Radoon on looduslik radioaktiivne gaas. Värvitu ja lõhnata radoon kuulub intertgaaside hulka, see tähendab ta ei osale keemilistes reaktsioonides. Vees võib ta lahustuda, samuti ka veres ja koevedelikes. Gaasiline olek teeb ta eriliseks teiste uraanirea elementide hulgas, andes talle suurema liikuvuse. Seega, tekkides uraani sisaldavas aines (pinnas, kivim, ehitusmaterjal) on radooni aatom võimeline liikuma aine pooridesse. Sealt edasi on võimalik liikumine difusiooni teel, samuti ka transpordituna õhu ja veega. Kuna radooni radioaktiivse lagunemise poolestusaeg on lühike 3,8 ööpäeva, siis difusiooni teel on tema levik küllalt piiratud. Maapinnast õhku pääsenud radoon hajub atmosfääris – tema sisaldus välisõhus on ainult 10-20 Bq/m3.

Kuidas radoon satub hoonetesse?

Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna rõhk hoonetes on madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse.

Milline radoonitase hoones viitab ohule?

EVS 840:2008 standard “Radooniohutu hoone projekteerimine“ sätestab, et hoonete elu-, puhke- ja tööruumides peab aasta keskmine radoonisisaldus ruumiõhus olema väiksem kui 200 Bq/m3. Tegemist on rahvusvaheliselt aktsepteeritud piirväärtusega radoonitaseme kohta hoonete siseruumides. Vanemates majades on aktsepteeritavaks tasemeks kontsentratsioon mis jääb alla 400 Bq/m3.

Millised on radoonist põhjustatavad tervisekahjustused?

Pikaajaline elamine suure radoonikontsentratsiooniga hoones põhjustab kopsuvähki haigestumise tõenäosuse kasvu. Riski suurusjärk sõltub radooni kontsentratsioonist ning sellest, kui pika aja jooksul selles hoones viibiti.

Kui suur on risk, et radoon põhjustab kopsuvähi?

Risk võib olla suur, sõltudes radooni kontsentratsioonist, ajaperioodist ning sellest, kas inimene suitsetab või mitte. Ruumis suitsetamisel tekib õhus palju osakesi, mis on efektiivseteks radooni tütarisotoopide kandjateks. Suitsuse õhu sissehingamisel satub seega kopsu rohkem tütarisotoope põhjustades täiendava kiirgusdoosi limaskestadele.

Kas radoon võib põhjustada ka teisi haigusi?

Kasutatud Keskonnaameti kiirkusosakonna infomaterjale.

www.kiirguskeskus.ee

Kuna me ehitame Soomes aastas keskmiselt 70 maja, siis olen tähele pannud, et sealsetest eramutest 80% ehitatakse kas täielikult või osaliselt oma jõududega. Peremees võtab puhkuse ja kutsub talgu korras kokku ka tuttavaid, sõpru ja sugulasi, kellega koos hakata maja ehitama. Soome klient on ehitamise protsessis aktiivne osaline. “Aktiivne” olemise all pean silmas ise töödele käte külge panemist – aitab talvel lund lükata, tassib materjali ette jne. Väga harva värvivad maja meie brigaadi mehed, valdavalt on oma kodu ehituse objektijuhiks olev klient ka enda maja värvija.

Kui pealiskaudsed, ükskõiksed ja olulised me endale ka ei tundu, kipume me, eestlased, kergekäeliselt maja ehitama. Eestlane on võrreldes soomlasega palju aristokraatlikum klienditüüp. Vibutab nimetissõrme ja ütleb, et mina maksan. See on muidugi liiga karm üldistus, aga sellist koduehitajat näeb praktikas päris sageli.

Võrdluseks võib tuua ka vene kliendi, kes tuleb objektile esimest korda alles siis, kui valmis majas on vaja võtit keerata.

Maja suurus, kuju ja plaaniline lahendus on meil, soome-ugrilastel, üsna sarnane: keskmise maja suurus on 120-150 m², kolm magamistuba, 35 m² elutuba, puu- või elektrikerisega saun, suured aknad ja praktiline käsitlus arhitektuuris.

Soome palkmaja ehitamise kultuur on muidugi hoopis teisel tasemel. Suuremad Soome palkmaja tehased toodavad koduturule 300-500 maja aastas. Neid tehaseid on seal väga palju. Eestis võib vastav näitaja olla kusagil 10-20 maja aastas. Kuigi meil on nii rahvastikuarvu kui elatustaseme erinevus üsna märkimisväärne, on selline vahe siiski päris suur.

Soovitus!

Olge kirega asja juures ja pange oma käed majaehitusele külge, siis tunnevad ka Teie lapselapsed vanavanaisa millegi järgi ära.

Mina sain kaameramehe kõrval seistes meeldejäävate elamuste osaliseks mitmes võttepaigas viibides. Täna, kuumal suvepäeval, meenub kõige eredamalt päev mil filmisime varakevadisi metsalangetustöid piirkonnas, kus põõsaalused veel lumised olid. Linnud tegid hääleharjutusi. Täielikku harmooniat rikkus palke lõikav harvester, tuues tegevusega kevade hõngule juurde mõnusa ja eriti tugeva männipuidu lõhna. Tänaseni tunnen suurt puudust sellest võimsast männivaigu aroomist, mis kahjuks filmilindile ei jäänud.

Kõik inimesed, kes on puitmaterjale tootvat tehast külastanud, või seal läheduses viibinud, teavad kui mõnus lõhn selle töö juurde käib. Kahjuks juba aastaid samas tehases töötanuna on minu nina siinse lõhnaga hajunud, ja ma ei taju seda enam niivõrd. Kuid teiste puiduettevõtete külastus paneb mind taas ninaga õhku vedama. Nii nagu ettevõte ise, on ka sealne aroomaatne atmosfäär kordumatu.

Ka valmisehitatud palkmaja levitab meeldivat aroomi. Pidevalt kodus olevatel omanikel ilmselt selle lõhna taju kaob, kuid iga külaline kes üle läve astub tuletab seda taas pereliikmetele kiidusõnadega meelde. Ei lõhn ega puidu energeetiline positiivne mõju kao aaststega mitte kusagile.

Siinkohal jätan vahele mitmed lihtsad, kuid olulised protseduurid ja jätkan liimpalkide valmistamise sellest etapist, kus neljakandiline materjal, liimikihid vahel, pressi asetatakse ja ülemist survejõudu rakendatakse, mis praksuvad palgid tihedasti kokku surub. See võimas hääl sarnaneb suure kiirendusega maha mängitud lõkketule praksumise heliga.

Stsenaarium näeb järgmisena ette kontorivaated. Seal on üht teist huvitavat toimunud. Arhitektide käe all valmivad spetsiaalsete joonestusprogrammide abil kordumatud individuaalprojektid. Lihtsana paistva joonestustegevuse taga on peidus hulk elementaarseid ehitamise aabitsatõdesid ja mitmeid, vaid palkmajade projekteerimiseks vajalikke, spetsiifilisi teadmisi.

Masinad, mis ümarast või neljakandilisest palgist profileeritud majapalgid vormivad, eraldavad tolmuimaja kombel saepuru ja laastud, mis kuuluvad kül tootmisjääkide hulka, kuid mida kastuatakse täies mahus ära järgnevalt tootmisse minevate majade palkide kuivatamiseks vajaliku energia tootmisel toorainena. Nende tööoperatsioonide juures plaksutas kaameramees käsi väites, et nii puhast töötulemust ja -keskkonda pole tema veel seni näinud. Kus saepuruventilaatorit tööoperatsioonide iseärasuse tõttu kasutada ei saa, seal eemaldavad mahakukkunud jäägid ärastustransportöörid.

Palkmaja püstitamine on nagu mäng, mis vajab tugevat konti, arukat pead ja vanematelt paigaldusspetsialistidelt omandatud kogemusi. Korralikku ja täpset tööd elumaja palkseinte püstitamisel paari päevaga ei tee. Paraku arvavad paljud, et paari päevaga saab palkmaja katuse alla. Ka meie operaatoril oli esialgu selline eksiarvamus, kuid kui ta nägi kuidas esimesi palke õige nurga alla mõõdeti ja varasid ja tappe tihendati, siis mõistis ta hoolt ja armastust, mida palkmajaehitus vajab.

Ehitamine on tore töö. Kirsiks tordil on esmakordselt oma uue kodu ukse avamine. Soovin, et te seda rõõmu kogeda saaksite … ja mina kaa.

Eelnevat juttu kinnitab fakt, et oleme oma klientidele ehitanud arhitektuurselt väga erinevaid palkmaju väga erinevatesse piirkondadesse. Nii võib neid leida pea igast Eestimaa nurgast alates Valgamaa metsadest lõpetades Tallinna elamurajoonidega.

Meie referentside hulgast leiab järeleproovitud ja ennast tõestanud tüüpprojekte, kui ka keerukaid ja uuenduslikke arhitektide loodud eriprojekte.

Kui Teile meeldib looduslähedane elukeskkond, siis soovitan igal juhul kaaluda ka võimalust ehitada oma kodu just liimpalgist, sõltumata sellest, kus asub krunt või millised on mõtted maja väljanägemise osas.

Tehases ringi käies saab tutvustada vastava tootja erinevaid võimalusi: erinevad palgitüübid, seinatüübid, erinevad seinte ühendamisvõimalused, maksimaalsed palgipikkused jne.

Samuti on tehases võimalik tutvuda arhitektide tehtud töödega. Neid projekte tekib aastate jooksul riiulitele virnade viisi. Üldjuhul kahte samasugust maja ei tellita. Igal inimesel on omad soovid ja huvid: suuremad-väiksemad pered, rohkem tube, isiklikud hobiruumid, avatud ruumilahendus, eraldatud tsoonid, saunakompleksid majas, erineva suurusega terrassid… seda loetelu võib jätkata pikalt. Arvestama peab ikkagi sellega, kes hakkab majas elama ning selle pere tegevused peavad mugavalt ära mahtuma projekteeritava maja sisse.

Üks veel väga oluline asi, millele tahaksin tähelepanu juhtida. Kui maja valiku otsus on tehtud palkmaja kasuks, siis tuleb pöörduda ots kindlasti palkmaju projekteeriva arhitekti jutule. Veel parem, kui on ka teada palkmajatootja, siis just selle konkreetse tootja poole. Eelnevalt muust materjalist planeeritud maja võib olla hiljem keeruline palkmajaks muuta. Ja kas seda ongi vaja! Nii tellija kui projekteerija huvides oleks mõistlik jõuda otsest teed pidi parima lahenduseni, mitte kujundada ideid ja projekti mitmeid kordi ümber.

Üheskoos leiame parima sobiva lahenduse maja ehitamiseks. Kõige meeldivam  kompliment on meile see kui tellija ütleb, et tunneb end oma majas igati koduselt ja mugavalt. Mis saab veel parem olla, kui elada tervislikus keskkonnas, sobivas majas ja tunda end omas kodus koduselt.

Krunt osta kevadel või sügisel.

Nii mõnelgi juhul saab klient ja ka ehitaja üllatuse osaliseks, kui kevadel ehituse alustamist planeerides on vesi põlvini. Pole ei kraave ega muid võimalusi vett ära juhtida. Mõnikord on naaberkrundi omanikud oma veed ka kõik vabale krundile juhtinud. Krundi pinna tõstmine on aga tänapäeval üsna kallis lõbu. 15 tonnine koorem täitepinnast koos transpordiga maksab kusagil 2500.- krooni, muld 3000.- krooni. Seda juhul, kui koht, kust materjal tuleb, ei ole kaugemal, kui 50 km. Kokku teeb see 2000 ruutmeetrise krundi puhul orienteeruvalt 300 000 – 400 000.- krooni. Juhul, kui krundi soetamisväärtus oli näiteks 500 000.- krooni siis lisades täitematerjali, mis igal juhul tuleb tuua saame 900 000.-. Oluline vahe.

Võta labidas kaasa, kui ostma lähed.

Keegi ei keela Sul kaasa võtta labidat ja kaevata üks meetri pooleteisene auk. See annab veidi informatsiooni, kas tegemist on liiv-, savi-, moreen- või turbapinnasega. Pahatihti tuleb ette olukordi madalate ja kidurate mändidega alal, et tegemist on turbapinnasega, kus kihi paksus võib olla oma pool meetrit. Peal paistab üsna ilus aga ehitamisel tuleb võibolla suur osa vundamendi alla jäävast turbast ära vedada. Nö. pinnase proov võib näidata ka, et krunt on üsna savine, mis kindlasti ei sobi paljude vundamendiliikide rajamiseks.

Tee kindlaks kommunikatsioonide olemasolu

Ostes krunt linna tuleks kindlasti välja uurida, millistel tingimustel saab liituda kommunikatsioonidega. Linnast väljas peab mõtlema lahendustele reovee ärajuhtimiseks. Kindlaks tuleb teha tulevikus kasutatava elektri võimsus ning kust saadakse vett. Palju ostetakse krunte panemata tähele liitumiskohustust. Paljud vallad on detaiplaneeringu käigus ära määranud vee- ja kanalistatsioonitrassiga liitumise kohustuse. Värske krundiomanik paigaldab esialgu küll reoveemahuti. Hiljem selgub, et paari aasta pärast tuleb see üles kaevata ja uude trassi ühendada.

Siin ka mõningad näited maaklerite osavusest:

http://www.youtube.com/watch?v=oxOdIC6Rj3c&feature=PlayList&p=48DC9AE48C9BB572&index=9

http://www.youtube.com/watch?v=VqZjvOMY1u4&feature=PlayList&p=48DC9AE48C9BB572&index=6

Kui aga hakata valima sobivat majaprojekti ja uurima erinevaid lahendusi, siis tekib projekti illustreerivate materjalidega tutvudes sageli palju mõttetekistusi. Esmamulje tekib pildilt nähtava põhjal – maja värv, ümbritsev haljastus, katuse materjal ja toon ning päikesepaiste pildistamise hetkel. Need on paraku ebaolulised esimese valiku kriteeriumid, kuid nende omaduste tõttu praagitakse palju perele sobivaid projekte välja.

Kui pere otsib individuaalset palkmajalahendust oma krundile, siis tuleb kasutada aktiivselt kujutlusvõimet. Esmased visuaalsed muljetekitajad on lihtsasti muudetavad.

Inimese taju on imelik, pole midagi salata, et ka minule meeldib suur hulk majaprojekte seetõttu, et illustreerival pildil on kena haljastus maja ümbritsemas ja majale on tootja poolt antud kõlav nimi.

Pildi järgi on sageli raske tajuda maja tegelikku suurusest. Kindlasti on vaja tutvuda maja põhiplaani ja ruumilahendusega.

Internetist on võimalik leida suurel hulgal majade põhiplaane. Kõik neist ei sobi palkmajaks. Seega tuleb koondada valik kohe eesmärgipärasemaks valides sobivate palkmajaprojektide hulgast parajas suuruses maja. Valitud joonise saab võta aluseks individuaalse maja planeerimisel. Veel mugavam on oma soove kirjeldada vahetult arhitektile, kes on pädev palkmaju projekteerima.

Kodu planeerimisel on esimest valikut tehes hea sobiva põhiplaaniga maja pilt võtta sõna otseses mõttes alasti – eemaldada mõttes ümbritsev haljastus, heita kõrvale kasutatud viimistlusmaterjalide toonid. Siis saab paigutada maja mõttes oma krundile ja kasutata oma kodu idee värve. Kena unistus ongi käes – nüüd on vaja see vaid teoks teha.

Iga kodu tahab olla isikupäraselt oma pere moodi.

Millne motivatsiooni allikas või alateadlik eesmärk meid rohkem motiveerib sõltub ilmselt juba keskkonnast, ümbritsevatest inimestest, lapsepõlve kogemusest jne. Kõiki neid tegureid oleks raske hakata lahterdama ja anlüüsima, kuid lühidalt  võiks välja tuua mõttekäigu.

Elumaja ehitades soovime, et see asuks looduskaunis kohas ning ümbritsev keskkond peaks olema elamiskõlbulik ja inimsõbralik. Kui see on meie nägemuses suur osa meie vajadusest siis ilmselt võiks alateadlik eesmärk olla saavutada sisemine rahu. Mõistes mida meie jaoks tähendab sisemine rahu võiksime tuletada mis meid teadlikult motiveerib. Selleks võib olla turvatunne. Elada oma majas või suures korruselamus loob erineva tasemega turvatunnet. Kindlasti võib selleks olla ka tunnustusvajadus. Lapsepõlves vajaka jäänud tunnustus võib avalduda tahtena kuhugi elus jõuda saada tunnustatud.

Selle kõigega tahaksin öelda, et oma kodu rajamisel on palju olulisi asju millele mõelda, kuid mina alustaks mõtlemisest, milleks ma vajan omale maja.