Milline värv peab kauem vastu?

Vastupidavuse annab värvile pigmendi hulk ja tooni valik. Üldiselt võib öelda, et katvad värvid on vastupidavamad kui läbikumavad. See tuleb sellest, et katvate värvide puhul on puidu pind suletud ja vähem vastuvõtlik niiskusele ning päikesekiirgus ei avalda erilist mõju puidu pinnale. Meeles tuleks pidada, et mida tumedam on toon, seda rohkem on värvis pigmenti ja seda paremini see ilmastikule vastu peab. See tähendab, et kui võtame helekollase läbikumava värvi, osutub see puidukaitse seisukohast kõige kehvemaks valikuks. Parim valik on tume kattev toon. Selline põhimõte kehtib nii palkseinte, laudiste kui ka akende puhul. Ilma puidukaitsevahendita või värvimata puit saab üsna kiiresti kahjustada ja see ei ole eriti mõistlik valik.

Millega katta puitu seestpoolt?

Sisetingimustes soovitaksin veebaasil olevaid lakke või värve. Puidu puhul on oluline säilitada niiskuse liikumine piisaval määral, vastasel korral tekib olukord, mida näeme vanade puitakende juures, kus värv hakkab kooruma. Lakitud ja värvitud puitpinnad võimaldavad hiljem pinda puhastada, mustus ei lähe pooride sisse, kust seda on raske ilma liivapaberit kasutamata eemaldada. Õlibaasil olevaid materjale ei soovitaks kasutada, kuna nende aurustumine puidu pinnalt on väga pikaldane. Siin on kindlasti erandiks linaõli.

Mida teha ei tohi?

Palkseina värvimisel alusta alati ülemisest palgist. Siis paned kohe tähele, kui mõni tilk pintsli otsast on kukkunud alumise palgirea peale. Ära kunagi jäta värvimist pooleli palgi keskelt ja ära võta korraga liiga palju ette. Palaval päeval kuivab värv väga kiiresti ja ülemineku kohad jäävad hiljem välja paistma. Kasuta pintslit, kuna see avab puidu poorid ja värv läheb sügavamale puu sisse. Pintsli tõmbed peaval alati olema pikki kiudu, mis eriti paksu värvi puhul peidab värvist tekkivad jäljed.

Ümarpalkmajade tehnoloogias on küll peatähtsad masinad, kuid tegevus algab juba palgi varumisest. Parima seinapalgi saab talvel lõigatuna, siis kui puu „magab“ ja tema mahlad on kinni. Aastaks vaja minev seinapalk tuleb osta talvel kindlustamaks toorme parimat kvaliteeti.

Metsast toodud palk tuleb kiiresti koorida ja töödelda vajalikku mõõtu, mis on valmivast majaseinas kasutatavast palgist ca 20-25mm jämedam. Koorimist tehakse meie tehnoloogilises protsessis masinaga, mille tööoperatsiooni nimetatakse palgi silindreerimiseks. Antud operatsioonis kinnitatakse palk tööpingi tsentrite vahele võimalikult puidu südamest ja treimise meetodil freesitakse metsapalk silindriliseks.

Töödeldud palgid pannakse stabiilsetesse spetsiaalsete vahepuudega virnadesse, et vältida detailide kõverdumist, ja viiakse hästi tuulutatavatesse ladudesse katuse alla. On väga tähtis lasta kooritud palgil teatud aeg (1-2 kuud) taheneda. Selle perioodi vältel puidu niiskussisaldus väheneb 55-60-lt kuni 35%-ni ja puit stabiliseerub. Enne puidu kuivatamist kamberkuivatites on puidu õhu käes seismine väga tähtis.

Järgmine etapp ongi puidu kuivatamine kuivatuskambrites. Seda tehakse olenevalt palgi läbimõõdust madalal temperatuuril arvutiga juhitavates kuivatites 3-4 nädala jooksul. Õigest kuivatusreziimi valikust sõltub seinapalgi kvaliteet. Kas tuleb, ja kui palju tuleb pinnale pragusid, kas puit muudab värvi jne. Vale kuivatamisega võib seinapalgi kasutuskõlbmatuks muuta. Kuivatist tulnud iga palk mõõdetakse niiskusmõõtjaga. Niiskussisaldus palgis peab olema 14-15%. Äärmiselt  tähtis on kogu kuivatatud partii ühtlane niiskussisaldus.

Ühtlaselt kuivatatud palgid töödeldakse vajalikku mõõtu ehk kalibreeritakse. Meil on seda teostava masina tööpõhimõtteks on kahe freesiga treimine/freesimine. Palk kinnitatakse masinasse eelmisest operatsioonist palgi otstesse tehtud tsentriavade kaudu.

Selline treimise meetod on pisut aeglasem, kui palgi hööveldamine mõõtu, kuid tal on mitu olulist  eelist. Palgi treimisel südamiku järgi ei rikuta palgi kasvu aastaringe. Me teeme palgid pisut „nooremaks“, võttes maha ainult koore ja koorealuse pehme puiduosa. Tänu sellele palk edaspidistes operatsioonides praktiliselt ei paindu ega väändu.

Palgi hööveldamistehnoloogia puhul tuleb palk enne saekaatris vastavasse mõõtu lõigata. Selle tegevuse juures on väga raske järgida puidu südant. Toorik on tihti kõver, saagimise jäljed ja ebatäpsused võimenduvad höövelpingi juhtrullikute väikese omavahelise kauguse tõttu. Palk ei ole kunagi nii sirge kui treituna. Ainult treituna on palk piisavalt sirge ja sobib kasutamiseks kvaliteetse seinapalgina.

Hööveldamisel tekkivatest puudustest aitab pääseda kolmas masin – varapink.

Varapink on ju tegelikult höövelpingi asendaja, kuid täiesti teise tööpõhimõttega. Kui höövlis seisavad freesid paigal ja detail liigub nende vahelt läbi, siis varamasinas on palk fikseeritud ja freesid liiguvad sirgetel juhikutel mööda palgi perimeetrit. Siin on mitu eelist. Palk kinnitatakse masinasse samade tsentriaukude abil kui esimeses ja teises faasis (tööpingis). Olles palgi liikumatult fikseerinud, teevad kaks paralleelset ja teineteisest konstantsel kaugusel olevat freesi palgile üheaegselt nii vara kui ka tehnoloogilise baaspinna.

Mis asi see tehnoloogiline baaspind ehk palgi selg on, vaata lisatud pildilt. See on meie tehnoloogias üks tähtsamaid elemente.

Kui palgil ei oleks baaspinda, siis kõigi ülejäänud operatsioonide teostamisel peaks palk mööda rullikuid, libislaudu ja muid töötasapindu liikuma vara peal. Palgi vara on aga see ainumas asi, mis tagab seina sooja- ja tuulepüsivuse. Rikkudes tehnoloogilises protsessis palgi vara mis tahes moel, oleme äpardunud oma tegemistes ja meid ei oleks võimalik nimetada palkmajade meistriteks vaid puidu raiskajateks. Tootmisliinis liigub palk baaspinnal olles pööratud 180 kraadi asendi suhtes, mida palk omab hiljem maja seinas.

Okaspuit, eriti mänd, on väga pehme puu. Meie katsed kasutada palgi tööoperatsioonide baaspinnana töölaual vara servi näitasid, et pärast tootmisliinist läbitulekut olid vara servad lömastatud ja 4-5mm laiad, siin ei saa olla juttu seina soojapidavusest.

Varapingi väga suur eelis seisneb veel selles, et vara freesimise saab lõpetada iga hetk ja vara ei pea ulatuma läbi kogu palgi. See võimaldab teha laetalad ja seina avade ülemised palgid nii, et vara on ainult seinale toetuvas osas. Nelikanthöövlil seda teha ei saa. Lisaks on võimalik freesida laetaladele ülalt ainult baaspind, mis hõlbustab oluliselt teise korruse või vahelae põranda ehitamist.

Lisaks tehnoloogias teravaks jäänud vara servadele on varas veel kaks „hammast“, nagu on näha pildilt. Maja raskuse all vajuvad ülemiste palkide teravad vara servad ca 1-2 mm alumise palgi sisse ja nn. „hambad“ liituvad alumise palgi seljaga. Tekib kolmekambriline termos. Selline vara konstruktsioon suurendab oluliselt palkseina soojapidavust. Seda kinnitavad ka tehtud võrdlevad ülesvõtted termokaameraga. Keskmisse kambrisse asetatakse ehituse käigus isolatsioonimaterjal, mis sinna mis tahes põhjusel pääsenud õhu liikumise blokeerib.

Vähetähtis pole ka seinapalkide pakkimine ja transport. Palgid on ka pakis „jalad ülespidi“, ehk pööratud 180 kraadi võrreldes asendiga seinas. Oleme selleks, et palgi vara servad pakis ei puudutaks teist palki, teinud spetsiaalsed lipid palgiridade vahele.

Kõik kirjeldatud abinõud ja peensusteni läbimõeldud tehnoloogia võimaldavad toota nägusaid, soojapidavaid ja kaua säilivaid palkmaju.

Siin kirjeldatud ümarpalkmajade tehnoloogia esimene osa lähtub eesmärgist toota sirgeid ja ideaalselt majaseinas kokku sobivaid palke, mille profiili säilimise eest tuleb hoolt kanda ka tehnoloogia teises osas, mis hõlmab CNC töötlemiskeskuses projekti järgi paigaldusvalmis detailide valmistamist.