Kui on olemas maatükk, kuhu tohib ehitada, ning sellel on ka kõik vajalikud kommunikatsioonid – vesi, elekter ja kanalisatsioon –, siis tuleb leida sobiv majaprojekt. Projekti valikul tuleks korralikult läbi mõelda pere vajadused, soovid ja võimalused. Võimalus on valida majatootja tüüpprojektide hulgast sobiv lahendus või lasta arhitektil koostada eriprojekt. Kui sobiv projekt on leitud või valmis tehtud, siis on õige aeg  rääkida ehitajaga läbi eelarveline pool ning teha kalkulatsioonid.

Ka eelarve koostamise etapp on väga oluline, kuna selle põhjalikkusest sõltub hiljem ehitustööde edenemine. Siinkohal täpsustatakse tööde maht, ehk mis valmidusastmes soovitakse maja tellida, samuti kasutatavad ehitusmaterjalid. Kui on plaanis kaasata ka sisekujundaja, siis oleks väga mõistlik seda juba selles etapis teha. Sisekujundaja aitab valida siseviimistluses kasutatavad materjalid ja aksessuaarid, mille saab eelarvesse sisse arvestada. Tihti võetakse sisekujundaja alles siis, kui ehitustööd on juba käimas ning see võib oluliselt ehituse kulgu muuta ja ehitusaega pikemaks venitada.

Kui eelarve on valmis ja kooskõlastatud, on aeg sõlmida kokkulepe maja ehituseks.

Ka lepingu koostamine ja selle sõlmimisprotsess võtab oma aja.

Kui kokkulepe sõlmitud pannakse projekte lõplikult kokku ja taodeldakse omavalitusest ehitusluba, millele kulub keskmiselt paar kuud. Esineb ka juhtumeid, kus krundi iseärasustest ja kohaliku omavalituse menetluse ajast sõltuvalt, võib ehitusloa saamine võtta isegi mitmeid kuid aega. Näiteks loodus- või muinsuskaitse all olevatele kruntidele ehitamisel kulub kooskõlastamisele rohkem aega. Samuti on Tallinna ja teiste suuremate linnade kruntidele ehitamisel kooskõlastamise aeg keskmisest oluliselt pikem.

Eeldusel, et eelpool kirjeldatud protsessi alustati sügisel, ongi reaalne, et ehitusluba saadakse kätte kevadel, mil on ilmastiku mõttes sobiv aeg alustada maja ehitusega. Hästi koostatud ja läbimõeldud projektide ning eelarve järgi ehitamisel saate oma uude kodusse juba mõne kuu pärast sisse kolida.

Eelpool kirjeldatud ehituse planeerimise protsess on üks võimalikest ja see ei pruugi alati selliselt kujuneda, kuid igal juhul võtab ehituse planeerimine oma aja, millega tuleks arvestada.

Viilkatuseks loen katust, mille kalle on üle 10 kraadi. Kuigi ka sellise katuse puhul võib katusekattena kasutada rullmaterjali, on siiski eelistatav kivi- või plekk-katusekatted. Viilkatusele vesi pidama ei jää, vaid valgub sealt otsejoones väljaspool maja asuvatesse vihmaveerennidesse, kust teekond jätkub vihmavee drenaažisüsteemi. Ilmade soojenedes kuivab selline katus kiiresti.

Millest selline teemapüstitus?

Viimasel kümnendil on Põhja-Euroopas hakanud tooni andma nö. kastmajad. Arhitektuuri seisukohalt ei hakka ma sõna võtma, kuna ei ole pädev seda tegema. Ehitustehniliselt on selline lahendus põhjamaade tingimustes täielik ebapraktiline. Eestis antakse ehitustöödele kahe aastane garantii. Kui suur on tõenäosus, et peale viit aastat seisvat vett katusel (näiteks lumistel talvedel, kui vee äravool on jäätunud) ei leia see teed eluruumidesse? Paljud selle ala spetsialistid ilmselt vaidleksid kohe vastu, et vesi ei seisa katusel. Siin tuleb aga arvestada ka inimliku faktoriga – keegi ei käi ju kogu aeg neid reste puhastamas ega pidevalt jälgimas, kas vesi kuhugi koguneb.

Kust lamekatus on pärit

Lõuna-Euroopa, Aafrika, Brasiilia jne on maad, kus selline konstruktsiooniline lahendus on igati otstarbekas ja kuluefektiivne. Vihma sajab harva ja kõrged temperatuurid kuivatavad katuse kiiresti. Kes seal käinud, see teab, et paljudel sealsetel majadel lausa puudub katuse kattematerjal. Paar korda aastas sajab sisse, aga samas kohe kuivab ju ära.

‚‚Väike värskendus’’, ütleks Sulle lõunamaalane.

Kuna me ehitame Soomes aastas keskmiselt 70 maja, siis olen tähele pannud, et sealsetest eramutest 80% ehitatakse kas täielikult või osaliselt oma jõududega. Peremees võtab puhkuse ja kutsub talgu korras kokku ka tuttavaid, sõpru ja sugulasi, kellega koos hakata maja ehitama. Soome klient on ehitamise protsessis aktiivne osaline. “Aktiivne” olemise all pean silmas ise töödele käte külge panemist – aitab talvel lund lükata, tassib materjali ette jne. Väga harva värvivad maja meie brigaadi mehed, valdavalt on oma kodu ehituse objektijuhiks olev klient ka enda maja värvija.

Kui pealiskaudsed, ükskõiksed ja olulised me endale ka ei tundu, kipume me, eestlased, kergekäeliselt maja ehitama. Eestlane on võrreldes soomlasega palju aristokraatlikum klienditüüp. Vibutab nimetissõrme ja ütleb, et mina maksan. See on muidugi liiga karm üldistus, aga sellist koduehitajat näeb praktikas päris sageli.

Võrdluseks võib tuua ka vene kliendi, kes tuleb objektile esimest korda alles siis, kui valmis majas on vaja võtit keerata.

Maja suurus, kuju ja plaaniline lahendus on meil, soome-ugrilastel, üsna sarnane: keskmise maja suurus on 120-150 m², kolm magamistuba, 35 m² elutuba, puu- või elektrikerisega saun, suured aknad ja praktiline käsitlus arhitektuuris.

Soome palkmaja ehitamise kultuur on muidugi hoopis teisel tasemel. Suuremad Soome palkmaja tehased toodavad koduturule 300-500 maja aastas. Neid tehaseid on seal väga palju. Eestis võib vastav näitaja olla kusagil 10-20 maja aastas. Kuigi meil on nii rahvastikuarvu kui elatustaseme erinevus üsna märkimisväärne, on selline vahe siiski päris suur.

Soovitus!

Olge kirega asja juures ja pange oma käed majaehitusele külge, siis tunnevad ka Teie lapselapsed vanavanaisa millegi järgi ära.

Kuopio elamumess jäi minu silmis üsnagi tagasihoidlikuks. Ühtlased põhjamaale omased valged toonid siseviimistluses ja veidi beežimad toonid välisfassaadidel. Võib-olla kõlab inetult, aga ehituse visuaalselt hinnatava kvaliteet oli suhteliselt tagasihoidlik. Messi kiituseks peab muidugi ütlema, et korraldus on tasemel nagu alati, ja ka kõik majad olid õigeks ajaks valmis. Selline mess toob kindlasti palju kuulsust nii riigile kui messi asukohaks valitud linnale.

Soome on tuhande järve maa, sinna tasub kindlasti minna.

Mida messil nägin?

Meeldiv oli tõdeda, et suurema osa majade fassaade ilustas puit. Paljudes majades oli tunda isikupärast lähenemist. Häirima jäi majades siseviimistluses kasutatavad külmad toonid. Minu meelest vajaks põhjamaa rahvas just värvikirevust, elades suurema osa ajast pimedal ja külmal ajal. Seda värvikirevust aga näha ei õnnestunud. Silma torkas ka sisustuses kasutatavate detailide antiikne hõng. Seda mitte halvustavas mõttes.

Energiasääst paistis sisse igast aknast ja uksest. Soojustust katustes kasutati keskmiselt 400mm. Aknadele oli lisatud üks pakett juurde.

Veidi erilisema arhitektuuriga paistis silma post-tala elementmaja, kus suured klaasipinnad lõid avaruse ja pehmed pruunikad puitpinnad meeldiva sooja ilme. Sisedisain meenutas lõunamaa ja idamaa segu.

Enamus kivi- ja karkassmaju olid lahendatud üsnagi ökonoomselt ja lihtsalt.

Meeldiv on näha, kuidas kogu arenduspiirkond on kahe aastaga saanud valmis selliselt, et sinna elama asudes on lasteaed, mänguväljakud ja kogu infrastruktuur täies mahus töökorras.

Miks selline mess Eestis pole käivitunud?

Kas Eesti on liiga väike? Kas meil on kasuahned ärimehed ja ükskõiksed vallaametnikud? Järsku pole meil lihtsalt piisavalt maad või ilusaid kohti. Põhjuseid, miks midagi mitte teha, leiab alati ja ilmselt on põhjus ka paljudest väiksematest kokku. Mina ei usu, et Eesti oleks liiga väike. Ilusaid kohti on Eestis väga palju. Koondumine Tallinna äärealadele on käinud pikka aega, äkki oleks õige hakata vaatama ka kaugemale?

Räägitakse, et omavalitsused on vaesed ja ei jõua investeerida. Võibolla õnnestuks seda siis koos riigiisadega teostada. Riik annab maa ja vald investeerib infrastruktuuri. Krundid müüakse soodsate hindadega inimestele, kes kohaliku valla sissetulekuid kasvatavad. Tundub lihtne, aga miskipärast kõik katsed samalaadset projekti ellu viia on Eestis seni ebaõnnestunud.

Rohkem messi pilte saab vaadata siit!

Ehitamise alustamist planeerides tuleks kindlasti panna paika ajagraafik. Suurem osa palkmajade ehitusi saab alguse kevadel või suvel. Kas suvel on odavam ja lihtsam ehitada? Millal oleks võimalik maja kiiresti valmis teha?

Suvel on palkmaja ehitamine odavam.

Kas ikka on odavam? Kuigi siin ei saa võtta sõna kõigi ehitatavate hoonete nimel, siis eramuid, mille seinakonstruktsioonina kasutatakse palki, on kindlasti odavam ehitada talvel. Peamised argumendid, miks võiks planeerida ehitust talvele oleks just hind. Kuna valdav osa perekondi planeerib maja ehitust suvel, siis majanduslik loogika ütleb, et nõudluse kasvades suureneb ka hind. See kehtib nii materjalide kui tööjõu puhul. Millisel aastaajal on kõige rohkem ehitusmehi ilma tööta? Ikka talvel. Ka suurimad allahindlused ehitusmarketites toimuvad ikka talveperioodil.

Ehitustehniliselt on talvel lihtsam ehitada.

Seinakonstruktsioonid, milles kasutatakse segusid või liime ning mis vajavad talvetingimustes külmalisandeid või muid erilahendusi, osutuvad talvel ehitamiseks ilmselt keerukateks. Palkmaja puhul ei kasutata väliskonstruktsioonide ehitamisel ühtegi kuivamist vajavat ehitusmaterjali. Kõik läheb kokku naelte, kruvidega ja spetsiaalsete kinnitustega. Ehitada on võimalik kuni ilmaga, mil käed päris ära ei külmu.

Palkmaja rajamine on tegelikult talvel palju lihtsam. Korralik lumevaip kaitseb palke määrdumise eest ja madala absoluutse õhuniiskuse tingimustes säilitavad materjalid paremini tehasest tulnud niiskuse sisalduse. Tavaliselt on talvel ehitatavate majade järelhooldus oluliselt lihtsam, kuna palgi vajumine on väiksem või puudub üldse.

Talvel valmib maja kiiremini.

Üldiselt valmib palkmaja talvel tõesti kiiremini. Siin tuleb mängu jälle ehituse tsüklilisus. Talvel võib kiire lahenduse korral maja ehitama panna kasvõi mitu brigaadi korraga. Suvel peab olemasolevad brigaadid mitme objekti vahel jaotama, et kõik majad valmis saaksid. Talvel on ka alltöövõtjaid võimalik kiiremini objektile saada. Ja ehitustehnikat pakutakse koos objektile toomisega. Suvel võib juhtuda, et spetsiaalsed mehhanismid on kõik välja laenutatud ja tuleb oodata. Samamoodi võib olla ehitusmaterjalidega. Täna saab küll materjali kätte, aga kohaletoimetamine võib venida.

Kui soovid kiiremin,i kvaliteetsemalt ja odavamal,t siis palkmja ehita kindlasti talvel.

Krunt osta kevadel või sügisel.

Nii mõnelgi juhul saab klient ja ka ehitaja üllatuse osaliseks, kui kevadel ehituse alustamist planeerides on vesi põlvini. Pole ei kraave ega muid võimalusi vett ära juhtida. Mõnikord on naaberkrundi omanikud oma veed ka kõik vabale krundile juhtinud. Krundi pinna tõstmine on aga tänapäeval üsna kallis lõbu. 15 tonnine koorem täitepinnast koos transpordiga maksab kusagil 2500.- krooni, muld 3000.- krooni. Seda juhul, kui koht, kust materjal tuleb, ei ole kaugemal, kui 50 km. Kokku teeb see 2000 ruutmeetrise krundi puhul orienteeruvalt 300 000 – 400 000.- krooni. Juhul, kui krundi soetamisväärtus oli näiteks 500 000.- krooni siis lisades täitematerjali, mis igal juhul tuleb tuua saame 900 000.-. Oluline vahe.

Võta labidas kaasa, kui ostma lähed.

Keegi ei keela Sul kaasa võtta labidat ja kaevata üks meetri pooleteisene auk. See annab veidi informatsiooni, kas tegemist on liiv-, savi-, moreen- või turbapinnasega. Pahatihti tuleb ette olukordi madalate ja kidurate mändidega alal, et tegemist on turbapinnasega, kus kihi paksus võib olla oma pool meetrit. Peal paistab üsna ilus aga ehitamisel tuleb võibolla suur osa vundamendi alla jäävast turbast ära vedada. Nö. pinnase proov võib näidata ka, et krunt on üsna savine, mis kindlasti ei sobi paljude vundamendiliikide rajamiseks.

Tee kindlaks kommunikatsioonide olemasolu

Ostes krunt linna tuleks kindlasti välja uurida, millistel tingimustel saab liituda kommunikatsioonidega. Linnast väljas peab mõtlema lahendustele reovee ärajuhtimiseks. Kindlaks tuleb teha tulevikus kasutatava elektri võimsus ning kust saadakse vett. Palju ostetakse krunte panemata tähele liitumiskohustust. Paljud vallad on detaiplaneeringu käigus ära määranud vee- ja kanalistatsioonitrassiga liitumise kohustuse. Värske krundiomanik paigaldab esialgu küll reoveemahuti. Hiljem selgub, et paari aasta pärast tuleb see üles kaevata ja uude trassi ühendada.

Siin ka mõningad näited maaklerite osavusest:

http://www.youtube.com/watch?v=oxOdIC6Rj3c&feature=PlayList&p=48DC9AE48C9BB572&index=9

http://www.youtube.com/watch?v=VqZjvOMY1u4&feature=PlayList&p=48DC9AE48C9BB572&index=6

Uurime tausta

Kolm märksõna. Krediidiinfo (www.krediidiinfo.ee), MTR-majandustegevuse register (http://mtr.mkm.ee/), internet (www.google.ee, www.neti.ee). Krediidiinfost on võimalik uurida eelnevate aastate majanduslikku seisu, maksevõlgnevusi ja krediidireitingut, mis on eriti tähtis suure ettemaksu korral. Majandustegevuse registerisse on kantud ettevõtted, kes tegelevad erinõuetega tegevusaladel. Ehitajal peab olema tegevuslitsents, muidu ei ole selline tegevus Eesti Vabariigis lubatud. Internetist saate jooksvat infot ajaleheartiklite kohta, mis võib äratada kahtlust või siis hoopis usaldust.

Isiklik kogemus

Üsnagi tihti kohtab firmasid, kellel puudub tegevusluba. Kui tõsiseks võib pidada ehitusettevõtet, kes oma tegevuseks ei oma luba? Mitte eriti. Juhtunud on ka olukordi, kus ettevõte küsib ettemaksu, aga krediidiinfo andmete põhjal ollakse suur maksuvõlglane, või mis veel hullem, eelnevate aastate kohta puudub majandustegevus. Mõnikord võib leida Googlist üllatavaid andmeid, kus näiteks ühe ettevõtte juht omab kas väga mitut ettevõtet või on näiteks vallavanem. Ei usu, et inimene suudab tõsiselt keskenduda kahele erinevale teemale.

Teenuse kvaliteet

Esmase teeninduse tase ütleb ettevõtte kohta palju. Kas ja kui kiiresti vastatakse mailidele? Kas kokkulepetest peetakse kinni? Kas müüja tahab Teile maja müüa? Kas kokkulepitud asjad tehakse korrektselt? Kas müüja paneb tähele detaile, mida kokku sai lepitud? Kui enne maja ostmist tekib tunne, et asjad ei liigu, mis saab siis, kui maja ehitama hakatakse. Müüjal peaks ikka olema tugev motivatsioon müügiprotsessi ajal. Kui see puudub projekti algfaasis, siis ei pruugi sellest aja möödudes midagi järgi jääda.

Vastutus

Omanikujärelvalve võtmise eesmärk on tagada kvaliteetne ehitis mõistliku hinna ja lepinguliste tingimustega, kindlustada ja aidata kliendil teha õigeid valikuid. Kehvasti on aga see, et sellisel isikul puudub täna otsene varaline vastutus. Mis teisisõnu tähendab, et juhul kui Teie objektil midagi viltu läks või tähelepanuta jäi, ei saa juriidiliselt süüdistada omanikujärelvalvet. Võimalus on pelgalt moraalne. See aga ei tähenda, et sellist institutsiooni vaja pole. Igal juhul aitab spetsialisti kaasamine viidata möödalaskmistele ja need tekkemomendil kõrvaldada.

Järelvalve loob õhkkonna

Omanikujärelvalve peab olema omamoodi psühholoog, kes aitab tellijat ja ka ehitajat. Palju tuleb ette olukordi, kus järelvalve on oma ülesandest valesti aru saanud ja hakkab nö. nöökima ehitajat, otsima vigu, käitumata enam konstruktiivselt. Selline suhtumine loob halva õhkkonna ja kokkuvõttes ei tule kellelgi kasuks. Kahjuks peab tõdema, et seda juhtub üsna tihti. Selge on see, et omanikujärelvalve seisab tellija huvide eest, aga see ei tähenda, et tellija huvi on ehitajale nö. ära teha, vaid ikka hea ja kvaliteetne maja saada.

Noored järelvalvajad

Viimastel aastatel on tunda, et paljud noored on otse koolipingist asunud teostama järelvalvet. Hea on siin see, et ei kardeta kontrollida endast võibolla targemaid. Tähelepanuta ei tohiks siiski jätta ehitusobjektilt saadavat kogemust. Võin öelda omast käest, et see on asendamatu. Praktiliste töövõtete tundmine ja omamine annavad võimaluse paremini eraldada ja aru saada lahenduse kattuvatest ja lahknevatest osadest. Seda eelkõige reaalsete töömeestega suheldes. Vastasel korral räägid Sina aiast Tema aia august.

Üks oluline valearvestus, mis tehakse tekib liigselt kiirustades. Pinnas kooritakse ja kuhjatakse ühte suurde hunnikusse, lootuses, et kui vundamendi seinad kerkivad on aega väljakaevatud materjali ära vedada. Tihti juhtub aga nii, et madalate temperatuuride juures jäätub kogu väljakaevatud pinnas ära, mistõttu muutub selle äravedu, kas liiga kalliks või isegi antud hetkel ja olukorras võimatuks. Hilisem ehitamine aga pinnase ebatasasuste tõttu ebamugavaks.

Oluline oleks meeles pidada, et tihenenud pinnas külmub oluliselt kiiremini ja sügavamalt, kui tihendamata maapind. Kui vundamendi auk on valmis kaevatud, aga temperatuur on all -5 °C tuleks enne tihendamist hinnata, kui palju on pinnas külmunud ning kas suudetakse soojendustelgi all või mingil muul viisil pinnase külmumist ära hoida. Kui seda teha ei ole võimalik ja kaevatud pinnasel on traktoriga palju sõidetud või on alustatud ka tambitsaga tihendamist, tuleb arvestada, et pinnase sulamine võib kevadel üsna kaua aega võtta.

Sellised ohud varitsevad vundamendi ehitamisel moreeni-, savi- või saviliivpinnaste puhul. Olukorras, kus meil on tegemist puhta liivpinnasega on oht kordades väiksem, kuna pinnas külmub oluliselt vähem.

Iseenesest mõistetavaks tuleb muidugi lugeda tõsiasja, et külmunud maapinnale vundamenti ei rajata. Hilisemal sulamisel toimivad nihked tekitavad vundamendi seintele palju pahandust.

Meeles tuleb pidada, et betooni valamisel või plokkide ladumisel miinuskraadide juures lisatakse segule külmalisand. Lisandi toimel alaneb betoonis ja tsementmördis oleva vee külmumistemperatuur, mistõttu segu jätkab kivistumist ka pakase tingimustes. Plusstemperatuuridel toimib lisand üldjuhul kivinemise kiirendina.