Kuopio elamumess jäi minu silmis üsnagi tagasihoidlikuks. Ühtlased põhjamaale omased valged toonid siseviimistluses ja veidi beežimad toonid välisfassaadidel. Võib-olla kõlab inetult, aga ehituse visuaalselt hinnatava kvaliteet oli suhteliselt tagasihoidlik. Messi kiituseks peab muidugi ütlema, et korraldus on tasemel nagu alati, ja ka kõik majad olid õigeks ajaks valmis. Selline mess toob kindlasti palju kuulsust nii riigile kui messi asukohaks valitud linnale.

Soome on tuhande järve maa, sinna tasub kindlasti minna.

Mida messil nägin?

Meeldiv oli tõdeda, et suurema osa majade fassaade ilustas puit. Paljudes majades oli tunda isikupärast lähenemist. Häirima jäi majades siseviimistluses kasutatavad külmad toonid. Minu meelest vajaks põhjamaa rahvas just värvikirevust, elades suurema osa ajast pimedal ja külmal ajal. Seda värvikirevust aga näha ei õnnestunud. Silma torkas ka sisustuses kasutatavate detailide antiikne hõng. Seda mitte halvustavas mõttes.

Energiasääst paistis sisse igast aknast ja uksest. Soojustust katustes kasutati keskmiselt 400mm. Aknadele oli lisatud üks pakett juurde.

Veidi erilisema arhitektuuriga paistis silma post-tala elementmaja, kus suured klaasipinnad lõid avaruse ja pehmed pruunikad puitpinnad meeldiva sooja ilme. Sisedisain meenutas lõunamaa ja idamaa segu.

Enamus kivi- ja karkassmaju olid lahendatud üsnagi ökonoomselt ja lihtsalt.

Meeldiv on näha, kuidas kogu arenduspiirkond on kahe aastaga saanud valmis selliselt, et sinna elama asudes on lasteaed, mänguväljakud ja kogu infrastruktuur täies mahus töökorras.

Miks selline mess Eestis pole käivitunud?

Kas Eesti on liiga väike? Kas meil on kasuahned ärimehed ja ükskõiksed vallaametnikud? Järsku pole meil lihtsalt piisavalt maad või ilusaid kohti. Põhjuseid, miks midagi mitte teha, leiab alati ja ilmselt on põhjus ka paljudest väiksematest kokku. Mina ei usu, et Eesti oleks liiga väike. Ilusaid kohti on Eestis väga palju. Koondumine Tallinna äärealadele on käinud pikka aega, äkki oleks õige hakata vaatama ka kaugemale?

Räägitakse, et omavalitsused on vaesed ja ei jõua investeerida. Võibolla õnnestuks seda siis koos riigiisadega teostada. Riik annab maa ja vald investeerib infrastruktuuri. Krundid müüakse soodsate hindadega inimestele, kes kohaliku valla sissetulekuid kasvatavad. Tundub lihtne, aga miskipärast kõik katsed samalaadset projekti ellu viia on Eestis seni ebaõnnestunud.

Rohkem messi pilte saab vaadata siit!

Eelnevat juttu kinnitab fakt, et oleme oma klientidele ehitanud arhitektuurselt väga erinevaid palkmaju väga erinevatesse piirkondadesse. Nii võib neid leida pea igast Eestimaa nurgast alates Valgamaa metsadest lõpetades Tallinna elamurajoonidega.

Meie referentside hulgast leiab järeleproovitud ja ennast tõestanud tüüpprojekte, kui ka keerukaid ja uuenduslikke arhitektide loodud eriprojekte.

Kui Teile meeldib looduslähedane elukeskkond, siis soovitan igal juhul kaaluda ka võimalust ehitada oma kodu just liimpalgist, sõltumata sellest, kus asub krunt või millised on mõtted maja väljanägemise osas.

Tehases ringi käies saab tutvustada vastava tootja erinevaid võimalusi: erinevad palgitüübid, seinatüübid, erinevad seinte ühendamisvõimalused, maksimaalsed palgipikkused jne.

Samuti on tehases võimalik tutvuda arhitektide tehtud töödega. Neid projekte tekib aastate jooksul riiulitele virnade viisi. Üldjuhul kahte samasugust maja ei tellita. Igal inimesel on omad soovid ja huvid: suuremad-väiksemad pered, rohkem tube, isiklikud hobiruumid, avatud ruumilahendus, eraldatud tsoonid, saunakompleksid majas, erineva suurusega terrassid… seda loetelu võib jätkata pikalt. Arvestama peab ikkagi sellega, kes hakkab majas elama ning selle pere tegevused peavad mugavalt ära mahtuma projekteeritava maja sisse.

Üks veel väga oluline asi, millele tahaksin tähelepanu juhtida. Kui maja valiku otsus on tehtud palkmaja kasuks, siis tuleb pöörduda ots kindlasti palkmaju projekteeriva arhitekti jutule. Veel parem, kui on ka teada palkmajatootja, siis just selle konkreetse tootja poole. Eelnevalt muust materjalist planeeritud maja võib olla hiljem keeruline palkmajaks muuta. Ja kas seda ongi vaja! Nii tellija kui projekteerija huvides oleks mõistlik jõuda otsest teed pidi parima lahenduseni, mitte kujundada ideid ja projekti mitmeid kordi ümber.

Üheskoos leiame parima sobiva lahenduse maja ehitamiseks. Kõige meeldivam  kompliment on meile see kui tellija ütleb, et tunneb end oma majas igati koduselt ja mugavalt. Mis saab veel parem olla, kui elada tervislikus keskkonnas, sobivas majas ja tunda end omas kodus koduselt.

Erinev ehitamise stiil

Toon näite Alaskas 1993 aastal valminud majast, mis on oma lahenduselt silmapaistvalt eriline. Masinal freesitud palkidel puudub vara. Palgid on asetatud lapiti üksteise otsa, nii et lamedad siledad pinnad jäävad vastakuti. Nurgad on tapitud nii, et iga palgiring moodustab omaette kasti, mis pole järgmise kastiga tappide abil seotud. (Tavaliselt paigaldatakse palgid nii, et iga ristuv palk on eelmisest poole palgi läbimõõdu võrra kõrgemal.)

Selle maja konstruktsiooni stiilinäide jätab mulje, et liivakastideks mõeldud palgid on üksteise otsa laotud ja majaks kergitatud. Sellises seinas tungib esile iga pisem mõõduviga, palgi loomulik kõverus. Seinalahenduses puuduvad kõikvõimalikud lisaväärtused peale eheda puidu olemasolu, näiteks soojustusmaterjali palkide vahele lisamine ei anna olulist efekti, kuigi hoone on vaid 17 aastat vana. Ju puudusid ehitajal kogemused.
Sajanditevanused majad seevastu on enamasti ehitatud läbimõeldult ja tolleaegseid võimalusi parimal viisil ära kasutades, sest ehitamine oli luksus, milles ei saanud puudujääke lubada.

Ümar hoolikalt käsitsi kooritud palk

Kasutuse leidis kogu olemasolev materjal. Pikivara ei tehtud, sest tegu on keeruka tööoperatsiooniga. Mõnel juhul lõigati palgile renni kujuline vara, seda algelist lahendust kasutatakse vanades traditsioonides kinni olles mitmel pool käsitöömajade puhul siiamaani. Palgid sobitati üksteise peale nii, et need kõverustelt ja mõõduerinevustelt võimalikult täpselt sobiksid. Spetsiaaltööriistade abil lõigati nurgatapid nii täpselt, kui vähegi võimalik ning tappide ja palkide vahed topiti täis käepärast materjali, milleks enamasti oli sammal või savisegu. Paremad vahendid ja võimalused puudusid. Isolatsioonipaigaldustöid teostati vastavalt majapalkide ja savi ning sambla kuivamisele ning sadevete poolt välja uhtmisele üha uuesti ja uuesti.

Majaehitus oli luksus ja töö kvaliteedile pöörati materjalide ja oskuste kesisusest hoolimata suurt tähelepanu.

Kanada palkmajade omapärased näited

Maailmas on piirkondi, kus tänagi veel ehitatakse maju kirvega tahutud ja kehvasti varatud (või ka varamata) palgist. Kanada palkmajade ehitus rajaneb veel täna sel iidsel tehnikal, mille tulemus ei vasta meil Euroopas enam ei standarditele, soojapidavuse nõuetele, ega klientide ootustele. Siinkohal toon mõned tappimise näited pildis teieni.

Lapiti lõigatud palgiväljaulatused on kõige vähempüsivad, sest sellele lamedale pinnale jääb sadevesi, lumi ja niiskus püsima pikaks ajaks kahjustades puitu pideva mõju tulemusena kiiresti.
Järgneval kolmel pildil on näited sellest kui suure maja saab palkidest ehitada. Igal hoonel on oma eesmärk ning sellele vastavalt on teostatud lahendus. Kui nende majade ehituses oleks kasutatud korralikult tapitud ja varatud palke, oleks tulemus olnud märkimisväärselt parem ja ilmselgelt kauakestvam. Pikkade jätkamata palkide kasutamine seinas annab kinnitust kasutatud kvaliteetse toormaterjali olemasolust.

Järgmistest piltidest on eriti tähelepanuväärne esimene, kus palgivaheliste pragude peitmiseks on kasutatud noori peenikesi puitvitsu. Tappimise ebatäpsusest ja palgikõverusest tulenevaid pragusid proovitakse peita väga mitmel erineval moel.

Ameerika mandrilt on selliste oskamatusest tulenevate vigade parandamiseks pärit spetsiaalne tihendav silikoon, mis pilude paikamisel jätab palkide vahele kummise riba. See elastsete omadustega keemilise koostisega kiirelt tahkuv aine ja naturaalne kena puitmaterjal vaheldumisi jätavad majale kõige ebaloomulikuma kontrasti. Selle materjaliga on rikutud ära kümneid kenasid ökoloogilisi kodusid.

Mis seal salata, kui maja on kehvasti ehitatud, siis on vaja mingi lahendus leida, et kutsumata külalised öiti palgipragude vahelt sisse ei lendaks ja usinad sipelgad rivis köögilaua alla pesa tegema ei trambiks. Seda materjali pakutakse täna Eestiski rõhutades silikooni soojustusomadusi. Tegemist on pigem kehvasti ehitatud maja palgivahedesse lastava tuuletõkkega. Loodan, et täna Eesti palkmajade tootjad nii halba tööd ei tee, et tekkivad palgivahepraod vajavad kummiribadega ületriibutamist.
Nende näidetega võrreldes paistavad Eesti majad silma oma hea planeeringu ja detailide täpsuse poolest. Pika reisi vältel läbi Kanada sai nähtud palju erinevaid palkmaju. Ma ei väida, et seal ei tehta ka väga kvaliteetset tööd, kuid need näited räägivad iseenda eest. Nii kerkivad imeilusast puitmaterjalist sageli utoopilise pindalaga lossid, mis kaugelt vaadates ja kataloogikaanel näevad suurte klaaspindade ja hea valgustuse tõttu luksuslikud välja, kuid lähemalt uurides paistavad seinad sageli läbi ja taevatähed on toast vaadeldavad.
Sellest, kuidas ehitatakse maju Euroopas ja kuidas teevad seda Eesti parimad lugege järgnevatest lugudest.

]]> http://palkmajainfo.ee/blogi/kohtume-pohja-ameerika-mandri-palkmajadega/feed 0