Palkmajainfo blogi » katus

Kuidas palkmajas energiat säästa?

Alar Anton — Wed, 07 Dec 2011 15:22:49 +0000

Energia säästmine muutub päev-päevalt üha aktuaalsemaks teemaks. Millele tuleks aga mõelda, kui tahame kokku hoida? Millest alustada ja kui kaugele tasub ökonoomsust taotledes minna?

Alusta projektist

Energia säästmisele peab mõtlema juba maja ehitamist planeerides. Esimene energiakulu mõjutav tegur on hoone asukoht. Mereäärne maja, mis on tuultele aasta ringi avatud, kulutab selgelt rohkem energiat – eriti juhul, kui tahetakse kaunist vaadet ja ehitatakse seepärast mere poole üksnes klaasist koosnev fassaad.

Maja projekteerides tuleb läbi mõelda akende paigutus ilmakaarte suhtes. Suured aknad põhjakaares jahutavad maja, suurte lõunapoolsete akende kaudu aga võib päike suvel ruumid nii kuumaks kütta, et läheb tarvis jahutussüsteemi. Ega Eestis asjata tehtud vanasti madalaid uksi ja väikesi aknaavasid.

Energia kokkuhoiu seisukohalt on äärmiselt oluline katus: sealt kaudu ja akendest-ustest kokku läheb välja u 65% maja soojusest. Tähelepanu peaks pöörama nii soojustuse paksusele kui ka materjalide õhutihedusele. Valida tuleks aknad ja uksed, mille on valmistanud usaldusväärne tootja ja mis vastavad uutele soojapidavuse normidele.

Odav ei ole alati säästlik

Üks olulisemaid otsuseid on küttesüsteemi valik. Sealjuures on vaja mõelda, kas tasub osta järelmaksuga või investeerida kohe. Kindlasti on esialgse investeeringuna odavaim lahendus elekterküte, pikas perspektiivis see ilmselt siiski mõistlikuks lahenduseks ei osutu.

Kui maja on valmis, tuleb sinna paigaldada ventilatsioonisüsteem ja kodumasinad, mis on ökonoomsed. Mida parem on seadmete energiaklass, seda vähem elektrit kulub. Samuti tasuks kaaluda, kas elektritarbijad peavad olema vooluvõrgus kogu päeva. Paljudel juhtudel on näiteks võimalik elektrisüsteem nii välja ehitada, et maja valvesse panek lükkab ühtlasi hoone voolu välja.

Veel oleneb säästlikkus sellest, kuidas omanik maja ja selle tehnilisi lahendusi kasutab, näiteks kas tuulutamiseks hoitakse akent lahti või teeb õhutamistöö ära plaatsoojusvaheti põhimõttel töötav ventilatsioonisüsteem.

Õhk liigub majja

Konstruktiivse poole pealt tuleb tähelepanu pöörata eelkõige tõsiasjale, et majas on alati alarõhk: piltlikult öeldes tõmmatakse väljast õhku sisse. Kui kamin küdema panna, suureneb alarõhk ja õhu sissetõmme veelgi. Vill ega tuuletõke väljast tulevat õhku kinni ei pea, tuuletõke kaitseb vaid tuule surve eest. Seetõttu pöörataksegi põhjamaades tuuletõkke paksuse asemel järjest enam tähelepanu sisemisele aurutõkkele

Passiivmajad

Palju on kõneldud passiivmajadest, kuid paljude soojafüüsikute arvates on selliseid lahendusi meie kliimas veel väga vähe uuritud. Sellest tulenevalt leiame põhjamaades passiivmaja normidele vastavaid maju üsna vähe.

Meie kliimavöötmele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid suvel ja madalad õhutemperatuurid talvel.

Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250–2000 ning kohati ka enam millimeetrit aastas. See kõik seab meid oluliselt teise olukorda kui see on näiteks lõunaeuroopas.

Lumi tuleb

Alar Anton — Tue, 25 Oct 2011 09:57:46 +0000

Loodame, et Teie maja elas eelmise lumerohke talve kenasti üle ja et isegi juhul, kui lumi siiski tekitas pahandusi, on hoone nüüd uueks talveks valmis.

Anname mõne soovituse, mida võiksite maja juures enne külmade ja lume tulekut kontrollida.

Katus

Kindlasti veenduge vihmaveerennide ja katusele paigaldatud lumetõkete korrasolekus, sest neid detaile kipub lumi kahjustama kõige sagedamini. Üle tuleks vaadata ka kõikvõimalikud katuse läbiviigud ja nende kinnitus.

Kontrollige üle katuse hari. Harjakivid või plekk ning katuse aluskile peavad olema korralikult kinnitatud, et lumi või vesi katusekonstruktsiooni sisse ei pääseks. Samas peab olema tagatud harja ventileerimine. Kui märkate katkiseid katusekive, siis vahetage need välja.

Kui Teie majal on katuseaknaid, siis kontrollige nende sulgumist ja tihendite korrasolekut. Oluline on hoida katuseaknad talvel lume- ja jäävabad!

Vihmaveerennid ja drenaaž

Sügisese lehekoristuse käigus puhastage ka vundamendi ja vihmavee drenaaži kaevud. Kontrollige üle rennide veepidavus ja kalded.

Haljastus

Võimalik, et ka Teie maja ümbrus on kaetud muruga. Et muru järgmise aasta kevadeni vastu peaks, ei tohi ta jääda pikemaks kui 7 cm ja kindlasti tuleks sealt pealt lehed ära riisuda. Vastasel juhul võivad muru kahjustada mitmesugused seenhaigused. Külmakartlikud puud oleks soovitav kinni katta. Ja ärge unustage kastmistorustikust vett välja lasta!

Lamekatus vs viilkatus

Alar Anton — Thu, 13 Jan 2011 13:05:11 +0000

Lamekatuse all pean silmas katust, mille kaldenurk jääb alla 10 kraadi. Sellise katuse kattematerjalina kasutatakse peamiselt rullbituumenmaterjali. Katusele kogunev vesi (lumi) juhitakse läbi spetsiaalsete šahtide majasiseste veetorude abil vihmavee drenaažisüsteemi. Paljud sellist tüüpi katused on parapetiga – kõrgendatud katuse äärisega, mis hoiab kogu taevast tuleva vee katusel.

Viilkatuseks loen katust, mille kalle on üle 10 kraadi. Kuigi ka sellise katuse puhul võib katusekattena kasutada rullmaterjali, on siiski eelistatav kivi- või plekk-katusekatted. Viilkatusele vesi pidama ei jää, vaid valgub sealt otsejoones väljaspool maja asuvatesse vihmaveerennidesse, kust teekond jätkub vihmavee drenaažisüsteemi. Ilmade soojenedes kuivab selline katus kiiresti.

Millest selline teemapüstitus?

Viimasel kümnendil on Põhja-Euroopas hakanud tooni andma nö. kastmajad. Arhitektuuri seisukohalt ei hakka ma sõna võtma, kuna ei ole pädev seda tegema. Ehitustehniliselt on selline lahendus põhjamaade tingimustes täielik ebapraktiline. Eestis antakse ehitustöödele kahe aastane garantii. Kui suur on tõenäosus, et peale viit aastat seisvat vett katusel (näiteks lumistel talvedel, kui vee äravool on jäätunud) ei leia see teed eluruumidesse? Paljud selle ala spetsialistid ilmselt vaidleksid kohe vastu, et vesi ei seisa katusel. Siin tuleb aga arvestada ka inimliku faktoriga – keegi ei käi ju kogu aeg neid reste puhastamas ega pidevalt jälgimas, kas vesi kuhugi koguneb.

Kust lamekatus on pärit

Lõuna-Euroopa, Aafrika, Brasiilia jne on maad, kus selline konstruktsiooniline lahendus on igati otstarbekas ja kuluefektiivne. Vihma sajab harva ja kõrged temperatuurid kuivatavad katuse kiiresti. Kes seal käinud, see teab, et paljudel sealsetel majadel lausa puudub katuse kattematerjal. Paar korda aastas sajab sisse, aga samas kohe kuivab ju ära.

‚‚Väike värskendus’’, ütleks Sulle lõunamaalane.

Kuidas ehitada soojapidavat katust?

Mari Loorman — Wed, 07 Jul 2010 11:10:58 +0000

Katuse soojustusmaterjali paksus peaks olema vähemalt 250-300mm. Kõige soojapidavamad on klaas- ja kivivill. Mõlemad sobivad kasutamiseks ka viilkatuste puhul. Mida madalam on materjali U-väärtus ehk soojusjuhtivustegur, seda soojapidavam on materjal. Soojustusmaterjal peab olema piisavalt tihe, et see kaldpinnal aja jooksul ära ei vajuks. Tihedus annab materjalile raskut ja hinda juurde ning vähendab sealjuures minimaalselt soojapidavust. Kõige sobivam materjali mark tuleb valida eelkõige katusekaldest lähtuvalt.

Lisakaitset veekindluse tagamisel annab katuse aluskate, mida on kaht tüüpi – hingav ja mittehingav aluskatte. Nende paigaldamise viis on erinev. Mittehingavat aluskatet kasutatakse reeglina siis, kui soojustatud on vahelagi. Hingavat aluskatet kasutatakse siis, kui ärklikorrus on kasutatav ja katus soojustatud.

Hingava aluskatte alla ei ole vaja, aga võib paigaldada tuuletõkkeplaadi. Tuuletõkkeplaati kasuta juhul, kui tahad saavutada kindlust, mida hingavad aluskatted tuule tõkestamisel veel pakkuda ei suuda, kuigi tuult tõkestavad omadused neil olemas on. Aluskatte ja soojutusmaterjali (ning tuuletõkkeplaadi) vahele ei jäeta tuulutusvahet ning kogu sarika kõrguse saab ära kasutada soojustamiseks. NB! Kui sa ei ole kindel valitud aluskatte hingamisvõimes, siis tuleks siiski aluskatte all distandtsliiste kasutada või sarika kõrgusest ca 30mm tuulutuseks ohverdada. Hästi hingava aluskatte kasutamine on pikas perspektiivis ökonoomsem lahendus.

Aluskate tuleb paigaldada õhutihedalt ülekattega nii paanide, harja kui seinaühenduste juurest ja tihendada. Mitmed tootjad on teinud aluskatte paigaldamise lihtsaks varustades paanid spetsiaalsete liimiribadega. Õhutiheduse tagamiseks on olemas ka spetsiaalsed teibid ja tihendusmassid. Õhutihedat installeerimist vajavate läbiviikude tegemiseks ning katuseakende ja korstna ümbruse katmiseks on turule toodud mitmeid lihtsalt kasutatavaid vahendeid. Täpseid võimalusi tasub küsida valitud tootjjalt, sest pakutavad võimalused varieeruvad mõneti.

Hingava aluskatte peale paigaldatakse tuulutusliistud ja seejärel roov näiteks katusekivide paigaldamiseks. Siin tuleb erilist tähelepanu pöörata harja ja neelusoonte detailide õigele paigaldamisele ja liidete tihendamisele.

Viilkatus vajab lumetõkket ukseavade kohale. Läbiviikude lumekoormuse vähendamiseks on hea planeerida need kõrgemale, katuseharjale lähemale.

Lihtsa testi maja katuse soojapidavusele teeb lumerohke talv. Kui katusel sulavast lumest tekivad purikad ka pilvise ilmaga, siis on asi soojapidavusega hull.