Tooraine hinnad

Üha tõusvad tööjõuhinnad on pannud kõiki tootjaid investeerima uutesse tootmisliinidesse. Tänapäeval suudetakse palki toota kahe liinioperaatori ja kahe pakendaja toel. Tulevikus väheneb tööjõu osakaal tootmises ilmselt veelgi ning palju olulisemat osa hinnakujunduses hakkab omama tooraine hind. Keskmise palkmaja tootmiseks kulub kusagil 50-70 m³ puitu. Puidu, kui põhilise tooraine hindu tootjad oluliselt mõjutada ei saa. Vabas turumajanduses müüb metsaomanik oma puidu kallimat hinda pakkuvale ettevõttele. Vaadates viimasel ajal toimuvat, on selge trend puidu nõudluse suurenemisele. Seetõttu võib üsna julgelt väita, et kui meil ei teki uut majanduslangust, siis hinnad järgnevatel aastatel ka tõusevad.

Ehitusteenuse hinnad  tõusevad 3-5% aastas

Millele selline väide põhineb? Eesti on väike, aga kiiresti arenev riik, kus kõik tahaksid oma elujärge parandada. Surve palkadele tuleb vajadusest jõuda 5 rikkama riigi hulkaJ. Seda ei saa ju teha ilma palgatõusuta. Kindlasti on selline hoiak meie teadvuses üks hinnatõusu tugisambaid. Eeldatavasti väheneb Eestis ka varimajanduse osakaal, mis omakorda kajastub kallimates hindades. Kolmas oluline faktor on kvalifitseeritud tööjõu väljavool. Oskustöölisel on väga lihtne võimalus minna tööle kõrgemat palka maksvasse naaberriiki, mis on vast isegi kõige suurem ehitusteenuse hinnatõusu mootor.

Kuopio elamumess jäi minu silmis üsnagi tagasihoidlikuks. Ühtlased põhjamaale omased valged toonid siseviimistluses ja veidi beežimad toonid välisfassaadidel. Võib-olla kõlab inetult, aga ehituse visuaalselt hinnatava kvaliteet oli suhteliselt tagasihoidlik. Messi kiituseks peab muidugi ütlema, et korraldus on tasemel nagu alati, ja ka kõik majad olid õigeks ajaks valmis. Selline mess toob kindlasti palju kuulsust nii riigile kui messi asukohaks valitud linnale.

Soome on tuhande järve maa, sinna tasub kindlasti minna.

Mida messil nägin?

Meeldiv oli tõdeda, et suurema osa majade fassaade ilustas puit. Paljudes majades oli tunda isikupärast lähenemist. Häirima jäi majades siseviimistluses kasutatavad külmad toonid. Minu meelest vajaks põhjamaa rahvas just värvikirevust, elades suurema osa ajast pimedal ja külmal ajal. Seda värvikirevust aga näha ei õnnestunud. Silma torkas ka sisustuses kasutatavate detailide antiikne hõng. Seda mitte halvustavas mõttes.

Energiasääst paistis sisse igast aknast ja uksest. Soojustust katustes kasutati keskmiselt 400mm. Aknadele oli lisatud üks pakett juurde.

Veidi erilisema arhitektuuriga paistis silma post-tala elementmaja, kus suured klaasipinnad lõid avaruse ja pehmed pruunikad puitpinnad meeldiva sooja ilme. Sisedisain meenutas lõunamaa ja idamaa segu.

Enamus kivi- ja karkassmaju olid lahendatud üsnagi ökonoomselt ja lihtsalt.

Meeldiv on näha, kuidas kogu arenduspiirkond on kahe aastaga saanud valmis selliselt, et sinna elama asudes on lasteaed, mänguväljakud ja kogu infrastruktuur täies mahus töökorras.

Miks selline mess Eestis pole käivitunud?

Kas Eesti on liiga väike? Kas meil on kasuahned ärimehed ja ükskõiksed vallaametnikud? Järsku pole meil lihtsalt piisavalt maad või ilusaid kohti. Põhjuseid, miks midagi mitte teha, leiab alati ja ilmselt on põhjus ka paljudest väiksematest kokku. Mina ei usu, et Eesti oleks liiga väike. Ilusaid kohti on Eestis väga palju. Koondumine Tallinna äärealadele on käinud pikka aega, äkki oleks õige hakata vaatama ka kaugemale?

Räägitakse, et omavalitsused on vaesed ja ei jõua investeerida. Võibolla õnnestuks seda siis koos riigiisadega teostada. Riik annab maa ja vald investeerib infrastruktuuri. Krundid müüakse soodsate hindadega inimestele, kes kohaliku valla sissetulekuid kasvatavad. Tundub lihtne, aga miskipärast kõik katsed samalaadset projekti ellu viia on Eestis seni ebaõnnestunud.

Rohkem messi pilte saab vaadata siit!

Alusta kõrgemalt

Alustades seina värvimist, alusta seda ülevaltpoolt, vastasel korral ei näe Sa, kui värv on juhuslikult Sinu osavate käte vahelt alumisele osale tilkunud. Selle hilisem ületegemine võib osutuda raskeks, kuna alumine kiht on juba kuivanud. Kui nii juhtub, vabanda naisele, et värv on pisut kehva, taheneb liiga kiiresti, või et sellise ilmaga ei tohigi värvida. Õhk on liiga kuiv ja tuul liiga tugev.

Värvi piki kiudu

Puitpinda tuleks enne värvima asumist liivapaberiga puhastada ja värvida tuleks piki kiudu. See on eriti oluline just pintsliga värvimisel. Vastasel korral võivad pintsli tõmmetest jääda jäljed, mis veidi lähemalt vaadates ei ole kõige kaunimad. Kui nii juhtub, siis vabanda ämmale, et need tänapäeva pintslid ei kõlba kuhugi. Vanasti oli pintsel korralikult kohev ja vastupidav. Nüüd on kõik ainult raha pärast, et läheksid aga uut ostma.

Ära võta liiga palju ette

Kui asud värvima, siis veendu, et saaksid seina ühest otsast teise vähema kui viie minutiga. Võttes ette väga suure pinna korraga, võib juhtuda, et osa värvist on kuivanud ja pintsliga uuesti tõmmates läheb kuivanud osale värvi topelt. See jääb aga suure seina peal hästi näha. Kui nii juhtub, räägi lapsele, et emme käskis kiiresti ära teha ja näed, mis sellest välja tuli. Ja pintsel on ka liiga õhukene, mis ei võta piisavalt värvi sisse.

Voodrilaud värvi enne paigaldust

Voodrilaua keskmine niiskus on Eestis umbes 18%. Päiksepoolsel küljel võib aga niiskus väheneda juba kuni 12%. See teeb laua oluliselt kitsamaks. Punnist välja tulev ja värvimata osa võib hakata välja paistma. Kui nii juhtub, siis tuleb juba vabandada koerale,  keegi  muu  Sind vaevalt usub.

Leidsin huvitavaid näited lõunamaades kasutatava puidu kohta. Tavaliselt kasutatakse sellist materjali hakkepuidu tootmiseks, kuid nagu näha lisatud pildilt, siis aegajalt ka majaehituseks.

Pildil olevad prussid on 70mm paksud, seega kumbki lamell on 35mm paks. Nagu näha – kaks kõige jämedamat aastaringi 35 mm paksuselt hööveldatud  lamelli sisse ei mahu, seega on puu diameetri aastane juurdekasv olnud üle 3,5 sentimeetri .

Meie tingimustes nii laia aastaringiga puud ei kasvagi. Puidu varumise hooaeg on siin kandis selleks talveks läbi. Palkmajaehituses on levinud lausung: „Kui sada aastat kasvab puu, siis maja kestab tuhat kuud“.

Puu kasvamist (fotosüntees) võib kirjeldada kui protsessi, milles kasutatakse meie tegevuse jääkprodukti (süsihappegaas) ning päikeseenergiat, vajades lisaks vaid mõõdukalt viljakat maapinda, vett ja veidi aega. Mida järeldada asjaolust, et tegemist pole ühesuunalise protsessi, vaid ringlusega, ja mis on sel pistmist energiaga?

Üldiselt võttes on fotosüntees kogu meie energiatarbimise aluseks, erandiks vaid tuumaenergia. Enamasti tugineb meie energiamajandus siiski fossiilsetel kütustel ehk miljonite aastate vältel fotosünteesis salvestatud energia kasutamisel. Selle salvestamise käigus suurenes atmosfääris hapniku sisaldus ja vähenes süsihappegaasi osa. Vanade varude intensiivse tarbimise tulemusel on süsihappegaasi hulk atmosfääris uuesti kasvamas, seda asjaolu peetakse kliima soojenemise peamiseks põhjuseks.

Süsihappegaasi kogust atmosfääris mõjutab see, kas metsade biomass kasvab või kahaneb. Eesti ja naabrite puhul on õigem rääkida biomassi kasvamise kiirusest. Kui ülekaalus on noored metsad, on kasvukiirus suur, toimub intensiivne süsihappegaasi sidumine ja päikeseenergia salvestamine. Vanade metsade ülekaalu korral on biomassi juurdekasv väike, väike on ka metsade kasutegur vaadeldavate protsesside seisukohast.

Süsihappegaasi kogust atmosfääris mõjutab seegi, milleks raiutavat puitu kasutatakse. Norra Puidutehnoloogia Instituut ja Norra Ehitusuuringute Instituut leidsid, et kui kasutada 1 tm puitu alternatiivsete materjalide asemel, väheneb süsihappegaasi emissioon atmosfääri järgnevalt:
- energiana söe asemel 700 kg;
- energiana õli asemel 600 kg;
- kergbetooni asemel ehitistes 800 kg;
- terase asemel ehitiste kandekonstruktsioonides 500 kg;
- akendes alumiiniumi asemel 1200 kg.

Keskkonnaministeeriumi andmetel heideti 1999. aastal Eestis kasvuhoonegaase õhku ühe inimese kohta 8 tonni. Kui Eestis õnnestuks kasutusse suunata 10 miljonit tm puitu aastas, teeks see madalaima normi 500 kg/tm järgi 5 miljonit tonni süsihappegaasi emissiooni vähenemist aastas ehk 3,6 tonni inimese kohta aastas. Arvu 3,6 tonni ei saa võtta kuigi täpsena, sest näiteks paberipuu kohta vastavat arvu ei ole leitud, paberil pole ka alternatiivset asendajat. Eesmärgiks oli vaid näidata, et tegemist on tõepoolest oluliste suurusjärkudega. Arvutuste kohaselt võiks puidu laialdasem kasutamine Euroopas tasakaalustada 15–20% süsihappegaasi emissioonist.

Täispikka artiklit loe siit:

http://www.puuinfo.ee/index.php?id=45

Milline värv peab kauem vastu?

Vastupidavuse annab värvile pigmendi hulk ja tooni valik. Üldiselt võib öelda, et katvad värvid on vastupidavamad kui läbikumavad. See tuleb sellest, et katvate värvide puhul on puidu pind suletud ja vähem vastuvõtlik niiskusele ning päikesekiirgus ei avalda erilist mõju puidu pinnale. Meeles tuleks pidada, et mida tumedam on toon, seda rohkem on värvis pigmenti ja seda paremini see ilmastikule vastu peab. See tähendab, et kui võtame helekollase läbikumava värvi, osutub see puidukaitse seisukohast kõige kehvemaks valikuks. Parim valik on tume kattev toon. Selline põhimõte kehtib nii palkseinte, laudiste kui ka akende puhul. Ilma puidukaitsevahendita või värvimata puit saab üsna kiiresti kahjustada ja see ei ole eriti mõistlik valik.

Millega katta puitu seestpoolt?

Sisetingimustes soovitaksin veebaasil olevaid lakke või värve. Puidu puhul on oluline säilitada niiskuse liikumine piisaval määral, vastasel korral tekib olukord, mida näeme vanade puitakende juures, kus värv hakkab kooruma. Lakitud ja värvitud puitpinnad võimaldavad hiljem pinda puhastada, mustus ei lähe pooride sisse, kust seda on raske ilma liivapaberit kasutamata eemaldada. Õlibaasil olevaid materjale ei soovitaks kasutada, kuna nende aurustumine puidu pinnalt on väga pikaldane. Siin on kindlasti erandiks linaõli.

Mida teha ei tohi?

Palkseina värvimisel alusta alati ülemisest palgist. Siis paned kohe tähele, kui mõni tilk pintsli otsast on kukkunud alumise palgirea peale. Ära kunagi jäta värvimist pooleli palgi keskelt ja ära võta korraga liiga palju ette. Palaval päeval kuivab värv väga kiiresti ja ülemineku kohad jäävad hiljem välja paistma. Kasuta pintslit, kuna see avab puidu poorid ja värv läheb sügavamale puu sisse. Pintsli tõmbed peaval alati olema pikki kiudu, mis eriti paksu värvi puhul peidab värvist tekkivad jäljed.