Palkmajainfo blogi » materjal

Rahulolu loovad aiamajad

Mari Loorman — Fri, 19 Aug 2011 09:35:18 +0000

Aiamaja ei peagi olema pime ja kõle kõplakuur, nagu eestlased seda muiste kasutanud on.
Sain suisel ajal aiamaja mõnusas auras elamuse lihtsa hoone hoolika kujundamise võludest.

Retsept on lihtne:

• Maja peab olema toodetud kvaliteetsest puitmaterjalist: hoolikalt töödeldud freespruss-seinadetailid, valitud põranda ja piirdelauad, kvaliteetsed liistud).

• Viimistletud peab puit olema spetsiaalsete vahenditega. Mustast oksast vabad, sirged ja siledad detailid näitavad läbikumava katte all välja oma mustri võlu.

• Aknad peaks asetsema nii, et mööblit saab paigutada sundimatult. Aeg-ajalt elamiseks kasutatava aiamaja puhul on suisa kohustuslik kasutada maast laeni ulatuvaid akna- või rõduukseavasid. Selleks, et seina äärde paigaldatav mööbel akendega konflikti ei satuks saab vastasseinas aknad tõsta tavapärasest tasemest tunduvalt kõrgemale. Päevavalguse liigse blokeerimise hirmus saab kõrgel asetsevad aknad pikemaks “venitada”.

• Minimalistlikud valgustid toovad esile puidu võlu. Need tuleb paigaldada nii, et juhtmed välja ei paistaks, näiteks seintesse puuritavatesse elektrijuhtmekanalitesse. Kui selline võimalus puuduma peaks, siis lae- ja põrandalaudade ning liistude taha saab juhtmeid ikka panna. Samas saab valida sellises stiilis seinavalgustid, mis varjavad elektriosad oma disainiga.

mitmeotstarbeline aiamaja

meeldiv mööbli, akende ja uskse asetus

Sellises õhukeste seintega hoones viibides ei saanud ma arugi, et tegu on kergehitisega. Kuigi akna taga kallas vihma oli toas mõnus ja soe. Ka tähelepanuväärselt vaikne – hoolimata plekkist katusekattest. Sarikate vahele oli paigaldatud piisav isolatsioonimaterjali kiht, mis ka heli summutajana toimis.

Sobiva hoone saamiseks ei pea valima vaid pisikeste akendega tüüpmajade vahel. Tootjana soovitame oma aias majakesele välja valida sobiv koht, arvestada päikesetõusu ja loojanguga, haljastusega. Selle järgi saab panna aias paika maja plaani koos uste, akende, soovi korral vaheseinte, sissekäigutreppide ja terrassi(de)ga.

Sellises lihtsas ja avaras aiamajas võib veeta terve suve. Sinna saab soojal ajal majutada külalisi ja pereliikmeid. Seal saab korraldada suuremaid vastuvõtte ja pidusid väiksemale ringile. Teismeeas noortele oleks selline suvine kodu meeldiv privileeg ja vaheldus.

Küttekolde olemasolul saavad seiklushimulised aiamaja mõnusid nautida ka talvel. Alaliselt külmal ajal 45 või 70mm paksusest seinaprussist majas elamine läheb aga külmal ajal küttekulude tõttu kulukaks.

Puithoone võlu säilitamiseks tuleb puitpinnad aeg-ajalt üle töödelda. Vajadus sõltub viimistlusmaterjalide valikust. Orienteeruvaks intervalliks on 5 aastat. Hästi hooldatud aiamaja püsib aastakümneid.

Lamekatus vs viilkatus

Alar Anton — Thu, 13 Jan 2011 13:05:11 +0000

Lamekatuse all pean silmas katust, mille kaldenurk jääb alla 10 kraadi. Sellise katuse kattematerjalina kasutatakse peamiselt rullbituumenmaterjali. Katusele kogunev vesi (lumi) juhitakse läbi spetsiaalsete šahtide majasiseste veetorude abil vihmavee drenaažisüsteemi. Paljud sellist tüüpi katused on parapetiga – kõrgendatud katuse äärisega, mis hoiab kogu taevast tuleva vee katusel.

Viilkatuseks loen katust, mille kalle on üle 10 kraadi. Kuigi ka sellise katuse puhul võib katusekattena kasutada rullmaterjali, on siiski eelistatav kivi- või plekk-katusekatted. Viilkatusele vesi pidama ei jää, vaid valgub sealt otsejoones väljaspool maja asuvatesse vihmaveerennidesse, kust teekond jätkub vihmavee drenaažisüsteemi. Ilmade soojenedes kuivab selline katus kiiresti.

Millest selline teemapüstitus?

Viimasel kümnendil on Põhja-Euroopas hakanud tooni andma nö. kastmajad. Arhitektuuri seisukohalt ei hakka ma sõna võtma, kuna ei ole pädev seda tegema. Ehitustehniliselt on selline lahendus põhjamaade tingimustes täielik ebapraktiline. Eestis antakse ehitustöödele kahe aastane garantii. Kui suur on tõenäosus, et peale viit aastat seisvat vett katusel (näiteks lumistel talvedel, kui vee äravool on jäätunud) ei leia see teed eluruumidesse? Paljud selle ala spetsialistid ilmselt vaidleksid kohe vastu, et vesi ei seisa katusel. Siin tuleb aga arvestada ka inimliku faktoriga – keegi ei käi ju kogu aeg neid reste puhastamas ega pidevalt jälgimas, kas vesi kuhugi koguneb.

Kust lamekatus on pärit

Lõuna-Euroopa, Aafrika, Brasiilia jne on maad, kus selline konstruktsiooniline lahendus on igati otstarbekas ja kuluefektiivne. Vihma sajab harva ja kõrged temperatuurid kuivatavad katuse kiiresti. Kes seal käinud, see teab, et paljudel sealsetel majadel lausa puudub katuse kattematerjal. Paar korda aastas sajab sisse, aga samas kohe kuivab ju ära.

‚‚Väike värskendus’’, ütleks Sulle lõunamaalane.

Kuidas ehitada soojapidavat katust?

Mari Loorman — Wed, 07 Jul 2010 11:10:58 +0000

Katuse soojustusmaterjali paksus peaks olema vähemalt 250-300mm. Kõige soojapidavamad on klaas- ja kivivill. Mõlemad sobivad kasutamiseks ka viilkatuste puhul. Mida madalam on materjali U-väärtus ehk soojusjuhtivustegur, seda soojapidavam on materjal. Soojustusmaterjal peab olema piisavalt tihe, et see kaldpinnal aja jooksul ära ei vajuks. Tihedus annab materjalile raskut ja hinda juurde ning vähendab sealjuures minimaalselt soojapidavust. Kõige sobivam materjali mark tuleb valida eelkõige katusekaldest lähtuvalt.

Lisakaitset veekindluse tagamisel annab katuse aluskate, mida on kaht tüüpi – hingav ja mittehingav aluskatte. Nende paigaldamise viis on erinev. Mittehingavat aluskatet kasutatakse reeglina siis, kui soojustatud on vahelagi. Hingavat aluskatet kasutatakse siis, kui ärklikorrus on kasutatav ja katus soojustatud.

Hingava aluskatte alla ei ole vaja, aga võib paigaldada tuuletõkkeplaadi. Tuuletõkkeplaati kasuta juhul, kui tahad saavutada kindlust, mida hingavad aluskatted tuule tõkestamisel veel pakkuda ei suuda, kuigi tuult tõkestavad omadused neil olemas on. Aluskatte ja soojutusmaterjali (ning tuuletõkkeplaadi) vahele ei jäeta tuulutusvahet ning kogu sarika kõrguse saab ära kasutada soojustamiseks. NB! Kui sa ei ole kindel valitud aluskatte hingamisvõimes, siis tuleks siiski aluskatte all distandtsliiste kasutada või sarika kõrgusest ca 30mm tuulutuseks ohverdada. Hästi hingava aluskatte kasutamine on pikas perspektiivis ökonoomsem lahendus.

Aluskate tuleb paigaldada õhutihedalt ülekattega nii paanide, harja kui seinaühenduste juurest ja tihendada. Mitmed tootjad on teinud aluskatte paigaldamise lihtsaks varustades paanid spetsiaalsete liimiribadega. Õhutiheduse tagamiseks on olemas ka spetsiaalsed teibid ja tihendusmassid. Õhutihedat installeerimist vajavate läbiviikude tegemiseks ning katuseakende ja korstna ümbruse katmiseks on turule toodud mitmeid lihtsalt kasutatavaid vahendeid. Täpseid võimalusi tasub küsida valitud tootjjalt, sest pakutavad võimalused varieeruvad mõneti.

Hingava aluskatte peale paigaldatakse tuulutusliistud ja seejärel roov näiteks katusekivide paigaldamiseks. Siin tuleb erilist tähelepanu pöörata harja ja neelusoonte detailide õigele paigaldamisele ja liidete tihendamisele.

Viilkatus vajab lumetõkket ukseavade kohale. Läbiviikude lumekoormuse vähendamiseks on hea planeerida need kõrgemale, katuseharjale lähemale.

Lihtsa testi maja katuse soojapidavusele teeb lumerohke talv. Kui katusel sulavast lumest tekivad purikad ka pilvise ilmaga, siis on asi soojapidavusega hull.

Roheline märguanne tootmisele

Mari Loorman — Thu, 25 Feb 2010 09:16:08 +0000

Keskkonnasõbralik käitumine ei ole ammu enam pelgalt idee vaid kõige loomulikum ja põhiline argument tootmise ja seonduvate strateegiate valikul. Hea puidutöötlemisettevõte kasutab oma tootmises ära 80% tekkivatest tootmisjääkidest. Seejuures vähendab kaasaegse tehnoloogia kasutamine nende jääkide teket. Optimaalne efektiivsus kõikide tegevuste elluviimisel ja nende sujuvus minimeerib tootmise kulud, sealhulgas energia tarbimise, ning lubab luua kõrget väärtust tarbijale ja keskkonnale.

Puitehitiste planeerimise puhul tuuakse kõige sagedamini jätkusuutlikuse faktidena välja sellised pikale elutsüklile lisanduvad „rohelised“ kasud nagu: väike energiakulu tootmisel, kasutamisel ja ümbertöötlemisel; minimaalne reostuse tekkimine kasutamise ajal; madal süsiniku eraldumise tase tootmisest utiliseerimiseni.

Suures plaanis saab jagada inimesed kolme rühma: need kes tarbivad vähe ja seega saastavad vähe; need kes tarbivad palju ja odavat ning seetõttu saastavad kõige rohkem; ja need kes tarbivad teadlikult seda,
mis on keskkonnale kõige sõbralikum. Esimesse rühma kuuluvad vaeste riikide elanikud, kel puuduvad võimalused teistsuguseks valikuks. Paraku elada vaesuses ei ole ka keskkonna säästmise huvides mõistlik.
Viimase rühma klientidele rahulolu tagamiseks ja oma jätkusuutlike eesmärkide saavutamiseks pingutavad elukeskkonnast hoolivad tootjad kes lisaks oma tegevussuunale valivad ka partneriteks vaid neid ettevõtteid, kes lisaks kvaliteetsete toodete produtseerimisele suhtuvad keskkonnategurisse vastutustundega.

Ameeriklane David Brower, prominent ja mitmete keskkonnaorganisatsioonide asutaja, on öelnud: „There is no business on a dead planet“ (surnud planeedil puudub (äri)tegevus). Ettevõtted, kes võtavad endale kohustuse läbi toote ja protsessi hoolida ühiskonna heaolu eest järjepidevalt, jäävad oma valdkonnas tegevaks ka tulevikus. Nende päralt on tarbija usaldus.

Huvitav uurimus energiatõhususest ja ökoloogilisusest

Alar Anton — Tue, 02 Feb 2010 09:56:26 +0000

Maailm liigub üha enam energiatõhusate lahenduste suunas. Hea on märkida, et aru on hakatud saama süsinikdioksiidi olulisusest. Selgitamist vajab aga asjaolu, et liialt palju pööratakse tähelepanu elumajade soojakadudele ja üsna vähe materjalide tootmiseks kuluva energiakoguse analüüsile. Tuleb mõista, et millist ja kui palju kulub taastuvaid või taastumatuid loodusvarasid. Tore on, kui suudame kokku hoida küttekulusid, kui aga majas kasutatavate materjalide valmistamiseks kasutatakse tohutu hulk loodusest võetud toorainet, siis selline käitumine ei ole jätkusuutlik.

Loodusvarade kogukulu tüüpiliste seinakonstruktsioonide valmistamisel:

Sandwich paneel 400 kg/m2

Kivisein 370-380 kg/m2

Blokksein 240 kg/m2

Siporex konst. 150-160 kg/m2

Teraskarkass-sein 150 kg/m2

Puusein 40 kg/m2

Taastumatumate loodusresursside kulu:

Sandwich paneel 400 kg/m2

Kivisein 360-370 kg/m2

Blokksein 230-240 kg/m2

Teraskarkass-sein 110-120 kg/m2

Puusein 40 kg/m2

Valmistamiseks kulutatav energiakogus:

Kivisein 1540-1550 MJ/m2

Teraskarkass-sein 1140 MJ/m2

Sandwich paneel 1040 MJ/m2

Blokksein 980-990 MJ/m2

Siporex konst. 720-730 MJ/m2

Puusein 70-80 MJ/m2

Taastumatuma valmistamisenergia kulu:

Kivisein 1170 MJ/m2

Teraskarkass-sein 1030 MJ/m2

Sandwich paneel 970MJ/m2

Blokksein 840-850 MJ/m2

Siporex konst. 720 MJ/m2

Puusein 160 MJ/m2

Välisseinakonstruktsioonide valmistamiseks õhku paisatav süsinikdioksiidi kogus:

Kivisein 96-97 kg/m2

Teraskarkass-sein 93-94 kg/m2

Sandwich paneel 68-69 kg/m2

Blokksein 65-66 kg/m2

Siporex konst. 58-59 kg/m2

Puusein 12-13 kg/m2