Kui me räägime, et projekteerime ja toodame maju kliendi soovide järgi, siis mõnel juhul see ei ole päris nii. Kõik palkmajahuvilised ei ole ehituse alal spetsialistid. Ei peagi olema. Vahel me kuulame soove, mille täitmine on küll võimalik, aga mida me ei ole nõus tegema. Näitena võib tuua

Tänapäeval ei pea enam kartma, et elektrikaablid jäävad inetult seintele. Palkmajas tehakse kogu kaabeldus seinte seest, sinna tehases puuritud aukude kaudu. See eeldab enne maja tellimist põhjalikumat elektripaigaldiste, valgustite ja pistukute, paigutuse läbimõtlemist. Eelkõige tuleb läbi mõelda valgustite ja lülitite asukohad, mis jäävad palkseintele, sest nende hilisem muutmine võib osutuda keeruliseks ja üsna kulukaks.

Metsa kasva(ta)mine ja metsa kasutamine mõjutavad kõige otsesemalt seda, milline on süsihappegaasi hulk Maa atmosfääris ja millise osa Maale langevast päikeseenergiast oskame ära kasutada. Metsade osa süsihappegaasi sidujana on üldtunnustatud, metsa vanuse mõju sellele ja protsessi energeetiline aspekt on aga tähelepanu alt teenimatult välja jäänud.

Tavapäratult madalate temperatuuride ja lumekogusega talv on teinud paljud majaomanikud valvsaks ja ettevaatlikuks. Lund on kohati katusel juba üle poole meetri. Mida ette võtta? Kas minna katusele lund koristama või loota, et peab vastu?

Autor: Helena Randoja
Energiatõhusus – see on sõna mida kasutatakse tihti esimesena, kui seatakse eesmärke uute hoonete projekteerimisel või vanade renoveerimisel. Energiatõhususe puhul on tegemist  numbritega, mis väljendavad hoone energiakulu kWh hoone köetava pinna ruutmeetri kohta aasta jooksul. Energiatõhusust aitavad muude kriteeriumite hulgas saavutada-tagada energiat säästvad avatäited: soojapidavad aknad ja uksed. Avatäidete soojapidavuse määravad ära komponendid [...]