Alusta projektist

Energia säästmisele peab mõtlema juba maja ehitamist planeerides. Esimene energiakulu mõjutav tegur on hoone asukoht. Mereäärne maja, mis on tuultele aasta ringi avatud, kulutab selgelt rohkem energiat – eriti juhul, kui tahetakse kaunist vaadet ja ehitatakse seepärast mere poole üksnes klaasist koosnev fassaad.

Maja projekteerides tuleb läbi mõelda akende paigutus ilmakaarte suhtes. Suured aknad põhjakaares jahutavad maja, suurte lõunapoolsete akende kaudu aga võib päike suvel ruumid nii kuumaks kütta, et läheb tarvis jahutussüsteemi. Ega Eestis asjata tehtud vanasti madalaid uksi ja väikesi aknaavasid.

Energia kokkuhoiu seisukohalt on äärmiselt oluline katus: sealt kaudu ja akendest-ustest kokku läheb välja u 65% maja soojusest. Tähelepanu peaks pöörama nii soojustuse paksusele kui ka materjalide õhutihedusele. Valida tuleks aknad ja uksed, mille on valmistanud usaldusväärne tootja ja mis vastavad uutele soojapidavuse normidele.

Odav ei ole alati säästlik

Üks olulisemaid otsuseid on küttesüsteemi valik. Sealjuures on vaja mõelda, kas tasub osta järelmaksuga või investeerida kohe. Kindlasti on esialgse investeeringuna odavaim lahendus elekterküte, pikas perspektiivis see ilmselt siiski mõistlikuks lahenduseks ei osutu.

Kui maja on valmis, tuleb sinna paigaldada ventilatsioonisüsteem ja kodumasinad, mis on ökonoomsed. Mida parem on seadmete energiaklass, seda vähem elektrit kulub. Samuti tasuks kaaluda, kas elektritarbijad peavad olema vooluvõrgus kogu päeva. Paljudel juhtudel on näiteks võimalik elektrisüsteem nii välja ehitada, et maja valvesse panek lükkab ühtlasi hoone voolu välja.

Veel oleneb säästlikkus sellest, kuidas omanik maja ja selle tehnilisi lahendusi kasutab, näiteks kas tuulutamiseks hoitakse akent lahti või teeb õhutamistöö ära plaatsoojusvaheti põhimõttel töötav ventilatsioonisüsteem.

Õhk liigub majja

Konstruktiivse poole pealt tuleb tähelepanu pöörata eelkõige tõsiasjale, et majas on alati alarõhk: piltlikult öeldes tõmmatakse väljast õhku sisse. Kui kamin küdema panna, suureneb alarõhk ja õhu sissetõmme veelgi. Vill ega tuuletõke väljast tulevat õhku kinni ei pea, tuuletõke kaitseb vaid tuule surve eest. Seetõttu pöörataksegi põhjamaades tuuletõkke paksuse asemel järjest enam tähelepanu sisemisele aurutõkkele

Passiivmajad

Palju on kõneldud passiivmajadest, kuid paljude soojafüüsikute arvates on selliseid lahendusi meie kliimas veel väga vähe uuritud. Sellest tulenevalt leiame põhjamaades passiivmaja normidele vastavaid maju üsna vähe.

Meie kliimavöötmele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid suvel ja madalad õhutemperatuurid talvel.

Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250–2000 ning kohati ka enam millimeetrit aastas. See kõik seab meid oluliselt teise olukorda kui see on näiteks lõunaeuroopas.

Ehitamise alustamist planeerides tuleks kindlasti panna paika ajagraafik. Suurem osa palkmajade ehitusi saab alguse kevadel või suvel. Kas suvel on odavam ja lihtsam ehitada? Millal oleks võimalik maja kiiresti valmis teha?

Suvel on palkmaja ehitamine odavam.

Kas ikka on odavam? Kuigi siin ei saa võtta sõna kõigi ehitatavate hoonete nimel, siis eramuid, mille seinakonstruktsioonina kasutatakse palki, on kindlasti odavam ehitada talvel. Peamised argumendid, miks võiks planeerida ehitust talvele oleks just hind. Kuna valdav osa perekondi planeerib maja ehitust suvel, siis majanduslik loogika ütleb, et nõudluse kasvades suureneb ka hind. See kehtib nii materjalide kui tööjõu puhul. Millisel aastaajal on kõige rohkem ehitusmehi ilma tööta? Ikka talvel. Ka suurimad allahindlused ehitusmarketites toimuvad ikka talveperioodil.

Ehitustehniliselt on talvel lihtsam ehitada.

Seinakonstruktsioonid, milles kasutatakse segusid või liime ning mis vajavad talvetingimustes külmalisandeid või muid erilahendusi, osutuvad talvel ehitamiseks ilmselt keerukateks. Palkmaja puhul ei kasutata väliskonstruktsioonide ehitamisel ühtegi kuivamist vajavat ehitusmaterjali. Kõik läheb kokku naelte, kruvidega ja spetsiaalsete kinnitustega. Ehitada on võimalik kuni ilmaga, mil käed päris ära ei külmu.

Palkmaja rajamine on tegelikult talvel palju lihtsam. Korralik lumevaip kaitseb palke määrdumise eest ja madala absoluutse õhuniiskuse tingimustes säilitavad materjalid paremini tehasest tulnud niiskuse sisalduse. Tavaliselt on talvel ehitatavate majade järelhooldus oluliselt lihtsam, kuna palgi vajumine on väiksem või puudub üldse.

Talvel valmib maja kiiremini.

Üldiselt valmib palkmaja talvel tõesti kiiremini. Siin tuleb mängu jälle ehituse tsüklilisus. Talvel võib kiire lahenduse korral maja ehitama panna kasvõi mitu brigaadi korraga. Suvel peab olemasolevad brigaadid mitme objekti vahel jaotama, et kõik majad valmis saaksid. Talvel on ka alltöövõtjaid võimalik kiiremini objektile saada. Ja ehitustehnikat pakutakse koos objektile toomisega. Suvel võib juhtuda, et spetsiaalsed mehhanismid on kõik välja laenutatud ja tuleb oodata. Samamoodi võib olla ehitusmaterjalidega. Täna saab küll materjali kätte, aga kohaletoimetamine võib venida.

Kui soovid kiiremin,i kvaliteetsemalt ja odavamal,t siis palkmja ehita kindlasti talvel.

Krunt osta kevadel või sügisel.

Nii mõnelgi juhul saab klient ja ka ehitaja üllatuse osaliseks, kui kevadel ehituse alustamist planeerides on vesi põlvini. Pole ei kraave ega muid võimalusi vett ära juhtida. Mõnikord on naaberkrundi omanikud oma veed ka kõik vabale krundile juhtinud. Krundi pinna tõstmine on aga tänapäeval üsna kallis lõbu. 15 tonnine koorem täitepinnast koos transpordiga maksab kusagil 2500.- krooni, muld 3000.- krooni. Seda juhul, kui koht, kust materjal tuleb, ei ole kaugemal, kui 50 km. Kokku teeb see 2000 ruutmeetrise krundi puhul orienteeruvalt 300 000 – 400 000.- krooni. Juhul, kui krundi soetamisväärtus oli näiteks 500 000.- krooni siis lisades täitematerjali, mis igal juhul tuleb tuua saame 900 000.-. Oluline vahe.

Võta labidas kaasa, kui ostma lähed.

Keegi ei keela Sul kaasa võtta labidat ja kaevata üks meetri pooleteisene auk. See annab veidi informatsiooni, kas tegemist on liiv-, savi-, moreen- või turbapinnasega. Pahatihti tuleb ette olukordi madalate ja kidurate mändidega alal, et tegemist on turbapinnasega, kus kihi paksus võib olla oma pool meetrit. Peal paistab üsna ilus aga ehitamisel tuleb võibolla suur osa vundamendi alla jäävast turbast ära vedada. Nö. pinnase proov võib näidata ka, et krunt on üsna savine, mis kindlasti ei sobi paljude vundamendiliikide rajamiseks.

Tee kindlaks kommunikatsioonide olemasolu

Ostes krunt linna tuleks kindlasti välja uurida, millistel tingimustel saab liituda kommunikatsioonidega. Linnast väljas peab mõtlema lahendustele reovee ärajuhtimiseks. Kindlaks tuleb teha tulevikus kasutatava elektri võimsus ning kust saadakse vett. Palju ostetakse krunte panemata tähele liitumiskohustust. Paljud vallad on detaiplaneeringu käigus ära määranud vee- ja kanalistatsioonitrassiga liitumise kohustuse. Värske krundiomanik paigaldab esialgu küll reoveemahuti. Hiljem selgub, et paari aasta pärast tuleb see üles kaevata ja uude trassi ühendada.

Siin ka mõningad näited maaklerite osavusest:

http://www.youtube.com/watch?v=oxOdIC6Rj3c&feature=PlayList&p=48DC9AE48C9BB572&index=9

http://www.youtube.com/watch?v=VqZjvOMY1u4&feature=PlayList&p=48DC9AE48C9BB572&index=6

Uurime tausta

Kolm märksõna. Krediidiinfo (www.krediidiinfo.ee), MTR-majandustegevuse register (http://mtr.mkm.ee/), internet (www.google.ee, www.neti.ee). Krediidiinfost on võimalik uurida eelnevate aastate majanduslikku seisu, maksevõlgnevusi ja krediidireitingut, mis on eriti tähtis suure ettemaksu korral. Majandustegevuse registerisse on kantud ettevõtted, kes tegelevad erinõuetega tegevusaladel. Ehitajal peab olema tegevuslitsents, muidu ei ole selline tegevus Eesti Vabariigis lubatud. Internetist saate jooksvat infot ajaleheartiklite kohta, mis võib äratada kahtlust või siis hoopis usaldust.

Isiklik kogemus

Üsnagi tihti kohtab firmasid, kellel puudub tegevusluba. Kui tõsiseks võib pidada ehitusettevõtet, kes oma tegevuseks ei oma luba? Mitte eriti. Juhtunud on ka olukordi, kus ettevõte küsib ettemaksu, aga krediidiinfo andmete põhjal ollakse suur maksuvõlglane, või mis veel hullem, eelnevate aastate kohta puudub majandustegevus. Mõnikord võib leida Googlist üllatavaid andmeid, kus näiteks ühe ettevõtte juht omab kas väga mitut ettevõtet või on näiteks vallavanem. Ei usu, et inimene suudab tõsiselt keskenduda kahele erinevale teemale.

Teenuse kvaliteet

Esmase teeninduse tase ütleb ettevõtte kohta palju. Kas ja kui kiiresti vastatakse mailidele? Kas kokkulepetest peetakse kinni? Kas müüja tahab Teile maja müüa? Kas kokkulepitud asjad tehakse korrektselt? Kas müüja paneb tähele detaile, mida kokku sai lepitud? Kui enne maja ostmist tekib tunne, et asjad ei liigu, mis saab siis, kui maja ehitama hakatakse. Müüjal peaks ikka olema tugev motivatsioon müügiprotsessi ajal. Kui see puudub projekti algfaasis, siis ei pruugi sellest aja möödudes midagi järgi jääda.

Võlglane nimega „kinnisvarahai”:

Väljapeetud olekuga, veidi nina püsti ajav ja endast heal arvamusel olev ärimees sõidab kiirustades autoga kontori ukse ette. Sõiduk millest lugupeetud härra välja astub on liisitud 7. seeria BMW. Kutsusime „kinnisvarahai” kohale seoses väikese poole miljoni kroonise võlaga. Küsime, et kas oleks aeg ka võlg ära tasuda, vaatab ärimees süütute silmadega otsa ja hakkab halama, et kehvad ajad. Pangad raha ei anna, keerasid kraanid kinni jne. Mul selline jube edukas projekt käsil ja miljonid tulemas iga hetk. Ise tahaksin Teile kasvõi kohe raha ära maksta, aga pangad panid tünga. Kuna võlg on võõra oma ja raha oleks vaja ikka tagasi saada üritame ärimehega kaupa teha, et järsku on nõus isikliku käenduse andma. Kahjuks ka ei õnnestu. Paljas nagu püksinööp. Äriregister väidab, et tuntud isikul on üle 15 firma. Enamus on muidugi seisavad pankroti lävel. Ärimees annab mõista, et tema ettevõttmised on pankrotis, milles ta endal kõige vähem süüd näeb. Ikka pangad jne. Tundub, et ka eraisiku pankrotist pole pääsu. Mis selle loo juures on aga huvitav, et küsimusele, kuidas tulevikus näed rahada maksmist, vastab tuntud ärimees, et äri ongi risk oma viga, et sellega tegelete. Noh ega Ta valeta. Kes ei riski, see sampust ei joo. Selle kliendiga sampust juua ei saanud.

Võlglane „finantsmees”: maksaksin meelsasti aga raha on kinni erinevates finantsinstrumentides ja sealt raha välja võtmine ei ole hetkel otstarbekas. Võlgu 25000.- krooni.

Kuigi meie ettevõte elab sellised kahjud üle, tuleb ilmselt mõista väikeettevõtteid, kes peale selliste uudiste teadasaamist leib poest ostmata jääb. See on kurb!