Alusta projektist

Energia säästmisele peab mõtlema juba maja ehitamist planeerides. Esimene energiakulu mõjutav tegur on hoone asukoht. Mereäärne maja, mis on tuultele aasta ringi avatud, kulutab selgelt rohkem energiat – eriti juhul, kui tahetakse kaunist vaadet ja ehitatakse seepärast mere poole üksnes klaasist koosnev fassaad.

Maja projekteerides tuleb läbi mõelda akende paigutus ilmakaarte suhtes. Suured aknad põhjakaares jahutavad maja, suurte lõunapoolsete akende kaudu aga võib päike suvel ruumid nii kuumaks kütta, et läheb tarvis jahutussüsteemi. Ega Eestis asjata tehtud vanasti madalaid uksi ja väikesi aknaavasid.

Energia kokkuhoiu seisukohalt on äärmiselt oluline katus: sealt kaudu ja akendest-ustest kokku läheb välja u 65% maja soojusest. Tähelepanu peaks pöörama nii soojustuse paksusele kui ka materjalide õhutihedusele. Valida tuleks aknad ja uksed, mille on valmistanud usaldusväärne tootja ja mis vastavad uutele soojapidavuse normidele.

Odav ei ole alati säästlik

Üks olulisemaid otsuseid on küttesüsteemi valik. Sealjuures on vaja mõelda, kas tasub osta järelmaksuga või investeerida kohe. Kindlasti on esialgse investeeringuna odavaim lahendus elekterküte, pikas perspektiivis see ilmselt siiski mõistlikuks lahenduseks ei osutu.

Kui maja on valmis, tuleb sinna paigaldada ventilatsioonisüsteem ja kodumasinad, mis on ökonoomsed. Mida parem on seadmete energiaklass, seda vähem elektrit kulub. Samuti tasuks kaaluda, kas elektritarbijad peavad olema vooluvõrgus kogu päeva. Paljudel juhtudel on näiteks võimalik elektrisüsteem nii välja ehitada, et maja valvesse panek lükkab ühtlasi hoone voolu välja.

Veel oleneb säästlikkus sellest, kuidas omanik maja ja selle tehnilisi lahendusi kasutab, näiteks kas tuulutamiseks hoitakse akent lahti või teeb õhutamistöö ära plaatsoojusvaheti põhimõttel töötav ventilatsioonisüsteem.

Õhk liigub majja

Konstruktiivse poole pealt tuleb tähelepanu pöörata eelkõige tõsiasjale, et majas on alati alarõhk: piltlikult öeldes tõmmatakse väljast õhku sisse. Kui kamin küdema panna, suureneb alarõhk ja õhu sissetõmme veelgi. Vill ega tuuletõke väljast tulevat õhku kinni ei pea, tuuletõke kaitseb vaid tuule surve eest. Seetõttu pöörataksegi põhjamaades tuuletõkke paksuse asemel järjest enam tähelepanu sisemisele aurutõkkele

Passiivmajad

Palju on kõneldud passiivmajadest, kuid paljude soojafüüsikute arvates on selliseid lahendusi meie kliimas veel väga vähe uuritud. Sellest tulenevalt leiame põhjamaades passiivmaja normidele vastavaid maju üsna vähe.

Meie kliimavöötmele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid suvel ja madalad õhutemperatuurid talvel.

Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250–2000 ning kohati ka enam millimeetrit aastas. See kõik seab meid oluliselt teise olukorda kui see on näiteks lõunaeuroopas.

Retsept on lihtne:

• Maja peab olema toodetud kvaliteetsest puitmaterjalist: hoolikalt töödeldud freespruss-seinadetailid, valitud põranda ja piirdelauad, kvaliteetsed liistud).

• Viimistletud peab puit olema spetsiaalsete vahenditega. Mustast oksast vabad, sirged ja siledad detailid näitavad läbikumava katte all välja oma mustri võlu.

• Aknad peaks asetsema nii, et mööblit saab paigutada sundimatult. Aeg-ajalt elamiseks kasutatava aiamaja puhul on suisa kohustuslik kasutada maast laeni ulatuvaid akna- või rõduukseavasid. Selleks, et seina äärde paigaldatav mööbel akendega konflikti ei satuks saab vastasseinas aknad tõsta tavapärasest tasemest tunduvalt kõrgemale. Päevavalguse liigse blokeerimise hirmus saab kõrgel asetsevad aknad pikemaks “venitada”.

• Minimalistlikud valgustid toovad esile puidu võlu. Need tuleb paigaldada nii, et juhtmed välja ei paistaks, näiteks seintesse puuritavatesse elektrijuhtmekanalitesse. Kui selline võimalus puuduma peaks, siis lae- ja põrandalaudade ning liistude taha saab juhtmeid ikka panna. Samas saab valida sellises stiilis seinavalgustid, mis varjavad elektriosad oma disainiga.

mitmeotstarbeline aiamaja

meeldiv mööbli, akende ja uskse asetus

Sellises õhukeste seintega hoones viibides ei saanud ma arugi, et tegu on kergehitisega. Kuigi akna taga kallas vihma oli toas mõnus ja soe. Ka tähelepanuväärselt vaikne – hoolimata plekkist katusekattest. Sarikate vahele oli paigaldatud piisav isolatsioonimaterjali kiht, mis ka heli summutajana toimis.

Sobiva hoone saamiseks ei pea valima vaid pisikeste akendega tüüpmajade vahel. Tootjana soovitame oma aias majakesele välja valida sobiv koht, arvestada päikesetõusu ja loojanguga, haljastusega. Selle järgi saab panna aias paika maja plaani koos uste, akende, soovi korral vaheseinte, sissekäigutreppide ja terrassi(de)ga.

Sellises lihtsas ja avaras aiamajas võib veeta terve suve. Sinna saab soojal ajal majutada külalisi ja pereliikmeid. Seal saab korraldada suuremaid vastuvõtte ja pidusid väiksemale ringile. Teismeeas noortele oleks selline suvine kodu meeldiv privileeg ja vaheldus.

Küttekolde olemasolul saavad seiklushimulised aiamaja mõnusid nautida ka talvel. Alaliselt külmal ajal 45 või 70mm paksusest seinaprussist majas elamine läheb aga külmal ajal küttekulude tõttu kulukaks.

Puithoone võlu säilitamiseks tuleb puitpinnad aeg-ajalt üle töödelda. Vajadus sõltub viimistlusmaterjalide valikust. Orienteeruvaks intervalliks on 5 aastat. Hästi hooldatud aiamaja püsib aastakümneid.

Majades õhupidavus

Alates 1. jaanuarist 2010 hakkas Eestis kehtima VV. Määrus nr. 258 „ Energiatõhususe miinimum nõuded“. Paljude muude uuenduste juures käsitletakse seal ka majade õhutihedust. Ebapiisavaks õhutiheduseks loetakse kontrollimatut õhu voolu läbi ebatiheduste hoone piiretes. Õhu infiltratsioon ja tema mõju sõltub hoonepiirete õhupidavusest, lekkekohtade paiknemisest, õhu rõhkude erinevusest kahel pool piiret, kasutatavate materjalide omadustest ja kliimatingimustest. Õhu rõhkude erinevust kahel pool piiret põhjustavad tuul, temperatuuride erinevusest tulenev õhutiheduse erinevus või ventilatsiooni õhuvooluhulkade erinevus.

Hoonepiirete õhupidavus mängib hoonete energiatõhususe analüüsis olulist rolli ning mõjutab otseselt maja kütte- ja jahutuskulusid. Hoonepiirete soojajuhtivuse vähenemisega kasvab suhteline kulutus õhuvahetusele. Hoonel, mille välispiireteõhuleke on suur, võib piirete õhulekkekohtade kaudu toimuv õhuvahetus olla samas suurusjärgus või suuremgi kui ventilatsiooniseadmete poolt vahetatav õhu hulk. Tavapärase hoone energiakulu võib olla 25% suurem kui väga väikese õhulekkega hoonel. Õhulekkearvu ühe ühiku muutus mõjutab elamu koguenergiakulu (sh. küte, ventilatsioon, tarbeelekter jne) keskmiselt 4% (sõltuvalt erinevatest teguritest võib muutuda vahemikus 2…7%). 

Siiski, hoonepiirete õhupidavus ei ole pelgalt energiatõhususe probleem. Lisaks energiatõhususele on õhupidavusega seotud ka järgmised tegurid:

* niiskustehnilised probleemid, hallituse teke, niiskuse kondenseerumine;

* hallituse, õhusaaste ja radooni levik põrandaalusest ruumist siseruumidesse, õhusaaste liikumine garaažist eluruumidesse;

* piirde pindade alajahtumine;

* sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus.

Soovitan soojalt kontrollida oma maja õhupidavust. 

Kasutatud materjal: Targo Kalamees

Seminar “Palkmaja soojuspidavusest – nõuded ja praktika Eestis ja väljapool”

11. september 2010 kell 11.00-16.00 Atlantise konverentsikeskus (Narva mnt 2, Tartu)

Tooraine hinnad

Üha tõusvad tööjõuhinnad on pannud kõiki tootjaid investeerima uutesse tootmisliinidesse. Tänapäeval suudetakse palki toota kahe liinioperaatori ja kahe pakendaja toel. Tulevikus väheneb tööjõu osakaal tootmises ilmselt veelgi ning palju olulisemat osa hinnakujunduses hakkab omama tooraine hind. Keskmise palkmaja tootmiseks kulub kusagil 50-70 m³ puitu. Puidu, kui põhilise tooraine hindu tootjad oluliselt mõjutada ei saa. Vabas turumajanduses müüb metsaomanik oma puidu kallimat hinda pakkuvale ettevõttele. Vaadates viimasel ajal toimuvat, on selge trend puidu nõudluse suurenemisele. Seetõttu võib üsna julgelt väita, et kui meil ei teki uut majanduslangust, siis hinnad järgnevatel aastatel ka tõusevad.

Ehitusteenuse hinnad  tõusevad 3-5% aastas

Millele selline väide põhineb? Eesti on väike, aga kiiresti arenev riik, kus kõik tahaksid oma elujärge parandada. Surve palkadele tuleb vajadusest jõuda 5 rikkama riigi hulkaJ. Seda ei saa ju teha ilma palgatõusuta. Kindlasti on selline hoiak meie teadvuses üks hinnatõusu tugisambaid. Eeldatavasti väheneb Eestis ka varimajanduse osakaal, mis omakorda kajastub kallimates hindades. Kolmas oluline faktor on kvalifitseeritud tööjõu väljavool. Oskustöölisel on väga lihtne võimalus minna tööle kõrgemat palka maksvasse naaberriiki, mis on vast isegi kõige suurem ehitusteenuse hinnatõusu mootor.

Ehitamise alustamist planeerides tuleks kindlasti panna paika ajagraafik. Suurem osa palkmajade ehitusi saab alguse kevadel või suvel. Kas suvel on odavam ja lihtsam ehitada? Millal oleks võimalik maja kiiresti valmis teha?

Suvel on palkmaja ehitamine odavam.

Kas ikka on odavam? Kuigi siin ei saa võtta sõna kõigi ehitatavate hoonete nimel, siis eramuid, mille seinakonstruktsioonina kasutatakse palki, on kindlasti odavam ehitada talvel. Peamised argumendid, miks võiks planeerida ehitust talvele oleks just hind. Kuna valdav osa perekondi planeerib maja ehitust suvel, siis majanduslik loogika ütleb, et nõudluse kasvades suureneb ka hind. See kehtib nii materjalide kui tööjõu puhul. Millisel aastaajal on kõige rohkem ehitusmehi ilma tööta? Ikka talvel. Ka suurimad allahindlused ehitusmarketites toimuvad ikka talveperioodil.

Ehitustehniliselt on talvel lihtsam ehitada.

Seinakonstruktsioonid, milles kasutatakse segusid või liime ning mis vajavad talvetingimustes külmalisandeid või muid erilahendusi, osutuvad talvel ehitamiseks ilmselt keerukateks. Palkmaja puhul ei kasutata väliskonstruktsioonide ehitamisel ühtegi kuivamist vajavat ehitusmaterjali. Kõik läheb kokku naelte, kruvidega ja spetsiaalsete kinnitustega. Ehitada on võimalik kuni ilmaga, mil käed päris ära ei külmu.

Palkmaja rajamine on tegelikult talvel palju lihtsam. Korralik lumevaip kaitseb palke määrdumise eest ja madala absoluutse õhuniiskuse tingimustes säilitavad materjalid paremini tehasest tulnud niiskuse sisalduse. Tavaliselt on talvel ehitatavate majade järelhooldus oluliselt lihtsam, kuna palgi vajumine on väiksem või puudub üldse.

Talvel valmib maja kiiremini.

Üldiselt valmib palkmaja talvel tõesti kiiremini. Siin tuleb mängu jälle ehituse tsüklilisus. Talvel võib kiire lahenduse korral maja ehitama panna kasvõi mitu brigaadi korraga. Suvel peab olemasolevad brigaadid mitme objekti vahel jaotama, et kõik majad valmis saaksid. Talvel on ka alltöövõtjaid võimalik kiiremini objektile saada. Ja ehitustehnikat pakutakse koos objektile toomisega. Suvel võib juhtuda, et spetsiaalsed mehhanismid on kõik välja laenutatud ja tuleb oodata. Samamoodi võib olla ehitusmaterjalidega. Täna saab küll materjali kätte, aga kohaletoimetamine võib venida.

Kui soovid kiiremin,i kvaliteetsemalt ja odavamal,t siis palkmja ehita kindlasti talvel.

Eelnevat juttu kinnitab fakt, et oleme oma klientidele ehitanud arhitektuurselt väga erinevaid palkmaju väga erinevatesse piirkondadesse. Nii võib neid leida pea igast Eestimaa nurgast alates Valgamaa metsadest lõpetades Tallinna elamurajoonidega.

Meie referentside hulgast leiab järeleproovitud ja ennast tõestanud tüüpprojekte, kui ka keerukaid ja uuenduslikke arhitektide loodud eriprojekte.

Kui Teile meeldib looduslähedane elukeskkond, siis soovitan igal juhul kaaluda ka võimalust ehitada oma kodu just liimpalgist, sõltumata sellest, kus asub krunt või millised on mõtted maja väljanägemise osas.

Kui aga hakata valima sobivat majaprojekti ja uurima erinevaid lahendusi, siis tekib projekti illustreerivate materjalidega tutvudes sageli palju mõttetekistusi. Esmamulje tekib pildilt nähtava põhjal – maja värv, ümbritsev haljastus, katuse materjal ja toon ning päikesepaiste pildistamise hetkel. Need on paraku ebaolulised esimese valiku kriteeriumid, kuid nende omaduste tõttu praagitakse palju perele sobivaid projekte välja.

Kui pere otsib individuaalset palkmajalahendust oma krundile, siis tuleb kasutada aktiivselt kujutlusvõimet. Esmased visuaalsed muljetekitajad on lihtsasti muudetavad.

Inimese taju on imelik, pole midagi salata, et ka minule meeldib suur hulk majaprojekte seetõttu, et illustreerival pildil on kena haljastus maja ümbritsemas ja majale on tootja poolt antud kõlav nimi.

Pildi järgi on sageli raske tajuda maja tegelikku suurusest. Kindlasti on vaja tutvuda maja põhiplaani ja ruumilahendusega.

Internetist on võimalik leida suurel hulgal majade põhiplaane. Kõik neist ei sobi palkmajaks. Seega tuleb koondada valik kohe eesmärgipärasemaks valides sobivate palkmajaprojektide hulgast parajas suuruses maja. Valitud joonise saab võta aluseks individuaalse maja planeerimisel. Veel mugavam on oma soove kirjeldada vahetult arhitektile, kes on pädev palkmaju projekteerima.

Kodu planeerimisel on esimest valikut tehes hea sobiva põhiplaaniga maja pilt võtta sõna otseses mõttes alasti – eemaldada mõttes ümbritsev haljastus, heita kõrvale kasutatud viimistlusmaterjalide toonid. Siis saab paigutada maja mõttes oma krundile ja kasutata oma kodu idee värve. Kena unistus ongi käes – nüüd on vaja see vaid teoks teha.

Iga kodu tahab olla isikupäraselt oma pere moodi.

Ehitustehniliselt ei ole siin piiranguid ning arhitektuurselt võib olla kaunis ja sobiv iga maja, sõltumata korruselisusest. Ka ehituskulude osas ei saa öelda, et oleks oluline erinevus. Üldjuhul suurema ehituasaluse pinnaga ühekordse maja ehitamisel on vundamendi ehitus kallim, samas hoiab kokku vahelae ehitamise ja sisetrepi osas.

Seega on raske soovitada, kumba majatüüpi eelistada. Pigem sõltubki valik eeskätt krundi omapärast ning pererahva eelistustest. Usun, et konsulteerides asjatundjatega (müügimeeskond, projekteerijad), leitakse iga pere vajadustele sobiv lahendus.

Millne motivatsiooni allikas või alateadlik eesmärk meid rohkem motiveerib sõltub ilmselt juba keskkonnast, ümbritsevatest inimestest, lapsepõlve kogemusest jne. Kõiki neid tegureid oleks raske hakata lahterdama ja anlüüsima, kuid lühidalt  võiks välja tuua mõttekäigu.

Elumaja ehitades soovime, et see asuks looduskaunis kohas ning ümbritsev keskkond peaks olema elamiskõlbulik ja inimsõbralik. Kui see on meie nägemuses suur osa meie vajadusest siis ilmselt võiks alateadlik eesmärk olla saavutada sisemine rahu. Mõistes mida meie jaoks tähendab sisemine rahu võiksime tuletada mis meid teadlikult motiveerib. Selleks võib olla turvatunne. Elada oma majas või suures korruselamus loob erineva tasemega turvatunnet. Kindlasti võib selleks olla ka tunnustusvajadus. Lapsepõlves vajaka jäänud tunnustus võib avalduda tahtena kuhugi elus jõuda saada tunnustatud.

Selle kõigega tahaksin öelda, et oma kodu rajamisel on palju olulisi asju millele mõelda, kuid mina alustaks mõtlemisest, milleks ma vajan omale maja.