See kõik seab meid oluliselt teise olukorda kui see on näiteks lõunaeuroopas.

Topeltseinaga palkmaja soojustusmaterjal

Mari Loorman — Wed, 15 Jun 2011 12:10:46 +0000

Saksamaal valmis järjekordne Ritsus toodetud topelt-välisseinaga palkmaja, mille soojustamiseks kasutatati korgipuru.

Kork on laialt levinud isolatsioonimaterjal Lõuna-Euroopas. Tavaliselt toodetakse korgitamme koorest erinevaid ehitusplaate põranda ja seina kattematerjaliks. Soojustamiseks kasutatavat korgipuru saadakse enamasti korgiplaatide tootmisjääkidest, kasutatud veinikorkidest ja muudest taastöödeldavatest korgitoodetest.

Korgitamm ise kasvab Pürenee poolsaarel ja Aafrika põhjaosas. Elusat puud saab koorida siis, kui ta on kasvanud 25 aastat ja seejärel ca iga 20 aasta tagant. Seda teevad osavad asjatundjad spetsiaalse kirvega. Korgipuu elab vähemalt 150 aastat vanaks.

Kuna ehituses kasutatakse ära eelkõige piirkondlikke looduslikke eripärasid, siis kork on Eestisse jõudnud vaid eksklusiivse viimistlusmaterjalina. Hoonete soojustamisel soovitame meie Eestis kasutada kohalikku päritolu vahendeid.

Topeltseinaga palkmajade puhul on üheks sobivamaks tselluvill. Seda materjali saab lihtsasti kahe välisseina poole vahel kasutada. Ta sobib oma omadustelt väga hästi töötama koos puiduga, sest ta suudab siduda ja vabastada veeauru. Lisaks soojusele isoleerib ta hästi ka heli. Kuna tegu on loodusliku taaskasutatava materjaliga, siis sobib ta palkmajakonseptsiooniga hästi ja on keskkonnateadliku inimese jaoks valikuvõimaluste pingereas primaarne.

Topelt välisseinaga palkmajastiil on suhteliselt uudne lahendus, mida on hakatud mitmel pool Euroopas kasutama. Selle lahenduse peamiseks eeliseks on välisseinte väiksem U-väärtus võrreldes tavapalkmajaga.

Lisan mõned pildid Saksamaa maja ehitustöödest.

topelt-välisseintega maja ehitus

maja Saksamaal

Palkmaja õhupidavus

Alar Anton — Thu, 21 Oct 2010 17:46:54 +0000

Palkmajade ehitus on väga pikkade traditsioonidega, kuid kunagi varem ei ole nii palju rõhku pandud maja õhupidavusele. Vanades palkmajades lisati palkide kuivamist varade vahele takku või sammalt ja polnud häda midagi. Tänapäeval enam kahjuks nii ei saa. Rahvastiku arv on kasvanud, põldudel on üha rohkem loomi, metsa raie toimub paljudes arengumaades valimatult ja rikkad riigid kasutavad tootmise suurendamiseks üha suuremal määral fossiilseid kütuseid. See kõik tõstab CO2 emissiooni, mis on kliimasoojenemise üks olulisemaid tegureid.

Majades õhupidavus

Alates 1. jaanuarist 2010 hakkas Eestis kehtima VV. Määrus nr. 258 „ Energiatõhususe miinimum nõuded“. Paljude muude uuenduste juures käsitletakse seal ka majade õhutihedust. Ebapiisavaks õhutiheduseks loetakse kontrollimatut õhu voolu läbi ebatiheduste hoone piiretes. Õhu infiltratsioon ja tema mõju sõltub hoonepiirete õhupidavusest, lekkekohtade paiknemisest, õhu rõhkude erinevusest kahel pool piiret, kasutatavate materjalide omadustest ja kliimatingimustest. Õhu rõhkude erinevust kahel pool piiret põhjustavad tuul, temperatuuride erinevusest tulenev õhutiheduse erinevus või ventilatsiooni õhuvooluhulkade erinevus.

Hoonepiirete õhupidavus mängib hoonete energiatõhususe analüüsis olulist rolli ning mõjutab otseselt maja kütte- ja jahutuskulusid. Hoonepiirete soojajuhtivuse vähenemisega kasvab suhteline kulutus õhuvahetusele. Hoonel, mille välispiireteõhuleke on suur, võib piirete õhulekkekohtade kaudu toimuv õhuvahetus olla samas suurusjärgus või suuremgi kui ventilatsiooniseadmete poolt vahetatav õhu hulk. Tavapärase hoone energiakulu võib olla 25% suurem kui väga väikese õhulekkega hoonel. Õhulekkearvu ühe ühiku muutus mõjutab elamu koguenergiakulu (sh. küte, ventilatsioon, tarbeelekter jne) keskmiselt 4% (sõltuvalt erinevatest teguritest võib muutuda vahemikus 2…7%).

Siiski, hoonepiirete õhupidavus ei ole pelgalt energiatõhususe probleem. Lisaks energiatõhususele on õhupidavusega seotud ka järgmised tegurid:

* niiskustehnilised probleemid, hallituse teke, niiskuse kondenseerumine;

* hallituse, õhusaaste ja radooni levik põrandaalusest ruumist siseruumidesse, õhusaaste liikumine garaažist eluruumidesse;

* piirde pindade alajahtumine;

* sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus.

Soovitan soojalt kontrollida oma maja õhupidavust.

Kasutatud materjal: Targo Kalamees

Seminar “Palkmaja soojuspidavusest – nõuded ja praktika Eestis ja väljapool”

11. september 2010 kell 11.00-16.00 Atlantise konverentsikeskus (Narva mnt 2, Tartu)

Kuidas ehitada soojapidavat katust?

Mari Loorman — Wed, 07 Jul 2010 11:10:58 +0000

Katuse soojustusmaterjali paksus peaks olema vähemalt 250-300mm. Kõige soojapidavamad on klaas- ja kivivill. Mõlemad sobivad kasutamiseks ka viilkatuste puhul. Mida madalam on materjali U-väärtus ehk soojusjuhtivustegur, seda soojapidavam on materjal. Soojustusmaterjal peab olema piisavalt tihe, et see kaldpinnal aja jooksul ära ei vajuks. Tihedus annab materjalile raskut ja hinda juurde ning vähendab sealjuures minimaalselt soojapidavust. Kõige sobivam materjali mark tuleb valida eelkõige katusekaldest lähtuvalt.

Lisakaitset veekindluse tagamisel annab katuse aluskate, mida on kaht tüüpi – hingav ja mittehingav aluskatte. Nende paigaldamise viis on erinev. Mittehingavat aluskatet kasutatakse reeglina siis, kui soojustatud on vahelagi. Hingavat aluskatet kasutatakse siis, kui ärklikorrus on kasutatav ja katus soojustatud.

Hingava aluskatte alla ei ole vaja, aga võib paigaldada tuuletõkkeplaadi. Tuuletõkkeplaati kasuta juhul, kui tahad saavutada kindlust, mida hingavad aluskatted tuule tõkestamisel veel pakkuda ei suuda, kuigi tuult tõkestavad omadused neil olemas on. Aluskatte ja soojutusmaterjali (ning tuuletõkkeplaadi) vahele ei jäeta tuulutusvahet ning kogu sarika kõrguse saab ära kasutada soojustamiseks. NB! Kui sa ei ole kindel valitud aluskatte hingamisvõimes, siis tuleks siiski aluskatte all distandtsliiste kasutada või sarika kõrgusest ca 30mm tuulutuseks ohverdada. Hästi hingava aluskatte kasutamine on pikas perspektiivis ökonoomsem lahendus.

Aluskate tuleb paigaldada õhutihedalt ülekattega nii paanide, harja kui seinaühenduste juurest ja tihendada. Mitmed tootjad on teinud aluskatte paigaldamise lihtsaks varustades paanid spetsiaalsete liimiribadega. Õhutiheduse tagamiseks on olemas ka spetsiaalsed teibid ja tihendusmassid. Õhutihedat installeerimist vajavate läbiviikude tegemiseks ning katuseakende ja korstna ümbruse katmiseks on turule toodud mitmeid lihtsalt kasutatavaid vahendeid. Täpseid võimalusi tasub küsida valitud tootjjalt, sest pakutavad võimalused varieeruvad mõneti.

Hingava aluskatte peale paigaldatakse tuulutusliistud ja seejärel roov näiteks katusekivide paigaldamiseks. Siin tuleb erilist tähelepanu pöörata harja ja neelusoonte detailide õigele paigaldamisele ja liidete tihendamisele.

Viilkatus vajab lumetõkket ukseavade kohale. Läbiviikude lumekoormuse vähendamiseks on hea planeerida need kõrgemale, katuseharjale lähemale.

Lihtsa testi maja katuse soojapidavusele teeb lumerohke talv. Kui katusel sulavast lumest tekivad purikad ka pilvise ilmaga, siis on asi soojapidavusega hull.

Elektrikaablid palkmajas

Alar Anton — Fri, 23 Apr 2010 06:39:38 +0000

Tänapäeval ei pea enam kartma, et elektrikaablid jäävad inetult seintele. Palkmajas tehakse kogu kaabeldus seinte seest, sinna tehases puuritud aukude kaudu. See eeldab enne maja tellimist põhjalikumat elektripaigaldiste, valgustite ja pistukute, paigutuse läbimõtlemist. Eelkõige tuleb läbi mõelda valgustite ja lülitite asukohad, mis jäävad palkseintele, sest nende hilisem muutmine võib osutuda keeruliseks ja üsna kulukaks.

Pistikupesad

Esimese korruse pistikupesade paigalduseks tuleb palkseinte pinnale puurida kaks auku. Üks, mis hiljem jääb põranda sisse, puuritakse nurga all. Seda selleks, et kaablit oleks võimalik suunata üles. Teine, 40cm kõrgemal asuv auk on mõeldud pistikupesa enda jaoks. Kõik kaablid on veetud vundamendi sisse paigaldatud liivtäite sees, kus kaableid ümbritseb spetsiaalne kaablikõri. Seda selleks, et kaabel ei saaks töö käigus vigastada. Kasulikuks võib see osutuda ka juhul, kui on vaja hiljem kaablit vahetada.

Teisele korrusele tulevad kaablid valdavalt vaheseinapidi üles ja jaotuvad vahelaes vastavalt projektile.

Kuna puit paisub ja kahaneb, siis on oluline kaableid mitte liiga pingule tõmmata.

Tihenda aurutõke

Tänapäeval, kus soojapidavusnormid üha karmistuvad ja energiasäästust räägitakse igapäevaselt, tuleb suurt tähelepanu pöörata aurutõkke tihendamisele. Tihti juhtub, et tuleb elektrik ja paigaldab kaablid nii, et kogu aurutõke on lahti lõigatud. See aga tekitab võimaluse ebatihedusteks. Vaadates termokaameraga maja, kus kaabli ümbrused on tihendamata, näed seinas ainult üht suurt sinist laiku.

Vaata videod elektritöödest palkmajas ja kaablite paigaldusest palkmajas!

Akende soojusjuhtivuse määramine ja esitamine

Alar Anton — Thu, 03 Dec 2009 07:37:37 +0000

Autor: Helena Randoja

Energiatõhusus – see on sõna mida kasutatakse tihti esimesena, kui seatakse eesmärke uute hoonete projekteerimisel või vanade renoveerimisel. Energiatõhususe puhul on tegemist numbritega, mis väljendavad hoone energiakulu kWh hoone köetava pinna ruutmeetri kohta aasta jooksul. Energiatõhusust aitavad muude kriteeriumite hulgas saavutada-tagada energiat säästvad avatäited: soojapidavad aknad ja uksed. Avatäidete soojapidavuse määravad ära komponendid millest aknad-uksed on valmistatud ja see kuidas need on paigaldatud.Kuigi Eestis ei ole täna veel kehtivat normatiivi, millisele soojapidavuse koefitsendile peavad avatäited vastama, siis näiteks Skandinaavia maades on juba kehtestatud piirnormid, kus nimetatud koefitsent ei tohi olla suurem kui 1,1W/m2K. Milliseks kujuneb akende normatiivne U-väärtus Eestis võib vaid ennustada, sest otsuse tegemisel tuleb lähtuda nii klimaatilistest kui ka majanduslikest oludest. Seniks aga jäävad kohalikul turul avatäidete U-väärtused projekteerijate määrata, lähtuvalt kogu hoone energeetilise optimeerimise nõuetest.

Soojapidavuse näitajaid akendel tehakse kindlaks kas katsete või arvutuste teel. Mõlemal juhul tuleb lähtuda Euroopa Standardist EN ISO10077-1:2006. Väga tihti esitatakse akende soojustehnilise toimivuse näitajaid arvtuste teel saadud numbrite alusel (EN ISO 10077-2:2003) . Lihtsustatult põhineb arvutus üldise soojusjuhtivuse neljal koostisosal: raami soojusjuhtivus, klaaspaketi soojusjuhtivus, raami ja klaasi ühenduse joonsoojusjuhtivus ning pimepaneele sisaldavate elementide puhul pimepaneeli soojusjuhtivus.

Raami soojusjuhtivus, mis arvutatakse standardi ISO 10077-2 kohaselt, mõõdetakse standardi EN 12412-2 kohaselt või võetakse standardi 10077 lisast D. Väga hea soojapidavusega materjal on puit. Tulemus on seda parem mida paksem on puitraam.

Teine, kuid suurima mõjuga komponent akende energiatõhususe tagamisel on klaaspakett. Minimaalsete soojapidavuse nõuete täitmiseks tuleb kindlasti valida klaaspakett, millest vähemalt üks klaas on madala emissioonivõimega spetsiaalse kattekihiga klaas e energiasäästuklaas. Selleks, et aga saavutada paremat tulemust on vaja 3 klaasiga paketti, mille kaks klaasi on energiat säästvad. Kuna klaaspaketi U-väärtus sõltub ka klaasidevahelisest kaugusest (vaheprofiili laiusest) ja klaaside vahel kasutatavast gaasist, siis parimate tulemuste saamiseks on vaja kasutada plastikust vaheprofiili ja agroongaasi.

Raami ja klaasi ühenduse joonsoojusjuhtivus, arvutatakse standardi ISO 10077-2 kohaselt või võetakse ISO 10077 lisast E.

Kindlasti tuleb aga olla tähelepanelik, et arvutuste protokoll sisaldaks kõiki arvutuste kordamiseks vajalikke andmeid. Euroopa standardis EN ISO 10077-2:2003 „Akende, uste ja luukide soojustehniline toimivus“ 1.osas on esitatud akende ja uste lihtsustatud arvutuse meetodid, mida saab 2. osas kasutada raamiprofiilide soojuslike omaduste arvutuslike väärtuste määramiseks. Reeglina on tootjate enda nn „põlve otsas“ arvutatud tulemused paremad tegelikest andmetest, sest jäetakse arvestamata olulised tegurid (näiteks joonsoojusjuhtivus). Siinkohal on abi Ülikoolide ja Instituutide juures olevatest laboritest, kus spetsiaalsete programmide abil arvutatud tulemused on Euroopa Standardile vastavalt ja nõuetekohaselt esitatud.

Kui tootja esitab tellijale andmed oma toodete soojustehniliste näitajate kohta, siis on tellijal õigus tootjalt nõuda koos toodetega vastavusdeklaratsiooni, milles tootja kinnitab kirjalikult, et aknad ja uksed vastavad sellele õigusaktiga esitatud nõuetele ja selles suhtes on järgitud õigusaktis sätestatud toodete nõuetele vastavuse tõendamise korda.

Helena Randoja

AS Lasita Aken tegevdirektor

Kliente püütakse paksema aknaga / ÄP Online

Mari Loorman — Mon, 09 Nov 2009 12:11:51 +0000

Autor: Väinu Rozental
Allikas: ÄP Online

Et püsida konkurentsis ning suurendada akende soojapidavust, on aknatootjad hakanud tasapisi juurutama tootmisse sissepoole avanevaid nn Saksa-tüüpi aknaid, mis on senisest kümme millimeetrit paksema lengi ja raamiga.

Ühena esimestest hakkas selle aasta alguses turul enim levinud 68 millimeetri paksuse lengi ja raamiga akna kõrval 78 millimeetri paksuse lengi ja raamiga akent tootma Järvamaal asuv AS Viking Windows, suvel käivitas energiasäästlikumate akende tootmise 20 aastat puit- ja puit-alumiiniumaknaid tootnud AS Lasita Aken. Mõlemad toodavad konkreetsele tellijale.

Arhitektid soovitavad
Lasita Akna tegevdirektori Helena Randoja sõnul on nõudlus uue tootesarja Lasita Softline 78 ja 78 ES järele oktoobris tuntavalt tõusnud ja hõlmab novembris tellimisportfellist juba viiendiku.

“Kuna selle aasta algusest peavad majadel olema energiamärgised, annavad renoveeritavate hoonete ja uusehitiste projekteerijad kohe juhiseid, millistele nõuetele vastavaid soojapidavaid aknaid-uksi tasub soetada,” põhjendas Randoja peamiselt Eesti eratellijate huvi. “Järgmisena võtame käsile aga Skandinaavia maades levinud väljapoole avanevate nn Taani-tüüpi akende parendamise.”

Randoja andmeil investeerisid nad uude tootesarja 1,2 miljonit krooni, millest pool läks lõiketerade ostmiseks ja teine pool klaasliistude kokkupanemise seadmele. Uute, paksemate akende hinnavahe võrreldes 68millimeetrise lengi ja raamiga akendega on 10-25 protsenti.

“Põhjalikum tehnilise informatsiooniga eurosertifikaat ehk CE-märk uute akende kohta on veel menetlemisel,” täpsustas Randoja. “Samuti teeb Tartu Ülikooli energiatõhusa ehituse tuumiklabor meie toodetele auditit, mille tulemused saame teada jaanuari algul.”

Normatiive veel pole
Viking Windowsi juhatuse esimehe Toomas Agasilla sõnul on Eestis teadlikke kliente, kes soojapidavamaid aknaid tahavad. “Eestis ametlikult soojapidavuse normatiive veel pole, kuid sellega tegeletakse,” lausus Agasild. “Mujal maailmas on need kehtestatud, näiteks Norras on u-väärtus 1,2 ja Soomes ligi 1 W/m2K.”

Agasild ütles, et nad hakkasid sissepoole avanevaid aknaid tootma selle aasta algusest. “Kui hakkasime tootma, siis läksime kohe laiema lengi ja raami peale,” rääkis Agasild. “Uut tüüpi aknad on meie jaoks praegu veel pigem nišitoode.”

Kommentaar
Gennadi Jõgi, ASi Galskek Tartu juhataja
Apelleerida 68 ja 78 millimeetri paksuse lengi ja raami puhul paremale soojapidavusele on rumalus. Nende numbrite vahe on niivõrd tühine. Pigem on tegu visuaalse poolega, sest 78millimeetrisesse raami on kolmekordset klaaspaketti mugavam ja ilusam sisse panna. Kui tahame saada soojapidavamat akent, siis peaks lengi ja raami paksus olema 82, 88 või veel parem, kui see oleks 100 millimeetrit.

Inimesi lollitatakse u-väärtusest rääkides, sest sageli ei täpsustata, kas see puudutab klaaspaketti või kogu aknakonstruktsiooni. Kui inimesel on valida odavam toode ja null koma millegagi soojem aken, siis ta igal juhul valib odavama.

mis on mis
*u-väärtus
-Soojusjuhtivustegur, näitab, mitu vatti soojusenergiat läheb läbi ruutmeetrise pinna ühe tunni jooksul, kui temperatuurierinevus pinna ühe ja teise poole vahel on 1 kraad. Mida väiksem, seda soojapidavam on pind.
-Tavalise, 68mm akna puhul 1,4 W/m2K.
-Uuel Saksa-tüüpi aknal 0,98-0,86 W/m2K.