Anname mõne soovituse, mida võiksite maja juures enne külmade ja lume tulekut kontrollida.

Katus

Kindlasti veenduge vihmaveerennide ja katusele paigaldatud lumetõkete korrasolekus, sest neid detaile kipub lumi kahjustama kõige sagedamini. Üle tuleks vaadata ka kõikvõimalikud katuse läbiviigud ja nende kinnitus.

Kontrollige üle katuse hari. Harjakivid või plekk ning katuse aluskile peavad olema korralikult kinnitatud, et lumi või vesi katusekonstruktsiooni sisse ei pääseks. Samas peab olema tagatud harja ventileerimine. Kui märkate katkiseid katusekive, siis vahetage need välja.

Kui Teie majal on katuseaknaid, siis kontrollige nende sulgumist ja tihendite korrasolekut. Oluline on hoida katuseaknad talvel lume- ja jäävabad!

Vihmaveerennid ja drenaaž

Sügisese lehekoristuse käigus puhastage ka vundamendi ja vihmavee drenaaži kaevud. Kontrollige üle rennide veepidavus ja kalded.

Haljastus

Võimalik, et ka Teie maja ümbrus on kaetud muruga. Et muru järgmise aasta kevadeni vastu peaks, ei tohi ta jääda pikemaks kui 7 cm ja kindlasti tuleks sealt pealt lehed ära riisuda. Vastasel juhul võivad muru kahjustada mitmesugused seenhaigused. Külmakartlikud puud oleks soovitav kinni katta. Ja ärge unustage kastmistorustikust vett välja lasta!

Kuna me ehitame Soomes aastas keskmiselt 70 maja, siis olen tähele pannud, et sealsetest eramutest 80% ehitatakse kas täielikult või osaliselt oma jõududega. Peremees võtab puhkuse ja kutsub talgu korras kokku ka tuttavaid, sõpru ja sugulasi, kellega koos hakata maja ehitama. Soome klient on ehitamise protsessis aktiivne osaline. “Aktiivne” olemise all pean silmas ise töödele käte külge panemist – aitab talvel lund lükata, tassib materjali ette jne. Väga harva värvivad maja meie brigaadi mehed, valdavalt on oma kodu ehituse objektijuhiks olev klient ka enda maja värvija.

Kui pealiskaudsed, ükskõiksed ja olulised me endale ka ei tundu, kipume me, eestlased, kergekäeliselt maja ehitama. Eestlane on võrreldes soomlasega palju aristokraatlikum klienditüüp. Vibutab nimetissõrme ja ütleb, et mina maksan. See on muidugi liiga karm üldistus, aga sellist koduehitajat näeb praktikas päris sageli.

Võrdluseks võib tuua ka vene kliendi, kes tuleb objektile esimest korda alles siis, kui valmis majas on vaja võtit keerata.

Maja suurus, kuju ja plaaniline lahendus on meil, soome-ugrilastel, üsna sarnane: keskmise maja suurus on 120-150 m², kolm magamistuba, 35 m² elutuba, puu- või elektrikerisega saun, suured aknad ja praktiline käsitlus arhitektuuris.

Soome palkmaja ehitamise kultuur on muidugi hoopis teisel tasemel. Suuremad Soome palkmaja tehased toodavad koduturule 300-500 maja aastas. Neid tehaseid on seal väga palju. Eestis võib vastav näitaja olla kusagil 10-20 maja aastas. Kuigi meil on nii rahvastikuarvu kui elatustaseme erinevus üsna märkimisväärne, on selline vahe siiski päris suur.

Soovitus!

Olge kirega asja juures ja pange oma käed majaehitusele külge, siis tunnevad ka Teie lapselapsed vanavanaisa millegi järgi ära.

Kuopio elamumess jäi minu silmis üsnagi tagasihoidlikuks. Ühtlased põhjamaale omased valged toonid siseviimistluses ja veidi beežimad toonid välisfassaadidel. Võib-olla kõlab inetult, aga ehituse visuaalselt hinnatava kvaliteet oli suhteliselt tagasihoidlik. Messi kiituseks peab muidugi ütlema, et korraldus on tasemel nagu alati, ja ka kõik majad olid õigeks ajaks valmis. Selline mess toob kindlasti palju kuulsust nii riigile kui messi asukohaks valitud linnale.

Soome on tuhande järve maa, sinna tasub kindlasti minna.

Mida messil nägin?

Meeldiv oli tõdeda, et suurema osa majade fassaade ilustas puit. Paljudes majades oli tunda isikupärast lähenemist. Häirima jäi majades siseviimistluses kasutatavad külmad toonid. Minu meelest vajaks põhjamaa rahvas just värvikirevust, elades suurema osa ajast pimedal ja külmal ajal. Seda värvikirevust aga näha ei õnnestunud. Silma torkas ka sisustuses kasutatavate detailide antiikne hõng. Seda mitte halvustavas mõttes.

Energiasääst paistis sisse igast aknast ja uksest. Soojustust katustes kasutati keskmiselt 400mm. Aknadele oli lisatud üks pakett juurde.

Veidi erilisema arhitektuuriga paistis silma post-tala elementmaja, kus suured klaasipinnad lõid avaruse ja pehmed pruunikad puitpinnad meeldiva sooja ilme. Sisedisain meenutas lõunamaa ja idamaa segu.

Enamus kivi- ja karkassmaju olid lahendatud üsnagi ökonoomselt ja lihtsalt.

Meeldiv on näha, kuidas kogu arenduspiirkond on kahe aastaga saanud valmis selliselt, et sinna elama asudes on lasteaed, mänguväljakud ja kogu infrastruktuur täies mahus töökorras.

Miks selline mess Eestis pole käivitunud?

Kas Eesti on liiga väike? Kas meil on kasuahned ärimehed ja ükskõiksed vallaametnikud? Järsku pole meil lihtsalt piisavalt maad või ilusaid kohti. Põhjuseid, miks midagi mitte teha, leiab alati ja ilmselt on põhjus ka paljudest väiksematest kokku. Mina ei usu, et Eesti oleks liiga väike. Ilusaid kohti on Eestis väga palju. Koondumine Tallinna äärealadele on käinud pikka aega, äkki oleks õige hakata vaatama ka kaugemale?

Räägitakse, et omavalitsused on vaesed ja ei jõua investeerida. Võibolla õnnestuks seda siis koos riigiisadega teostada. Riik annab maa ja vald investeerib infrastruktuuri. Krundid müüakse soodsate hindadega inimestele, kes kohaliku valla sissetulekuid kasvatavad. Tundub lihtne, aga miskipärast kõik katsed samalaadset projekti ellu viia on Eestis seni ebaõnnestunud.

Rohkem messi pilte saab vaadata siit!

Eelnevat juttu kinnitab fakt, et oleme oma klientidele ehitanud arhitektuurselt väga erinevaid palkmaju väga erinevatesse piirkondadesse. Nii võib neid leida pea igast Eestimaa nurgast alates Valgamaa metsadest lõpetades Tallinna elamurajoonidega.

Meie referentside hulgast leiab järeleproovitud ja ennast tõestanud tüüpprojekte, kui ka keerukaid ja uuenduslikke arhitektide loodud eriprojekte.

Kui Teile meeldib looduslähedane elukeskkond, siis soovitan igal juhul kaaluda ka võimalust ehitada oma kodu just liimpalgist, sõltumata sellest, kus asub krunt või millised on mõtted maja väljanägemise osas.

Uurime tausta

Kolm märksõna. Krediidiinfo (www.krediidiinfo.ee), MTR-majandustegevuse register (http://mtr.mkm.ee/), internet (www.google.ee, www.neti.ee). Krediidiinfost on võimalik uurida eelnevate aastate majanduslikku seisu, maksevõlgnevusi ja krediidireitingut, mis on eriti tähtis suure ettemaksu korral. Majandustegevuse registerisse on kantud ettevõtted, kes tegelevad erinõuetega tegevusaladel. Ehitajal peab olema tegevuslitsents, muidu ei ole selline tegevus Eesti Vabariigis lubatud. Internetist saate jooksvat infot ajaleheartiklite kohta, mis võib äratada kahtlust või siis hoopis usaldust.

Isiklik kogemus

Üsnagi tihti kohtab firmasid, kellel puudub tegevusluba. Kui tõsiseks võib pidada ehitusettevõtet, kes oma tegevuseks ei oma luba? Mitte eriti. Juhtunud on ka olukordi, kus ettevõte küsib ettemaksu, aga krediidiinfo andmete põhjal ollakse suur maksuvõlglane, või mis veel hullem, eelnevate aastate kohta puudub majandustegevus. Mõnikord võib leida Googlist üllatavaid andmeid, kus näiteks ühe ettevõtte juht omab kas väga mitut ettevõtet või on näiteks vallavanem. Ei usu, et inimene suudab tõsiselt keskenduda kahele erinevale teemale.

Teenuse kvaliteet

Esmase teeninduse tase ütleb ettevõtte kohta palju. Kas ja kui kiiresti vastatakse mailidele? Kas kokkulepetest peetakse kinni? Kas müüja tahab Teile maja müüa? Kas kokkulepitud asjad tehakse korrektselt? Kas müüja paneb tähele detaile, mida kokku sai lepitud? Kui enne maja ostmist tekib tunne, et asjad ei liigu, mis saab siis, kui maja ehitama hakatakse. Müüjal peaks ikka olema tugev motivatsioon müügiprotsessi ajal. Kui see puudub projekti algfaasis, siis ei pruugi sellest aja möödudes midagi järgi jääda.

Kui aga hakata valima sobivat majaprojekti ja uurima erinevaid lahendusi, siis tekib projekti illustreerivate materjalidega tutvudes sageli palju mõttetekistusi. Esmamulje tekib pildilt nähtava põhjal – maja värv, ümbritsev haljastus, katuse materjal ja toon ning päikesepaiste pildistamise hetkel. Need on paraku ebaolulised esimese valiku kriteeriumid, kuid nende omaduste tõttu praagitakse palju perele sobivaid projekte välja.

Kui pere otsib individuaalset palkmajalahendust oma krundile, siis tuleb kasutada aktiivselt kujutlusvõimet. Esmased visuaalsed muljetekitajad on lihtsasti muudetavad.

Inimese taju on imelik, pole midagi salata, et ka minule meeldib suur hulk majaprojekte seetõttu, et illustreerival pildil on kena haljastus maja ümbritsemas ja majale on tootja poolt antud kõlav nimi.

Pildi järgi on sageli raske tajuda maja tegelikku suurusest. Kindlasti on vaja tutvuda maja põhiplaani ja ruumilahendusega.

Internetist on võimalik leida suurel hulgal majade põhiplaane. Kõik neist ei sobi palkmajaks. Seega tuleb koondada valik kohe eesmärgipärasemaks valides sobivate palkmajaprojektide hulgast parajas suuruses maja. Valitud joonise saab võta aluseks individuaalse maja planeerimisel. Veel mugavam on oma soove kirjeldada vahetult arhitektile, kes on pädev palkmaju projekteerima.

Kodu planeerimisel on esimest valikut tehes hea sobiva põhiplaaniga maja pilt võtta sõna otseses mõttes alasti – eemaldada mõttes ümbritsev haljastus, heita kõrvale kasutatud viimistlusmaterjalide toonid. Siis saab paigutada maja mõttes oma krundile ja kasutata oma kodu idee värve. Kena unistus ongi käes – nüüd on vaja see vaid teoks teha.

Iga kodu tahab olla isikupäraselt oma pere moodi.

Lihttalasid on lihtsam valmistada ja kerge paigaldada, kuid materjali kulu (meie majade puhul siis puidu) suur, kuna kasutada tuleb suuremat ristlõiget.

Talade projekteerimisel lähtutakse kahest aspektist. Esimene ja kõige tähtsam on tala kandevõime tagamine. Tuleb garanteerida, et planeeritud koormuste käes ei toimuks purunemist.

Koormused, mis talale mõjuvad on kahte tüüpi: omakaalu koormus ehk koormus, mis tekib konstruktsioonist endast, kaasa arvatud tala kaal ning kasuskoormus. Kasuskoormus võtab arvesse inimestest tekkivad koormused, olmekoormused (näiteks mööbel, teisaldatavad seadmed jms.) või kui tala on varikatuse all, siis lume ja tuule koormuse.

Ehitusseadusega on ruumide kasuskoormused ette määratud ja eluruumidele võetakse selleks üldiselt 200kg/m²-le. Kuna alati võib esineda erandeid, näiteks materjalide raskustest lähtuvalt, võetakse arvesse võimalikke kõrvalakaldumist osavarutegurite näol.  Omakaalu osavarutegur on tavalises arvutusolukorras 1,2 ja muutuvatel koormustel 1,5. Selle teguriga korrutatakse läbi nii omakaalust kui ka kasuskoormusest tulev raskus.

Kui on kontrollitud tala kandepiirseisund ja tala on piisavalt tugev raskuste vastuvõtmiseks, tuleb kontrollida veel kasutuspiirseisundit.

Kui kandepiirsesiund käsitleb raskust, mida suudab tala kanda, siis kasutuspiirseisund käsitleb visuaalset poolt ehk lahtiseletatult välimuse säilimist. Milleks siis on tala läbi vajumine, erinevad siirded või deformatsioonid? Näiteks kui meil laes jookseb tala, mis on läbivajunud, siis see hakkab silma häirima. Selleks antakse projekteerijale ette piirid.. Eluruumides on kokkuleppeliselt selleks piiriks ava pikkuse suhe 300ga. Ehk kui meil on tegemist 3m avaga, siis on lubatud sellele läbivajumine 10mm. Siin peab vahet tegema, kas see on lõplik või hetkeline. Ajutiselt võib läbivajumine olla ka suurem, mida see aga kindlasti ei tohi olla pikka aega.

Kui kõik mõjuvad koormused ja arvutusskeemid on leitud, tuleb hakata määrama talas mõjuvaid sisejõude, et teada saada lõplik kuju ja tüüp. Aga selline ülesanne jäägu pigem inseneride lahendada ja ei hakka siinkohal lähemalt tutvustama.