Alusta projektist

Energia säästmisele peab mõtlema juba maja ehitamist planeerides. Esimene energiakulu mõjutav tegur on hoone asukoht. Mereäärne maja, mis on tuultele aasta ringi avatud, kulutab selgelt rohkem energiat – eriti juhul, kui tahetakse kaunist vaadet ja ehitatakse seepärast mere poole üksnes klaasist koosnev fassaad.

Maja projekteerides tuleb läbi mõelda akende paigutus ilmakaarte suhtes. Suured aknad põhjakaares jahutavad maja, suurte lõunapoolsete akende kaudu aga võib päike suvel ruumid nii kuumaks kütta, et läheb tarvis jahutussüsteemi. Ega Eestis asjata tehtud vanasti madalaid uksi ja väikesi aknaavasid.

Energia kokkuhoiu seisukohalt on äärmiselt oluline katus: sealt kaudu ja akendest-ustest kokku läheb välja u 65% maja soojusest. Tähelepanu peaks pöörama nii soojustuse paksusele kui ka materjalide õhutihedusele. Valida tuleks aknad ja uksed, mille on valmistanud usaldusväärne tootja ja mis vastavad uutele soojapidavuse normidele.

Odav ei ole alati säästlik

Üks olulisemaid otsuseid on küttesüsteemi valik. Sealjuures on vaja mõelda, kas tasub osta järelmaksuga või investeerida kohe. Kindlasti on esialgse investeeringuna odavaim lahendus elekterküte, pikas perspektiivis see ilmselt siiski mõistlikuks lahenduseks ei osutu.

Kui maja on valmis, tuleb sinna paigaldada ventilatsioonisüsteem ja kodumasinad, mis on ökonoomsed. Mida parem on seadmete energiaklass, seda vähem elektrit kulub. Samuti tasuks kaaluda, kas elektritarbijad peavad olema vooluvõrgus kogu päeva. Paljudel juhtudel on näiteks võimalik elektrisüsteem nii välja ehitada, et maja valvesse panek lükkab ühtlasi hoone voolu välja.

Veel oleneb säästlikkus sellest, kuidas omanik maja ja selle tehnilisi lahendusi kasutab, näiteks kas tuulutamiseks hoitakse akent lahti või teeb õhutamistöö ära plaatsoojusvaheti põhimõttel töötav ventilatsioonisüsteem.

Õhk liigub majja

Konstruktiivse poole pealt tuleb tähelepanu pöörata eelkõige tõsiasjale, et majas on alati alarõhk: piltlikult öeldes tõmmatakse väljast õhku sisse. Kui kamin küdema panna, suureneb alarõhk ja õhu sissetõmme veelgi. Vill ega tuuletõke väljast tulevat õhku kinni ei pea, tuuletõke kaitseb vaid tuule surve eest. Seetõttu pöörataksegi põhjamaades tuuletõkke paksuse asemel järjest enam tähelepanu sisemisele aurutõkkele

Passiivmajad

Palju on kõneldud passiivmajadest, kuid paljude soojafüüsikute arvates on selliseid lahendusi meie kliimas veel väga vähe uuritud. Sellest tulenevalt leiame põhjamaades passiivmaja normidele vastavaid maju üsna vähe.

Meie kliimavöötmele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid suvel ja madalad õhutemperatuurid talvel.

Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250–2000 ning kohati ka enam millimeetrit aastas. See kõik seab meid oluliselt teise olukorda kui see on näiteks lõunaeuroopas.

Radoon on looduslik radioaktiivne gaas. Värvitu ja lõhnata radoon kuulub intertgaaside hulka, see tähendab ta ei osale keemilistes reaktsioonides. Vees võib ta lahustuda, samuti ka veres ja koevedelikes. Gaasiline olek teeb ta eriliseks teiste uraanirea elementide hulgas, andes talle suurema liikuvuse. Seega, tekkides uraani sisaldavas aines (pinnas, kivim, ehitusmaterjal) on radooni aatom võimeline liikuma aine pooridesse. Sealt edasi on võimalik liikumine difusiooni teel, samuti ka transpordituna õhu ja veega. Kuna radooni radioaktiivse lagunemise poolestusaeg on lühike 3,8 ööpäeva, siis difusiooni teel on tema levik küllalt piiratud. Maapinnast õhku pääsenud radoon hajub atmosfääris – tema sisaldus välisõhus on ainult 10-20 Bq/m3.

Kuidas radoon satub hoonetesse?

Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna rõhk hoonetes on madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse.

Milline radoonitase hoones viitab ohule?

EVS 840:2008 standard “Radooniohutu hoone projekteerimine“ sätestab, et hoonete elu-, puhke- ja tööruumides peab aasta keskmine radoonisisaldus ruumiõhus olema väiksem kui 200 Bq/m3. Tegemist on rahvusvaheliselt aktsepteeritud piirväärtusega radoonitaseme kohta hoonete siseruumides. Vanemates majades on aktsepteeritavaks tasemeks kontsentratsioon mis jääb alla 400 Bq/m3.

Millised on radoonist põhjustatavad tervisekahjustused?

Pikaajaline elamine suure radoonikontsentratsiooniga hoones põhjustab kopsuvähki haigestumise tõenäosuse kasvu. Riski suurusjärk sõltub radooni kontsentratsioonist ning sellest, kui pika aja jooksul selles hoones viibiti.

Kui suur on risk, et radoon põhjustab kopsuvähi?

Risk võib olla suur, sõltudes radooni kontsentratsioonist, ajaperioodist ning sellest, kas inimene suitsetab või mitte. Ruumis suitsetamisel tekib õhus palju osakesi, mis on efektiivseteks radooni tütarisotoopide kandjateks. Suitsuse õhu sissehingamisel satub seega kopsu rohkem tütarisotoope põhjustades täiendava kiirgusdoosi limaskestadele.

Kas radoon võib põhjustada ka teisi haigusi?

Kasutatud Keskonnaameti kiirkusosakonna infomaterjale.

www.kiirguskeskus.ee

Majades õhupidavus

Alates 1. jaanuarist 2010 hakkas Eestis kehtima VV. Määrus nr. 258 „ Energiatõhususe miinimum nõuded“. Paljude muude uuenduste juures käsitletakse seal ka majade õhutihedust. Ebapiisavaks õhutiheduseks loetakse kontrollimatut õhu voolu läbi ebatiheduste hoone piiretes. Õhu infiltratsioon ja tema mõju sõltub hoonepiirete õhupidavusest, lekkekohtade paiknemisest, õhu rõhkude erinevusest kahel pool piiret, kasutatavate materjalide omadustest ja kliimatingimustest. Õhu rõhkude erinevust kahel pool piiret põhjustavad tuul, temperatuuride erinevusest tulenev õhutiheduse erinevus või ventilatsiooni õhuvooluhulkade erinevus.

Hoonepiirete õhupidavus mängib hoonete energiatõhususe analüüsis olulist rolli ning mõjutab otseselt maja kütte- ja jahutuskulusid. Hoonepiirete soojajuhtivuse vähenemisega kasvab suhteline kulutus õhuvahetusele. Hoonel, mille välispiireteõhuleke on suur, võib piirete õhulekkekohtade kaudu toimuv õhuvahetus olla samas suurusjärgus või suuremgi kui ventilatsiooniseadmete poolt vahetatav õhu hulk. Tavapärase hoone energiakulu võib olla 25% suurem kui väga väikese õhulekkega hoonel. Õhulekkearvu ühe ühiku muutus mõjutab elamu koguenergiakulu (sh. küte, ventilatsioon, tarbeelekter jne) keskmiselt 4% (sõltuvalt erinevatest teguritest võib muutuda vahemikus 2…7%). 

Siiski, hoonepiirete õhupidavus ei ole pelgalt energiatõhususe probleem. Lisaks energiatõhususele on õhupidavusega seotud ka järgmised tegurid:

* niiskustehnilised probleemid, hallituse teke, niiskuse kondenseerumine;

* hallituse, õhusaaste ja radooni levik põrandaalusest ruumist siseruumidesse, õhusaaste liikumine garaažist eluruumidesse;

* piirde pindade alajahtumine;

* sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus.

Soovitan soojalt kontrollida oma maja õhupidavust. 

Kasutatud materjal: Targo Kalamees

Seminar “Palkmaja soojuspidavusest – nõuded ja praktika Eestis ja väljapool”

11. september 2010 kell 11.00-16.00 Atlantise konverentsikeskus (Narva mnt 2, Tartu)

Pistikupesad

Esimese korruse pistikupesade paigalduseks tuleb palkseinte pinnale puurida kaks auku. Üks, mis hiljem jääb põranda sisse, puuritakse nurga all. Seda selleks, et kaablit oleks võimalik suunata üles. Teine, 40cm kõrgemal asuv auk on mõeldud pistikupesa enda jaoks. Kõik kaablid on veetud vundamendi sisse paigaldatud liivtäite sees, kus kaableid ümbritseb spetsiaalne kaablikõri. Seda selleks, et kaabel ei saaks töö käigus vigastada. Kasulikuks võib see osutuda ka  juhul, kui on vaja hiljem kaablit vahetada.

Teisele korrusele tulevad kaablid valdavalt vaheseinapidi üles ja jaotuvad vahelaes vastavalt projektile.

Kuna puit paisub ja kahaneb, siis on oluline kaableid mitte liiga pingule tõmmata.

Tihenda aurutõke

Tänapäeval, kus soojapidavusnormid üha karmistuvad ja energiasäästust räägitakse igapäevaselt, tuleb suurt tähelepanu pöörata aurutõkke tihendamisele. Tihti juhtub, et tuleb elektrik ja paigaldab kaablid nii, et kogu aurutõke on lahti lõigatud. See aga tekitab võimaluse ebatihedusteks. Vaadates termokaameraga maja, kus kaabli ümbrused on tihendamata, näed seinas ainult üht suurt sinist laiku.

Vaata videod elektritöödest palkmajas ja kaablite paigaldusest palkmajas!

Puu kasvamist (fotosüntees) võib kirjeldada kui protsessi, milles kasutatakse meie tegevuse jääkprodukti (süsihappegaas) ning päikeseenergiat, vajades lisaks vaid mõõdukalt viljakat maapinda, vett ja veidi aega. Mida järeldada asjaolust, et tegemist pole ühesuunalise protsessi, vaid ringlusega, ja mis on sel pistmist energiaga?

Üldiselt võttes on fotosüntees kogu meie energiatarbimise aluseks, erandiks vaid tuumaenergia. Enamasti tugineb meie energiamajandus siiski fossiilsetel kütustel ehk miljonite aastate vältel fotosünteesis salvestatud energia kasutamisel. Selle salvestamise käigus suurenes atmosfääris hapniku sisaldus ja vähenes süsihappegaasi osa. Vanade varude intensiivse tarbimise tulemusel on süsihappegaasi hulk atmosfääris uuesti kasvamas, seda asjaolu peetakse kliima soojenemise peamiseks põhjuseks.

Süsihappegaasi kogust atmosfääris mõjutab see, kas metsade biomass kasvab või kahaneb. Eesti ja naabrite puhul on õigem rääkida biomassi kasvamise kiirusest. Kui ülekaalus on noored metsad, on kasvukiirus suur, toimub intensiivne süsihappegaasi sidumine ja päikeseenergia salvestamine. Vanade metsade ülekaalu korral on biomassi juurdekasv väike, väike on ka metsade kasutegur vaadeldavate protsesside seisukohast.

Süsihappegaasi kogust atmosfääris mõjutab seegi, milleks raiutavat puitu kasutatakse. Norra Puidutehnoloogia Instituut ja Norra Ehitusuuringute Instituut leidsid, et kui kasutada 1 tm puitu alternatiivsete materjalide asemel, väheneb süsihappegaasi emissioon atmosfääri järgnevalt:
- energiana söe asemel 700 kg;
- energiana õli asemel 600 kg;
- kergbetooni asemel ehitistes 800 kg;
- terase asemel ehitiste kandekonstruktsioonides 500 kg;
- akendes alumiiniumi asemel 1200 kg.

Keskkonnaministeeriumi andmetel heideti 1999. aastal Eestis kasvuhoonegaase õhku ühe inimese kohta 8 tonni. Kui Eestis õnnestuks kasutusse suunata 10 miljonit tm puitu aastas, teeks see madalaima normi 500 kg/tm järgi 5 miljonit tonni süsihappegaasi emissiooni vähenemist aastas ehk 3,6 tonni inimese kohta aastas. Arvu 3,6 tonni ei saa võtta kuigi täpsena, sest näiteks paberipuu kohta vastavat arvu ei ole leitud, paberil pole ka alternatiivset asendajat. Eesmärgiks oli vaid näidata, et tegemist on tõepoolest oluliste suurusjärkudega. Arvutuste kohaselt võiks puidu laialdasem kasutamine Euroopas tasakaalustada 15–20% süsihappegaasi emissioonist.

Täispikka artiklit loe siit:

http://www.puuinfo.ee/index.php?id=45

Katuse kandevõimele avaldavad mõju koormused konstruktsioonidest, kattematerjalist ja lumest.  Konstruktsioonilised koormused on keskmiselt 60 kg/m2. Kattematerjalist tulevad koormused on 40 kg/m2, seda juhul kui on tegemist kivikatusega. Suurim katusele mõju avaldav koormus on aga lumi, mille raskuseks tuleb Eestis kehtivatele normidele vastavalt arvestada saarte peal 100 kg/m2, Lõuna-Eestis 200 kg/m2, Põhja- Eestis ja mujal 150 kg/m2.

Varu- ja kujutegur

Lume koormus on arvestatud maapinnale, see tähendab tasasele pinnale. See tuleb omakorda korrutada läbi kujuteguriga, mis arvestab katuse kallet. Mida järsem on kalle, seda vähem lund peale jääb. Keskmiselt 20-30 kraadiste katuste puhul on kordaja suuruseks 0,8. Varutegurid on eraldi arvestatavad lumele ja konstruktsioonidele. Lumekoormus korrutatakse läbi 1,5 ja konstruktsioonid koos katusekattega 1,2.

Kogu koormus

Kui nüüd võtta näiteks keskmine 30 kraadise katusekaldega maja saame Põhja-Eestis maja katusele mõju avaldavaks koormuse järgnevalt. Korrutades läbi lumekoormus 150 kg/m2 kujuteguriga 0,8 ja varuteguriga 1,5, saame 180 kg/m2. Konstruktsioonidest ja katusekattest tulenev koormuse saame, kui korrutame läbi 100kg/m2 varuteguriga 1,2. Liites mõlemad koormused 120kg/m2 pluss 180 kg/m2 saame 300 kg/m2.

Mis edasi?

Mida nüüd siis selle teadmisega peale hakata? Kust mina tean. Küsige oma projekteerijalt, kas tema ka tegi nii. Ja kui tegi, siis pole vaja muretseda ega katusele minna. Üldiselt peab arvestama sellega, et täna on lumi üsna kerge, kui aga tulevad plusskraadid ja veidi vihma läheb, see lumi üsna raskeks.

Energiatõhusus – see on sõna mida kasutatakse tihti esimesena, kui seatakse eesmärke uute hoonete projekteerimisel või vanade renoveerimisel. Energiatõhususe puhul on tegemist  numbritega, mis väljendavad hoone energiakulu kWh hoone köetava pinna ruutmeetri kohta aasta jooksul. Energiatõhusust aitavad muude kriteeriumite hulgas saavutada-tagada energiat säästvad avatäited: soojapidavad aknad ja uksed. Avatäidete soojapidavuse määravad ära komponendid millest aknad-uksed on valmistatud ja see kuidas need on paigaldatud.Kuigi Eestis ei ole täna veel kehtivat normatiivi, millisele soojapidavuse koefitsendile peavad avatäited vastama, siis näiteks Skandinaavia maades on juba kehtestatud piirnormid, kus nimetatud koefitsent ei tohi olla suurem kui 1,1W/m2K. Milliseks kujuneb akende normatiivne U-väärtus Eestis võib vaid ennustada, sest otsuse tegemisel tuleb lähtuda nii klimaatilistest kui ka majanduslikest oludest. Seniks aga jäävad kohalikul turul avatäidete U-väärtused projekteerijate määrata, lähtuvalt kogu hoone energeetilise optimeerimise nõuetest.

Soojapidavuse näitajaid akendel tehakse kindlaks kas katsete või arvutuste teel. Mõlemal juhul tuleb lähtuda Euroopa Standardist EN ISO10077-1:2006. Väga tihti esitatakse akende soojustehnilise toimivuse näitajaid arvtuste teel saadud numbrite alusel (EN ISO 10077-2:2003) . Lihtsustatult põhineb arvutus üldise soojusjuhtivuse neljal koostisosal: raami soojusjuhtivus, klaaspaketi soojusjuhtivus, raami ja klaasi ühenduse joonsoojusjuhtivus ning pimepaneele sisaldavate elementide puhul pimepaneeli soojusjuhtivus.

Raami soojusjuhtivus, mis arvutatakse standardi ISO 10077-2 kohaselt, mõõdetakse standardi EN 12412-2 kohaselt või võetakse standardi 10077 lisast D. Väga hea soojapidavusega materjal on puit. Tulemus on seda parem mida paksem on puitraam.

Teine, kuid suurima mõjuga komponent akende energiatõhususe tagamisel on klaaspakett.  Minimaalsete soojapidavuse nõuete täitmiseks tuleb kindlasti valida klaaspakett, millest vähemalt üks klaas on madala emissioonivõimega spetsiaalse kattekihiga klaas e energiasäästuklaas. Selleks, et aga saavutada paremat tulemust on vaja 3 klaasiga paketti, mille kaks klaasi on energiat säästvad. Kuna klaaspaketi U-väärtus sõltub ka klaasidevahelisest kaugusest (vaheprofiili laiusest) ja klaaside vahel kasutatavast gaasist, siis parimate tulemuste saamiseks on vaja kasutada plastikust vaheprofiili ja agroongaasi.

Raami ja klaasi ühenduse joonsoojusjuhtivus, arvutatakse standardi ISO 10077-2 kohaselt või võetakse ISO 10077 lisast E.

Kindlasti tuleb aga olla tähelepanelik, et arvutuste protokoll sisaldaks kõiki arvutuste kordamiseks vajalikke andmeid. Euroopa standardis EN ISO 10077-2:2003 „Akende, uste ja luukide soojustehniline toimivus“ 1.osas on esitatud akende ja uste lihtsustatud arvutuse meetodid, mida saab 2. osas kasutada raamiprofiilide soojuslike omaduste arvutuslike väärtuste määramiseks. Reeglina on tootjate enda nn „põlve otsas“ arvutatud tulemused paremad tegelikest andmetest, sest jäetakse arvestamata olulised tegurid (näiteks joonsoojusjuhtivus). Siinkohal on abi Ülikoolide ja Instituutide juures olevatest laboritest, kus spetsiaalsete programmide abil arvutatud tulemused on Euroopa Standardile vastavalt ja nõuetekohaselt esitatud.

Kui tootja esitab tellijale andmed oma toodete soojustehniliste näitajate kohta, siis on tellijal õigus tootjalt nõuda koos toodetega vastavusdeklaratsiooni, milles tootja kinnitab kirjalikult, et aknad ja uksed vastavad sellele õigusaktiga esitatud nõuetele ja selles suhtes on järgitud õigusaktis sätestatud toodete nõuetele vastavuse tõendamise korda.

Helena Randoja

AS Lasita Aken  tegevdirektor