Viilkatuseks loen katust, mille kalle on üle 10 kraadi. Kuigi ka sellise katuse puhul võib katusekattena kasutada rullmaterjali, on siiski eelistatav kivi- või plekk-katusekatted. Viilkatusele vesi pidama ei jää, vaid valgub sealt otsejoones väljaspool maja asuvatesse vihmaveerennidesse, kust teekond jätkub vihmavee drenaažisüsteemi. Ilmade soojenedes kuivab selline katus kiiresti.

Millest selline teemapüstitus?

Viimasel kümnendil on Põhja-Euroopas hakanud tooni andma nö. kastmajad. Arhitektuuri seisukohalt ei hakka ma sõna võtma, kuna ei ole pädev seda tegema. Ehitustehniliselt on selline lahendus põhjamaade tingimustes täielik ebapraktiline. Eestis antakse ehitustöödele kahe aastane garantii. Kui suur on tõenäosus, et peale viit aastat seisvat vett katusel (näiteks lumistel talvedel, kui vee äravool on jäätunud) ei leia see teed eluruumidesse? Paljud selle ala spetsialistid ilmselt vaidleksid kohe vastu, et vesi ei seisa katusel. Siin tuleb aga arvestada ka inimliku faktoriga – keegi ei käi ju kogu aeg neid reste puhastamas ega pidevalt jälgimas, kas vesi kuhugi koguneb.

Kust lamekatus on pärit

Lõuna-Euroopa, Aafrika, Brasiilia jne on maad, kus selline konstruktsiooniline lahendus on igati otstarbekas ja kuluefektiivne. Vihma sajab harva ja kõrged temperatuurid kuivatavad katuse kiiresti. Kes seal käinud, see teab, et paljudel sealsetel majadel lausa puudub katuse kattematerjal. Paar korda aastas sajab sisse, aga samas kohe kuivab ju ära.

‚‚Väike värskendus’’, ütleks Sulle lõunamaalane.

Ehitamise alustamist planeerides tuleks kindlasti panna paika ajagraafik. Suurem osa palkmajade ehitusi saab alguse kevadel või suvel. Kas suvel on odavam ja lihtsam ehitada? Millal oleks võimalik maja kiiresti valmis teha?

Suvel on palkmaja ehitamine odavam.

Kas ikka on odavam? Kuigi siin ei saa võtta sõna kõigi ehitatavate hoonete nimel, siis eramuid, mille seinakonstruktsioonina kasutatakse palki, on kindlasti odavam ehitada talvel. Peamised argumendid, miks võiks planeerida ehitust talvele oleks just hind. Kuna valdav osa perekondi planeerib maja ehitust suvel, siis majanduslik loogika ütleb, et nõudluse kasvades suureneb ka hind. See kehtib nii materjalide kui tööjõu puhul. Millisel aastaajal on kõige rohkem ehitusmehi ilma tööta? Ikka talvel. Ka suurimad allahindlused ehitusmarketites toimuvad ikka talveperioodil.

Ehitustehniliselt on talvel lihtsam ehitada.

Seinakonstruktsioonid, milles kasutatakse segusid või liime ning mis vajavad talvetingimustes külmalisandeid või muid erilahendusi, osutuvad talvel ehitamiseks ilmselt keerukateks. Palkmaja puhul ei kasutata väliskonstruktsioonide ehitamisel ühtegi kuivamist vajavat ehitusmaterjali. Kõik läheb kokku naelte, kruvidega ja spetsiaalsete kinnitustega. Ehitada on võimalik kuni ilmaga, mil käed päris ära ei külmu.

Palkmaja rajamine on tegelikult talvel palju lihtsam. Korralik lumevaip kaitseb palke määrdumise eest ja madala absoluutse õhuniiskuse tingimustes säilitavad materjalid paremini tehasest tulnud niiskuse sisalduse. Tavaliselt on talvel ehitatavate majade järelhooldus oluliselt lihtsam, kuna palgi vajumine on väiksem või puudub üldse.

Talvel valmib maja kiiremini.

Üldiselt valmib palkmaja talvel tõesti kiiremini. Siin tuleb mängu jälle ehituse tsüklilisus. Talvel võib kiire lahenduse korral maja ehitama panna kasvõi mitu brigaadi korraga. Suvel peab olemasolevad brigaadid mitme objekti vahel jaotama, et kõik majad valmis saaksid. Talvel on ka alltöövõtjaid võimalik kiiremini objektile saada. Ja ehitustehnikat pakutakse koos objektile toomisega. Suvel võib juhtuda, et spetsiaalsed mehhanismid on kõik välja laenutatud ja tuleb oodata. Samamoodi võib olla ehitusmaterjalidega. Täna saab küll materjali kätte, aga kohaletoimetamine võib venida.

Kui soovid kiiremin,i kvaliteetsemalt ja odavamal,t siis palkmja ehita kindlasti talvel.

Mis võib juhtuda?

Tänavu maha sadanud lume kogus on viimase 10 aasta suurim. Kuigi lumi ei kujuta otsest ohtu, võib sulavesi olukorda muuta. Veel on omadus liikuda ja endaga kõik lahtised osakesed kaasa viia. Nii võib juhtuda, et vundamendialune taldmik võib vee liikuma hakates sinna paigaldatud liivast puhtaks uhutud saada. See võib aga omakorda tekitada pingeid vundamendi alusvöös. Raskematel juhtudel, kui tegemist on lintvundamendiga, võib taldmik järgi anda. Tekkinud praod vundamendi müüritises hakkavad mõju avaldama kandvatele osadele.

Seisev vesi on samuti väga kahjulik maja konstruktsioonidele. Vee surve plokkseintele võib kehvasti paigaldatud niiskustõkke korral leida tee konstruktsioonidesse ja seal korvamatut kahju teha.

Mida teha?

Kui olete oma kodu rajanud orgu või sohu, on olukord keeruline. Kui mitte, talitage järgnevalt. Hea,  kui teil on kusagil lähedal vee ära juhtimiseks kraavid või kui Teie maja on lihtsalt kõrgema koha peal, siis tasuks kaevata kraavid majast eemale. Teha võiks neid iga seina kohta vähemalt kolm. Kraavi laius võiks olla maksimaalselt lumelabida laius. Läbi tuleks kaevata ka käiguteed, mis maja ümber on tekkinud, kuna need võivad takistada vundamendile kõige lähemal oleva vee hulga liikumist. Maapind ei ole tänasel talvel kuigi sügavalt külmunud ja kanalite kohalt hakkab temperatuuri tõustes pinnas nii vett vastu võtma, kui ka ära juhtima.

Aga mul on drenaaž

Drenaažist võib olla tänases olukorras vähe kasu. Seda seetõttu, et kraavid on paksult lund täis ja pinnasest kiirgav külm ei lase vabal veel kohe jooksma hakata. Võib ka juhtuda nii, et kraavid on pilgeni vett täis ja Teie drenaaž hakkab üle ajama. Pinnapealne kraav on aga oluliselt kõrgemal. Seetõttu saavad suured hulgad sulavat vett vähemalt  eemale maja vundamendist.

Ärge kraave päris naabri õuele suunake, muidu võib jamaks minna!

Katuse kandevõimele avaldavad mõju koormused konstruktsioonidest, kattematerjalist ja lumest.  Konstruktsioonilised koormused on keskmiselt 60 kg/m2. Kattematerjalist tulevad koormused on 40 kg/m2, seda juhul kui on tegemist kivikatusega. Suurim katusele mõju avaldav koormus on aga lumi, mille raskuseks tuleb Eestis kehtivatele normidele vastavalt arvestada saarte peal 100 kg/m2, Lõuna-Eestis 200 kg/m2, Põhja- Eestis ja mujal 150 kg/m2.

Varu- ja kujutegur

Lume koormus on arvestatud maapinnale, see tähendab tasasele pinnale. See tuleb omakorda korrutada läbi kujuteguriga, mis arvestab katuse kallet. Mida järsem on kalle, seda vähem lund peale jääb. Keskmiselt 20-30 kraadiste katuste puhul on kordaja suuruseks 0,8. Varutegurid on eraldi arvestatavad lumele ja konstruktsioonidele. Lumekoormus korrutatakse läbi 1,5 ja konstruktsioonid koos katusekattega 1,2.

Kogu koormus

Kui nüüd võtta näiteks keskmine 30 kraadise katusekaldega maja saame Põhja-Eestis maja katusele mõju avaldavaks koormuse järgnevalt. Korrutades läbi lumekoormus 150 kg/m2 kujuteguriga 0,8 ja varuteguriga 1,5, saame 180 kg/m2. Konstruktsioonidest ja katusekattest tulenev koormuse saame, kui korrutame läbi 100kg/m2 varuteguriga 1,2. Liites mõlemad koormused 120kg/m2 pluss 180 kg/m2 saame 300 kg/m2.

Mis edasi?

Mida nüüd siis selle teadmisega peale hakata? Kust mina tean. Küsige oma projekteerijalt, kas tema ka tegi nii. Ja kui tegi, siis pole vaja muretseda ega katusele minna. Üldiselt peab arvestama sellega, et täna on lumi üsna kerge, kui aga tulevad plusskraadid ja veidi vihma läheb, see lumi üsna raskeks.

Lihttalasid on lihtsam valmistada ja kerge paigaldada, kuid materjali kulu (meie majade puhul siis puidu) suur, kuna kasutada tuleb suuremat ristlõiget.

Talade projekteerimisel lähtutakse kahest aspektist. Esimene ja kõige tähtsam on tala kandevõime tagamine. Tuleb garanteerida, et planeeritud koormuste käes ei toimuks purunemist.

Koormused, mis talale mõjuvad on kahte tüüpi: omakaalu koormus ehk koormus, mis tekib konstruktsioonist endast, kaasa arvatud tala kaal ning kasuskoormus. Kasuskoormus võtab arvesse inimestest tekkivad koormused, olmekoormused (näiteks mööbel, teisaldatavad seadmed jms.) või kui tala on varikatuse all, siis lume ja tuule koormuse.

Ehitusseadusega on ruumide kasuskoormused ette määratud ja eluruumidele võetakse selleks üldiselt 200kg/m²-le. Kuna alati võib esineda erandeid, näiteks materjalide raskustest lähtuvalt, võetakse arvesse võimalikke kõrvalakaldumist osavarutegurite näol.  Omakaalu osavarutegur on tavalises arvutusolukorras 1,2 ja muutuvatel koormustel 1,5. Selle teguriga korrutatakse läbi nii omakaalust kui ka kasuskoormusest tulev raskus.

Kui on kontrollitud tala kandepiirseisund ja tala on piisavalt tugev raskuste vastuvõtmiseks, tuleb kontrollida veel kasutuspiirseisundit.

Kui kandepiirsesiund käsitleb raskust, mida suudab tala kanda, siis kasutuspiirseisund käsitleb visuaalset poolt ehk lahtiseletatult välimuse säilimist. Milleks siis on tala läbi vajumine, erinevad siirded või deformatsioonid? Näiteks kui meil laes jookseb tala, mis on läbivajunud, siis see hakkab silma häirima. Selleks antakse projekteerijale ette piirid.. Eluruumides on kokkuleppeliselt selleks piiriks ava pikkuse suhe 300ga. Ehk kui meil on tegemist 3m avaga, siis on lubatud sellele läbivajumine 10mm. Siin peab vahet tegema, kas see on lõplik või hetkeline. Ajutiselt võib läbivajumine olla ka suurem, mida see aga kindlasti ei tohi olla pikka aega.

Kui kõik mõjuvad koormused ja arvutusskeemid on leitud, tuleb hakata määrama talas mõjuvaid sisejõude, et teada saada lõplik kuju ja tüüp. Aga selline ülesanne jäägu pigem inseneride lahendada ja ei hakka siinkohal lähemalt tutvustama.