Alusta projektist

Energia säästmisele peab mõtlema juba maja ehitamist planeerides. Esimene energiakulu mõjutav tegur on hoone asukoht. Mereäärne maja, mis on tuultele aasta ringi avatud, kulutab selgelt rohkem energiat – eriti juhul, kui tahetakse kaunist vaadet ja ehitatakse seepärast mere poole üksnes klaasist koosnev fassaad.

Maja projekteerides tuleb läbi mõelda akende paigutus ilmakaarte suhtes. Suured aknad põhjakaares jahutavad maja, suurte lõunapoolsete akende kaudu aga võib päike suvel ruumid nii kuumaks kütta, et läheb tarvis jahutussüsteemi. Ega Eestis asjata tehtud vanasti madalaid uksi ja väikesi aknaavasid.

Energia kokkuhoiu seisukohalt on äärmiselt oluline katus: sealt kaudu ja akendest-ustest kokku läheb välja u 65% maja soojusest. Tähelepanu peaks pöörama nii soojustuse paksusele kui ka materjalide õhutihedusele. Valida tuleks aknad ja uksed, mille on valmistanud usaldusväärne tootja ja mis vastavad uutele soojapidavuse normidele.

Odav ei ole alati säästlik

Üks olulisemaid otsuseid on küttesüsteemi valik. Sealjuures on vaja mõelda, kas tasub osta järelmaksuga või investeerida kohe. Kindlasti on esialgse investeeringuna odavaim lahendus elekterküte, pikas perspektiivis see ilmselt siiski mõistlikuks lahenduseks ei osutu.

Kui maja on valmis, tuleb sinna paigaldada ventilatsioonisüsteem ja kodumasinad, mis on ökonoomsed. Mida parem on seadmete energiaklass, seda vähem elektrit kulub. Samuti tasuks kaaluda, kas elektritarbijad peavad olema vooluvõrgus kogu päeva. Paljudel juhtudel on näiteks võimalik elektrisüsteem nii välja ehitada, et maja valvesse panek lükkab ühtlasi hoone voolu välja.

Veel oleneb säästlikkus sellest, kuidas omanik maja ja selle tehnilisi lahendusi kasutab, näiteks kas tuulutamiseks hoitakse akent lahti või teeb õhutamistöö ära plaatsoojusvaheti põhimõttel töötav ventilatsioonisüsteem.

Õhk liigub majja

Konstruktiivse poole pealt tuleb tähelepanu pöörata eelkõige tõsiasjale, et majas on alati alarõhk: piltlikult öeldes tõmmatakse väljast õhku sisse. Kui kamin küdema panna, suureneb alarõhk ja õhu sissetõmme veelgi. Vill ega tuuletõke väljast tulevat õhku kinni ei pea, tuuletõke kaitseb vaid tuule surve eest. Seetõttu pöörataksegi põhjamaades tuuletõkke paksuse asemel järjest enam tähelepanu sisemisele aurutõkkele

Passiivmajad

Palju on kõneldud passiivmajadest, kuid paljude soojafüüsikute arvates on selliseid lahendusi meie kliimas veel väga vähe uuritud. Sellest tulenevalt leiame põhjamaades passiivmaja normidele vastavaid maju üsna vähe.

Meie kliimavöötmele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid suvel ja madalad õhutemperatuurid talvel.

Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250–2000 ning kohati ka enam millimeetrit aastas. See kõik seab meid oluliselt teise olukorda kui see on näiteks lõunaeuroopas.

Majas peab olema piisav õhuvahetus. Selles ei kahtle keegi, aga kas selleks peab alati kasutama sundventilatsiooni. Iga ventilatsioonisüsteemi projekteerimisega tegelev inimene vaidleb mulle kohe vastu. Nii ei ole võimalik saavutada piisavat õhuvahetust, CO2 sisaldus ruumis ületab normid jne. Kindlasti on neil ka õigus. Kas õhuvahetuseks ei võiks kasutada ainult väljatõmmet ja sissepuhe tuleks loomulikult tuulutusavade kaudu? Sellise lahenduse puhul saab määravaks energiamärgis, kuna selline ventsüsteem viib sooja toast välja. Kasutades aga plaat- või rootorsoojusvahetit saame ruumist välja tõmmatava õhu ära kasutada sissetuleva õhu kütmiseks. See kõik näib üsna kasulik aga…

Hüpotees

Täna tuleb praktiliselt igat tüüpi elumajale ehitada soojusvahetiga sundventilatsioon. Nagu juba rääkisime ei ole võimalik loomulikul teel õhku majja lasta, kuna soojus läheb kaduma. Kas on keegi aga uurinud, kuidas mõjub metalltorudes liikuv ja läbi erinevate filtrite tulev õhk inimese tervisele? Erinevad kiirgusallikad ning erineva tasemega müra ja vibratsioon mõjuvad inimesele erinevalt. Püstitaksin siinkohal ühe hüpoteesi. Läbi metalltorude liikuv õhk seob metallilt saadavaid positiivseid ioone, mistõttu läheb loomulike ja tervistavate negatiivsete ioonide (anioonide) mõju kaduma. Tekkiv vibratsioon mõjub aga erinevatele organsüsteemidele. Kindlasti on teadlasi, kes on seda põhjalikult uurinud, kahjuks pole endal eriti aega oma hüpoteesi kontrollida. Uurimustes, mida internetist leidsin on tähelepanu pööratud ainult CO2 osakaalule. Sellest on automaatselt järeldatud, et sundventilatsioon on hea asi.  Kui aga võtame näiteks Rootsi, siis allergikute arv on oluliselt kasvanud alates 1980. aastast. Sundventilatsiooni võidukäik on saanud alguse orienteeruvalt samal ajal. Iseenesest ei saa olla suurt vahet, kas õhk tuleb otse tuppa või läbi metalltoru, aga mine sa tea.

Negatiivsed ioonid

Negatiivsed ioonid ehk „head ioonid“ on molekulid, mis on elektrilaengu kaotanud. Nende mõju oleme ilmselt igaüks tundnud elektrikerisega saunas olles, kus iga veesahmakas kerisele nahka kõrvetab. Seevastu puuküttega, kus kive palju peale laotud, nii et vesi ainult kive puudutab, on õhk kuidagi teistsugune. Järsku võib põhjus olla just neg. ioonides. Lugedes nende positiivseid mõjusi satub internetis kätte palju teaduslikku ja kasulikku informatsiooni. Looduses toodavad neg. ioone molekulide lõhkumisega  päikesepaiste suured tuuled ja merevesi.

Majades õhupidavus

Alates 1. jaanuarist 2010 hakkas Eestis kehtima VV. Määrus nr. 258 „ Energiatõhususe miinimum nõuded“. Paljude muude uuenduste juures käsitletakse seal ka majade õhutihedust. Ebapiisavaks õhutiheduseks loetakse kontrollimatut õhu voolu läbi ebatiheduste hoone piiretes. Õhu infiltratsioon ja tema mõju sõltub hoonepiirete õhupidavusest, lekkekohtade paiknemisest, õhu rõhkude erinevusest kahel pool piiret, kasutatavate materjalide omadustest ja kliimatingimustest. Õhu rõhkude erinevust kahel pool piiret põhjustavad tuul, temperatuuride erinevusest tulenev õhutiheduse erinevus või ventilatsiooni õhuvooluhulkade erinevus.

Hoonepiirete õhupidavus mängib hoonete energiatõhususe analüüsis olulist rolli ning mõjutab otseselt maja kütte- ja jahutuskulusid. Hoonepiirete soojajuhtivuse vähenemisega kasvab suhteline kulutus õhuvahetusele. Hoonel, mille välispiireteõhuleke on suur, võib piirete õhulekkekohtade kaudu toimuv õhuvahetus olla samas suurusjärgus või suuremgi kui ventilatsiooniseadmete poolt vahetatav õhu hulk. Tavapärase hoone energiakulu võib olla 25% suurem kui väga väikese õhulekkega hoonel. Õhulekkearvu ühe ühiku muutus mõjutab elamu koguenergiakulu (sh. küte, ventilatsioon, tarbeelekter jne) keskmiselt 4% (sõltuvalt erinevatest teguritest võib muutuda vahemikus 2…7%). 

Siiski, hoonepiirete õhupidavus ei ole pelgalt energiatõhususe probleem. Lisaks energiatõhususele on õhupidavusega seotud ka järgmised tegurid:

* niiskustehnilised probleemid, hallituse teke, niiskuse kondenseerumine;

* hallituse, õhusaaste ja radooni levik põrandaalusest ruumist siseruumidesse, õhusaaste liikumine garaažist eluruumidesse;

* piirde pindade alajahtumine;

* sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus.

Soovitan soojalt kontrollida oma maja õhupidavust. 

Kasutatud materjal: Targo Kalamees

Seminar “Palkmaja soojuspidavusest – nõuded ja praktika Eestis ja väljapool”

11. september 2010 kell 11.00-16.00 Atlantise konverentsikeskus (Narva mnt 2, Tartu)

Kuopio elamumess jäi minu silmis üsnagi tagasihoidlikuks. Ühtlased põhjamaale omased valged toonid siseviimistluses ja veidi beežimad toonid välisfassaadidel. Võib-olla kõlab inetult, aga ehituse visuaalselt hinnatava kvaliteet oli suhteliselt tagasihoidlik. Messi kiituseks peab muidugi ütlema, et korraldus on tasemel nagu alati, ja ka kõik majad olid õigeks ajaks valmis. Selline mess toob kindlasti palju kuulsust nii riigile kui messi asukohaks valitud linnale.

Soome on tuhande järve maa, sinna tasub kindlasti minna.

Mida messil nägin?

Meeldiv oli tõdeda, et suurema osa majade fassaade ilustas puit. Paljudes majades oli tunda isikupärast lähenemist. Häirima jäi majades siseviimistluses kasutatavad külmad toonid. Minu meelest vajaks põhjamaa rahvas just värvikirevust, elades suurema osa ajast pimedal ja külmal ajal. Seda värvikirevust aga näha ei õnnestunud. Silma torkas ka sisustuses kasutatavate detailide antiikne hõng. Seda mitte halvustavas mõttes.

Energiasääst paistis sisse igast aknast ja uksest. Soojustust katustes kasutati keskmiselt 400mm. Aknadele oli lisatud üks pakett juurde.

Veidi erilisema arhitektuuriga paistis silma post-tala elementmaja, kus suured klaasipinnad lõid avaruse ja pehmed pruunikad puitpinnad meeldiva sooja ilme. Sisedisain meenutas lõunamaa ja idamaa segu.

Enamus kivi- ja karkassmaju olid lahendatud üsnagi ökonoomselt ja lihtsalt.

Meeldiv on näha, kuidas kogu arenduspiirkond on kahe aastaga saanud valmis selliselt, et sinna elama asudes on lasteaed, mänguväljakud ja kogu infrastruktuur täies mahus töökorras.

Miks selline mess Eestis pole käivitunud?

Kas Eesti on liiga väike? Kas meil on kasuahned ärimehed ja ükskõiksed vallaametnikud? Järsku pole meil lihtsalt piisavalt maad või ilusaid kohti. Põhjuseid, miks midagi mitte teha, leiab alati ja ilmselt on põhjus ka paljudest väiksematest kokku. Mina ei usu, et Eesti oleks liiga väike. Ilusaid kohti on Eestis väga palju. Koondumine Tallinna äärealadele on käinud pikka aega, äkki oleks õige hakata vaatama ka kaugemale?

Räägitakse, et omavalitsused on vaesed ja ei jõua investeerida. Võibolla õnnestuks seda siis koos riigiisadega teostada. Riik annab maa ja vald investeerib infrastruktuuri. Krundid müüakse soodsate hindadega inimestele, kes kohaliku valla sissetulekuid kasvatavad. Tundub lihtne, aga miskipärast kõik katsed samalaadset projekti ellu viia on Eestis seni ebaõnnestunud.

Rohkem messi pilte saab vaadata siit!

Loodusvarade kogukulu tüüpiliste seinakonstruktsioonide valmistamisel:

Sandwich paneel           400 kg/m2

Kivisein                       370-380 kg/m2

Blokksein                     240 kg/m2

Siporex konst.             150-160 kg/m2

Teraskarkass-sein       150 kg/m2

Puusein                       40 kg/m2

Taastumatumate loodusresursside kulu:

Sandwich paneel           400 kg/m2

Kivisein                       360-370 kg/m2

Blokksein                     230-240 kg/m2

Teraskarkass-sein       110-120 kg/m2

Puusein                       40 kg/m2

Valmistamiseks kulutatav energiakogus:

Kivisein                       1540-1550 MJ/m2

Teraskarkass-sein       1140 MJ/m2

Sandwich paneel           1040 MJ/m2

Blokksein                     980-990 MJ/m2

Siporex konst.             720-730 MJ/m2

Puusein                       70-80 MJ/m2

Taastumatuma valmistamisenergia kulu:

Kivisein                       1170 MJ/m2

Teraskarkass-sein       1030 MJ/m2

Sandwich paneel           970MJ/m2

Blokksein                     840-850 MJ/m2

Siporex konst.             720 MJ/m2

Puusein                       160 MJ/m2

Välisseinakonstruktsioonide valmistamiseks õhku paisatav süsinikdioksiidi kogus:

Kivisein                       96-97 kg/m2

Teraskarkass-sein       93-94 kg/m2

Sandwich paneel           68-69 kg/m2

Blokksein                     65-66 kg/m2

Siporex konst.             58-59 kg/m2

Puusein                       12-13 kg/m2

Energiatõhusus – see on sõna mida kasutatakse tihti esimesena, kui seatakse eesmärke uute hoonete projekteerimisel või vanade renoveerimisel. Energiatõhususe puhul on tegemist  numbritega, mis väljendavad hoone energiakulu kWh hoone köetava pinna ruutmeetri kohta aasta jooksul. Energiatõhusust aitavad muude kriteeriumite hulgas saavutada-tagada energiat säästvad avatäited: soojapidavad aknad ja uksed. Avatäidete soojapidavuse määravad ära komponendid millest aknad-uksed on valmistatud ja see kuidas need on paigaldatud.Kuigi Eestis ei ole täna veel kehtivat normatiivi, millisele soojapidavuse koefitsendile peavad avatäited vastama, siis näiteks Skandinaavia maades on juba kehtestatud piirnormid, kus nimetatud koefitsent ei tohi olla suurem kui 1,1W/m2K. Milliseks kujuneb akende normatiivne U-väärtus Eestis võib vaid ennustada, sest otsuse tegemisel tuleb lähtuda nii klimaatilistest kui ka majanduslikest oludest. Seniks aga jäävad kohalikul turul avatäidete U-väärtused projekteerijate määrata, lähtuvalt kogu hoone energeetilise optimeerimise nõuetest.

Soojapidavuse näitajaid akendel tehakse kindlaks kas katsete või arvutuste teel. Mõlemal juhul tuleb lähtuda Euroopa Standardist EN ISO10077-1:2006. Väga tihti esitatakse akende soojustehnilise toimivuse näitajaid arvtuste teel saadud numbrite alusel (EN ISO 10077-2:2003) . Lihtsustatult põhineb arvutus üldise soojusjuhtivuse neljal koostisosal: raami soojusjuhtivus, klaaspaketi soojusjuhtivus, raami ja klaasi ühenduse joonsoojusjuhtivus ning pimepaneele sisaldavate elementide puhul pimepaneeli soojusjuhtivus.

Raami soojusjuhtivus, mis arvutatakse standardi ISO 10077-2 kohaselt, mõõdetakse standardi EN 12412-2 kohaselt või võetakse standardi 10077 lisast D. Väga hea soojapidavusega materjal on puit. Tulemus on seda parem mida paksem on puitraam.

Teine, kuid suurima mõjuga komponent akende energiatõhususe tagamisel on klaaspakett.  Minimaalsete soojapidavuse nõuete täitmiseks tuleb kindlasti valida klaaspakett, millest vähemalt üks klaas on madala emissioonivõimega spetsiaalse kattekihiga klaas e energiasäästuklaas. Selleks, et aga saavutada paremat tulemust on vaja 3 klaasiga paketti, mille kaks klaasi on energiat säästvad. Kuna klaaspaketi U-väärtus sõltub ka klaasidevahelisest kaugusest (vaheprofiili laiusest) ja klaaside vahel kasutatavast gaasist, siis parimate tulemuste saamiseks on vaja kasutada plastikust vaheprofiili ja agroongaasi.

Raami ja klaasi ühenduse joonsoojusjuhtivus, arvutatakse standardi ISO 10077-2 kohaselt või võetakse ISO 10077 lisast E.

Kindlasti tuleb aga olla tähelepanelik, et arvutuste protokoll sisaldaks kõiki arvutuste kordamiseks vajalikke andmeid. Euroopa standardis EN ISO 10077-2:2003 „Akende, uste ja luukide soojustehniline toimivus“ 1.osas on esitatud akende ja uste lihtsustatud arvutuse meetodid, mida saab 2. osas kasutada raamiprofiilide soojuslike omaduste arvutuslike väärtuste määramiseks. Reeglina on tootjate enda nn „põlve otsas“ arvutatud tulemused paremad tegelikest andmetest, sest jäetakse arvestamata olulised tegurid (näiteks joonsoojusjuhtivus). Siinkohal on abi Ülikoolide ja Instituutide juures olevatest laboritest, kus spetsiaalsete programmide abil arvutatud tulemused on Euroopa Standardile vastavalt ja nõuetekohaselt esitatud.

Kui tootja esitab tellijale andmed oma toodete soojustehniliste näitajate kohta, siis on tellijal õigus tootjalt nõuda koos toodetega vastavusdeklaratsiooni, milles tootja kinnitab kirjalikult, et aknad ja uksed vastavad sellele õigusaktiga esitatud nõuetele ja selles suhtes on järgitud õigusaktis sätestatud toodete nõuetele vastavuse tõendamise korda.

Helena Randoja

AS Lasita Aken  tegevdirektor