Katuse soojustusmaterjali paksus peaks olema vähemalt 250-300mm. Kõige soojapidavamad on klaas- ja kivivill. Mõlemad sobivad kasutamiseks ka viilkatuste puhul. Mida madalam on materjali U-väärtus ehk soojusjuhtivustegur, seda soojapidavam on materjal. Soojustusmaterjal peab olema piisavalt tihe, et see kaldpinnal aja jooksul ära ei vajuks.

Tänapäeval ei pea enam kartma, et elektrikaablid jäävad inetult seintele. Palkmajas tehakse kogu kaabeldus seinte seest, sinna tehases puuritud aukude kaudu. See eeldab enne maja tellimist põhjalikumat elektripaigaldiste, valgustite ja pistukute, paigutuse läbimõtlemist. Eelkõige tuleb läbi mõelda valgustite ja lülitite asukohad, mis jäävad palkseintele, sest nende hilisem muutmine võib osutuda keeruliseks ja üsna kulukaks.

Autor: Helena Randoja
Energiatõhusus – see on sõna mida kasutatakse tihti esimesena, kui seatakse eesmärke uute hoonete projekteerimisel või vanade renoveerimisel. Energiatõhususe puhul on tegemist  numbritega, mis väljendavad hoone energiakulu kWh hoone köetava pinna ruutmeetri kohta aasta jooksul. Energiatõhusust aitavad muude kriteeriumite hulgas saavutada-tagada energiat säästvad avatäited: soojapidavad aknad ja uksed. Avatäidete soojapidavuse määravad ära komponendid [...]

Autor: Väinu Rozental
Allikas: ÄP Online

Et püsida konkurentsis ning suurendada akende soojapidavust, on aknatootjad hakanud tasapisi juurutama tootmisse sissepoole avanevaid nn Saksa-tüüpi aknaid, mis on senisest kümme millimeetrit paksema lengi ja raamiga.