Alusta projektist

Energia säästmisele peab mõtlema juba maja ehitamist planeerides. Esimene energiakulu mõjutav tegur on hoone asukoht. Mereäärne maja, mis on tuultele aasta ringi avatud, kulutab selgelt rohkem energiat – eriti juhul, kui tahetakse kaunist vaadet ja ehitatakse seepärast mere poole üksnes klaasist koosnev fassaad.

Maja projekteerides tuleb läbi mõelda akende paigutus ilmakaarte suhtes. Suured aknad põhjakaares jahutavad maja, suurte lõunapoolsete akende kaudu aga võib päike suvel ruumid nii kuumaks kütta, et läheb tarvis jahutussüsteemi. Ega Eestis asjata tehtud vanasti madalaid uksi ja väikesi aknaavasid.

Energia kokkuhoiu seisukohalt on äärmiselt oluline katus: sealt kaudu ja akendest-ustest kokku läheb välja u 65% maja soojusest. Tähelepanu peaks pöörama nii soojustuse paksusele kui ka materjalide õhutihedusele. Valida tuleks aknad ja uksed, mille on valmistanud usaldusväärne tootja ja mis vastavad uutele soojapidavuse normidele.

Odav ei ole alati säästlik

Üks olulisemaid otsuseid on küttesüsteemi valik. Sealjuures on vaja mõelda, kas tasub osta järelmaksuga või investeerida kohe. Kindlasti on esialgse investeeringuna odavaim lahendus elekterküte, pikas perspektiivis see ilmselt siiski mõistlikuks lahenduseks ei osutu.

Kui maja on valmis, tuleb sinna paigaldada ventilatsioonisüsteem ja kodumasinad, mis on ökonoomsed. Mida parem on seadmete energiaklass, seda vähem elektrit kulub. Samuti tasuks kaaluda, kas elektritarbijad peavad olema vooluvõrgus kogu päeva. Paljudel juhtudel on näiteks võimalik elektrisüsteem nii välja ehitada, et maja valvesse panek lükkab ühtlasi hoone voolu välja.

Veel oleneb säästlikkus sellest, kuidas omanik maja ja selle tehnilisi lahendusi kasutab, näiteks kas tuulutamiseks hoitakse akent lahti või teeb õhutamistöö ära plaatsoojusvaheti põhimõttel töötav ventilatsioonisüsteem.

Õhk liigub majja

Konstruktiivse poole pealt tuleb tähelepanu pöörata eelkõige tõsiasjale, et majas on alati alarõhk: piltlikult öeldes tõmmatakse väljast õhku sisse. Kui kamin küdema panna, suureneb alarõhk ja õhu sissetõmme veelgi. Vill ega tuuletõke väljast tulevat õhku kinni ei pea, tuuletõke kaitseb vaid tuule surve eest. Seetõttu pöörataksegi põhjamaades tuuletõkke paksuse asemel järjest enam tähelepanu sisemisele aurutõkkele

Passiivmajad

Palju on kõneldud passiivmajadest, kuid paljude soojafüüsikute arvates on selliseid lahendusi meie kliimas veel väga vähe uuritud. Sellest tulenevalt leiame põhjamaades passiivmaja normidele vastavaid maju üsna vähe.

Meie kliimavöötmele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid suvel ja madalad õhutemperatuurid talvel.

Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250–2000 ning kohati ka enam millimeetrit aastas. See kõik seab meid oluliselt teise olukorda kui see on näiteks lõunaeuroopas.

Kuna me ehitame Soomes aastas keskmiselt 70 maja, siis olen tähele pannud, et sealsetest eramutest 80% ehitatakse kas täielikult või osaliselt oma jõududega. Peremees võtab puhkuse ja kutsub talgu korras kokku ka tuttavaid, sõpru ja sugulasi, kellega koos hakata maja ehitama. Soome klient on ehitamise protsessis aktiivne osaline. “Aktiivne” olemise all pean silmas ise töödele käte külge panemist – aitab talvel lund lükata, tassib materjali ette jne. Väga harva värvivad maja meie brigaadi mehed, valdavalt on oma kodu ehituse objektijuhiks olev klient ka enda maja värvija.

Kui pealiskaudsed, ükskõiksed ja olulised me endale ka ei tundu, kipume me, eestlased, kergekäeliselt maja ehitama. Eestlane on võrreldes soomlasega palju aristokraatlikum klienditüüp. Vibutab nimetissõrme ja ütleb, et mina maksan. See on muidugi liiga karm üldistus, aga sellist koduehitajat näeb praktikas päris sageli.

Võrdluseks võib tuua ka vene kliendi, kes tuleb objektile esimest korda alles siis, kui valmis majas on vaja võtit keerata.

Maja suurus, kuju ja plaaniline lahendus on meil, soome-ugrilastel, üsna sarnane: keskmise maja suurus on 120-150 m², kolm magamistuba, 35 m² elutuba, puu- või elektrikerisega saun, suured aknad ja praktiline käsitlus arhitektuuris.

Soome palkmaja ehitamise kultuur on muidugi hoopis teisel tasemel. Suuremad Soome palkmaja tehased toodavad koduturule 300-500 maja aastas. Neid tehaseid on seal väga palju. Eestis võib vastav näitaja olla kusagil 10-20 maja aastas. Kuigi meil on nii rahvastikuarvu kui elatustaseme erinevus üsna märkimisväärne, on selline vahe siiski päris suur.

Soovitus!

Olge kirega asja juures ja pange oma käed majaehitusele külge, siis tunnevad ka Teie lapselapsed vanavanaisa millegi järgi ära.

Majades õhupidavus

Alates 1. jaanuarist 2010 hakkas Eestis kehtima VV. Määrus nr. 258 „ Energiatõhususe miinimum nõuded“. Paljude muude uuenduste juures käsitletakse seal ka majade õhutihedust. Ebapiisavaks õhutiheduseks loetakse kontrollimatut õhu voolu läbi ebatiheduste hoone piiretes. Õhu infiltratsioon ja tema mõju sõltub hoonepiirete õhupidavusest, lekkekohtade paiknemisest, õhu rõhkude erinevusest kahel pool piiret, kasutatavate materjalide omadustest ja kliimatingimustest. Õhu rõhkude erinevust kahel pool piiret põhjustavad tuul, temperatuuride erinevusest tulenev õhutiheduse erinevus või ventilatsiooni õhuvooluhulkade erinevus.

Hoonepiirete õhupidavus mängib hoonete energiatõhususe analüüsis olulist rolli ning mõjutab otseselt maja kütte- ja jahutuskulusid. Hoonepiirete soojajuhtivuse vähenemisega kasvab suhteline kulutus õhuvahetusele. Hoonel, mille välispiireteõhuleke on suur, võib piirete õhulekkekohtade kaudu toimuv õhuvahetus olla samas suurusjärgus või suuremgi kui ventilatsiooniseadmete poolt vahetatav õhu hulk. Tavapärase hoone energiakulu võib olla 25% suurem kui väga väikese õhulekkega hoonel. Õhulekkearvu ühe ühiku muutus mõjutab elamu koguenergiakulu (sh. küte, ventilatsioon, tarbeelekter jne) keskmiselt 4% (sõltuvalt erinevatest teguritest võib muutuda vahemikus 2…7%). 

Siiski, hoonepiirete õhupidavus ei ole pelgalt energiatõhususe probleem. Lisaks energiatõhususele on õhupidavusega seotud ka järgmised tegurid:

* niiskustehnilised probleemid, hallituse teke, niiskuse kondenseerumine;

* hallituse, õhusaaste ja radooni levik põrandaalusest ruumist siseruumidesse, õhusaaste liikumine garaažist eluruumidesse;

* piirde pindade alajahtumine;

* sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus.

Soovitan soojalt kontrollida oma maja õhupidavust. 

Kasutatud materjal: Targo Kalamees

Seminar “Palkmaja soojuspidavusest – nõuded ja praktika Eestis ja väljapool”

11. september 2010 kell 11.00-16.00 Atlantise konverentsikeskus (Narva mnt 2, Tartu)

Ehitamise alustamist planeerides tuleks kindlasti panna paika ajagraafik. Suurem osa palkmajade ehitusi saab alguse kevadel või suvel. Kas suvel on odavam ja lihtsam ehitada? Millal oleks võimalik maja kiiresti valmis teha?

Suvel on palkmaja ehitamine odavam.

Kas ikka on odavam? Kuigi siin ei saa võtta sõna kõigi ehitatavate hoonete nimel, siis eramuid, mille seinakonstruktsioonina kasutatakse palki, on kindlasti odavam ehitada talvel. Peamised argumendid, miks võiks planeerida ehitust talvele oleks just hind. Kuna valdav osa perekondi planeerib maja ehitust suvel, siis majanduslik loogika ütleb, et nõudluse kasvades suureneb ka hind. See kehtib nii materjalide kui tööjõu puhul. Millisel aastaajal on kõige rohkem ehitusmehi ilma tööta? Ikka talvel. Ka suurimad allahindlused ehitusmarketites toimuvad ikka talveperioodil.

Ehitustehniliselt on talvel lihtsam ehitada.

Seinakonstruktsioonid, milles kasutatakse segusid või liime ning mis vajavad talvetingimustes külmalisandeid või muid erilahendusi, osutuvad talvel ehitamiseks ilmselt keerukateks. Palkmaja puhul ei kasutata väliskonstruktsioonide ehitamisel ühtegi kuivamist vajavat ehitusmaterjali. Kõik läheb kokku naelte, kruvidega ja spetsiaalsete kinnitustega. Ehitada on võimalik kuni ilmaga, mil käed päris ära ei külmu.

Palkmaja rajamine on tegelikult talvel palju lihtsam. Korralik lumevaip kaitseb palke määrdumise eest ja madala absoluutse õhuniiskuse tingimustes säilitavad materjalid paremini tehasest tulnud niiskuse sisalduse. Tavaliselt on talvel ehitatavate majade järelhooldus oluliselt lihtsam, kuna palgi vajumine on väiksem või puudub üldse.

Talvel valmib maja kiiremini.

Üldiselt valmib palkmaja talvel tõesti kiiremini. Siin tuleb mängu jälle ehituse tsüklilisus. Talvel võib kiire lahenduse korral maja ehitama panna kasvõi mitu brigaadi korraga. Suvel peab olemasolevad brigaadid mitme objekti vahel jaotama, et kõik majad valmis saaksid. Talvel on ka alltöövõtjaid võimalik kiiremini objektile saada. Ja ehitustehnikat pakutakse koos objektile toomisega. Suvel võib juhtuda, et spetsiaalsed mehhanismid on kõik välja laenutatud ja tuleb oodata. Samamoodi võib olla ehitusmaterjalidega. Täna saab küll materjali kätte, aga kohaletoimetamine võib venida.

Kui soovid kiiremin,i kvaliteetsemalt ja odavamal,t siis palkmja ehita kindlasti talvel.

Eelnevat juttu kinnitab fakt, et oleme oma klientidele ehitanud arhitektuurselt väga erinevaid palkmaju väga erinevatesse piirkondadesse. Nii võib neid leida pea igast Eestimaa nurgast alates Valgamaa metsadest lõpetades Tallinna elamurajoonidega.

Meie referentside hulgast leiab järeleproovitud ja ennast tõestanud tüüpprojekte, kui ka keerukaid ja uuenduslikke arhitektide loodud eriprojekte.

Kui Teile meeldib looduslähedane elukeskkond, siis soovitan igal juhul kaaluda ka võimalust ehitada oma kodu just liimpalgist, sõltumata sellest, kus asub krunt või millised on mõtted maja väljanägemise osas.

Pistikupesad

Esimese korruse pistikupesade paigalduseks tuleb palkseinte pinnale puurida kaks auku. Üks, mis hiljem jääb põranda sisse, puuritakse nurga all. Seda selleks, et kaablit oleks võimalik suunata üles. Teine, 40cm kõrgemal asuv auk on mõeldud pistikupesa enda jaoks. Kõik kaablid on veetud vundamendi sisse paigaldatud liivtäite sees, kus kaableid ümbritseb spetsiaalne kaablikõri. Seda selleks, et kaabel ei saaks töö käigus vigastada. Kasulikuks võib see osutuda ka  juhul, kui on vaja hiljem kaablit vahetada.

Teisele korrusele tulevad kaablid valdavalt vaheseinapidi üles ja jaotuvad vahelaes vastavalt projektile.

Kuna puit paisub ja kahaneb, siis on oluline kaableid mitte liiga pingule tõmmata.

Tihenda aurutõke

Tänapäeval, kus soojapidavusnormid üha karmistuvad ja energiasäästust räägitakse igapäevaselt, tuleb suurt tähelepanu pöörata aurutõkke tihendamisele. Tihti juhtub, et tuleb elektrik ja paigaldab kaablid nii, et kogu aurutõke on lahti lõigatud. See aga tekitab võimaluse ebatihedusteks. Vaadates termokaameraga maja, kus kaabli ümbrused on tihendamata, näed seinas ainult üht suurt sinist laiku.

Vaata videod elektritöödest palkmajas ja kaablite paigaldusest palkmajas!

Ehitustehniliselt ei ole siin piiranguid ning arhitektuurselt võib olla kaunis ja sobiv iga maja, sõltumata korruselisusest. Ka ehituskulude osas ei saa öelda, et oleks oluline erinevus. Üldjuhul suurema ehituasaluse pinnaga ühekordse maja ehitamisel on vundamendi ehitus kallim, samas hoiab kokku vahelae ehitamise ja sisetrepi osas.

Seega on raske soovitada, kumba majatüüpi eelistada. Pigem sõltubki valik eeskätt krundi omapärast ning pererahva eelistustest. Usun, et konsulteerides asjatundjatega (müügimeeskond, projekteerijad), leitakse iga pere vajadustele sobiv lahendus.

Millne motivatsiooni allikas või alateadlik eesmärk meid rohkem motiveerib sõltub ilmselt juba keskkonnast, ümbritsevatest inimestest, lapsepõlve kogemusest jne. Kõiki neid tegureid oleks raske hakata lahterdama ja anlüüsima, kuid lühidalt  võiks välja tuua mõttekäigu.

Elumaja ehitades soovime, et see asuks looduskaunis kohas ning ümbritsev keskkond peaks olema elamiskõlbulik ja inimsõbralik. Kui see on meie nägemuses suur osa meie vajadusest siis ilmselt võiks alateadlik eesmärk olla saavutada sisemine rahu. Mõistes mida meie jaoks tähendab sisemine rahu võiksime tuletada mis meid teadlikult motiveerib. Selleks võib olla turvatunne. Elada oma majas või suures korruselamus loob erineva tasemega turvatunnet. Kindlasti võib selleks olla ka tunnustusvajadus. Lapsepõlves vajaka jäänud tunnustus võib avalduda tahtena kuhugi elus jõuda saada tunnustatud.

Selle kõigega tahaksin öelda, et oma kodu rajamisel on palju olulisi asju millele mõelda, kuid mina alustaks mõtlemisest, milleks ma vajan omale maja.