Palkmajainfo blogi » katus

Lamekatus vs viilkatus

Alar Anton — Thu, 13 Jan 2011 13:05:11 +0000

Lamekatuse all pean silmas katust, mille kaldenurk jääb alla 10 kraadi. Sellise katuse kattematerjalina kasutatakse peamiselt rullbituumenmaterjali. Katusele kogunev vesi (lumi) juhitakse läbi spetsiaalsete šahtide majasiseste veetorude abil vihmavee drenaažisüsteemi. Paljud sellist tüüpi katused on parapetiga – kõrgendatud katuse äärisega, mis hoiab kogu taevast tuleva vee katusel.

Viilkatuseks loen katust, mille kalle on üle 10 kraadi. Kuigi ka sellise katuse puhul võib katusekattena kasutada rullmaterjali, on siiski eelistatav kivi- või plekk-katusekatted. Viilkatusele vesi pidama ei jää, vaid valgub sealt otsejoones väljaspool maja asuvatesse vihmaveerennidesse, kust teekond jätkub vihmavee drenaažisüsteemi. Ilmade soojenedes kuivab selline katus kiiresti.

Millest selline teemapüstitus?

Viimasel kümnendil on Põhja-Euroopas hakanud tooni andma nö. kastmajad. Arhitektuuri seisukohalt ei hakka ma sõna võtma, kuna ei ole pädev seda tegema. Ehitustehniliselt on selline lahendus põhjamaade tingimustes täielik ebapraktiline. Eestis antakse ehitustöödele kahe aastane garantii. Kui suur on tõenäosus, et peale viit aastat seisvat vett katusel (näiteks lumistel talvedel, kui vee äravool on jäätunud) ei leia see teed eluruumidesse? Paljud selle ala spetsialistid ilmselt vaidleksid kohe vastu, et vesi ei seisa katusel. Siin tuleb aga arvestada ka inimliku faktoriga – keegi ei käi ju kogu aeg neid reste puhastamas ega pidevalt jälgimas, kas vesi kuhugi koguneb.

Kust lamekatus on pärit

Lõuna-Euroopa, Aafrika, Brasiilia jne on maad, kus selline konstruktsiooniline lahendus on igati otstarbekas ja kuluefektiivne. Vihma sajab harva ja kõrged temperatuurid kuivatavad katuse kiiresti. Kes seal käinud, see teab, et paljudel sealsetel majadel lausa puudub katuse kattematerjal. Paar korda aastas sajab sisse, aga samas kohe kuivab ju ära.

‚‚Väike värskendus’’, ütleks Sulle lõunamaalane.

Kuidas ehitada soojapidavat katust?

Mari Loorman — Wed, 07 Jul 2010 11:10:58 +0000

Katuse soojustusmaterjali paksus peaks olema vähemalt 250-300mm. Kõige soojapidavamad on klaas- ja kivivill. Mõlemad sobivad kasutamiseks ka viilkatuste puhul. Mida madalam on materjali U-väärtus ehk soojusjuhtivustegur, seda soojapidavam on materjal. Soojustusmaterjal peab olema piisavalt tihe, et see kaldpinnal aja jooksul ära ei vajuks. Tihedus annab materjalile raskut ja hinda juurde ning vähendab sealjuures minimaalselt soojapidavust. Kõige sobivam materjali mark tuleb valida eelkõige katusekaldest lähtuvalt.

Lisakaitset veekindluse tagamisel annab katuse aluskate, mida on kaht tüüpi – hingav ja mittehingav aluskatte. Nende paigaldamise viis on erinev. Mittehingavat aluskatet kasutatakse reeglina siis, kui soojustatud on vahelagi. Hingavat aluskatet kasutatakse siis, kui ärklikorrus on kasutatav ja katus soojustatud.

Hingava aluskatte alla ei ole vaja, aga võib paigaldada tuuletõkkeplaadi. Tuuletõkkeplaati kasuta juhul, kui tahad saavutada kindlust, mida hingavad aluskatted tuule tõkestamisel veel pakkuda ei suuda, kuigi tuult tõkestavad omadused neil olemas on. Aluskatte ja soojutusmaterjali (ning tuuletõkkeplaadi) vahele ei jäeta tuulutusvahet ning kogu sarika kõrguse saab ära kasutada soojustamiseks. NB! Kui sa ei ole kindel valitud aluskatte hingamisvõimes, siis tuleks siiski aluskatte all distandtsliiste kasutada või sarika kõrgusest ca 30mm tuulutuseks ohverdada. Hästi hingava aluskatte kasutamine on pikas perspektiivis ökonoomsem lahendus.

Aluskate tuleb paigaldada õhutihedalt ülekattega nii paanide, harja kui seinaühenduste juurest ja tihendada. Mitmed tootjad on teinud aluskatte paigaldamise lihtsaks varustades paanid spetsiaalsete liimiribadega. Õhutiheduse tagamiseks on olemas ka spetsiaalsed teibid ja tihendusmassid. Õhutihedat installeerimist vajavate läbiviikude tegemiseks ning katuseakende ja korstna ümbruse katmiseks on turule toodud mitmeid lihtsalt kasutatavaid vahendeid. Täpseid võimalusi tasub küsida valitud tootjjalt, sest pakutavad võimalused varieeruvad mõneti.

Hingava aluskatte peale paigaldatakse tuulutusliistud ja seejärel roov näiteks katusekivide paigaldamiseks. Siin tuleb erilist tähelepanu pöörata harja ja neelusoonte detailide õigele paigaldamisele ja liidete tihendamisele.

Viilkatus vajab lumetõkket ukseavade kohale. Läbiviikude lumekoormuse vähendamiseks on hea planeerida need kõrgemale, katuseharjale lähemale.

Lihtsa testi maja katuse soojapidavusele teeb lumerohke talv. Kui katusel sulavast lumest tekivad purikad ka pilvise ilmaga, siis on asi soojapidavusega hull.

Katuseaknad selleaastase jää ja lume vangis

Mari Loorman — Fri, 26 Feb 2010 07:03:17 +0000

Lumi sulab ka sel kevadel. Mida teha, et soojemate ja külmemate temperatuuride vaheldumine ei tooks ärklikorrusele pisaraid?

Temperatuuri tõus ja paks lumi katusel võivad sooja ja külma ilma vaheldumise tulemusena põhjustada katuseakende läbitilkumise, sest katuseakende juures hakkab soojakadude tõttu lumi kiiremini sulama, liigub eelkõige akna alumisse äärde ja jäätub. Sulavesi võib jääda jääkaanega kaetuna surve alla ja tungida läbi akna pinnalt. Katuseaknad ei ole mõeldud vastu pidama nii suurele kogusele sulaveele, nagu seda sel aastal ette tuleb.

Probleemide ennetamiseks katuseakendega soovitab VELUX Eesti OÜ
• kindlustada sulavee ärajuhtimine katuse pinnalt;
• koristada katuselt võimalikult palju lund ja jääd;
• sulgeda alati kindlalt katuseakende tuulutusklapid ja -pilud;
• avada katuseaknaid ka talvel, et jää eemaldamise vajaduse korral katuseaken avaneks.

Kui katusele ronimine on liiga keeruline, siis tasub tuleviku tarbeks mõelda akna alumisest äärest kuni vihmaveerennini paigaldatavate küttekaablite peale, mis sulanud veel võimaldavad takistusteta ära voolata.
Kes teab, kuna taas tuleb nii ilus ja korralik talv. Ettevaatusabinõude tarvitusele võtmine selleks puhuks mööda külgi maha ei jookse.

Kas koristada lumi katuselt?

Alar Anton — Fri, 22 Jan 2010 07:21:01 +0000

Tavapäratult madalate temperatuuride ja lumekogusega talv on teinud paljud majaomanikud valvsaks ja ettevaatlikuks. Lund on kohati katusel juba üle poole meetri. Mida ette võtta? Kas minna katusele lund koristama või loota, et peab vastu?Koormused

Katuse kandevõimele avaldavad mõju koormused konstruktsioonidest, kattematerjalist ja lumest. Konstruktsioonilised koormused on keskmiselt 60 kg/m2. Kattematerjalist tulevad koormused on 40 kg/m2, seda juhul kui on tegemist kivikatusega. Suurim katusele mõju avaldav koormus on aga lumi, mille raskuseks tuleb Eestis kehtivatele normidele vastavalt arvestada saarte peal 100 kg/m2, Lõuna-Eestis 200 kg/m2, Põhja- Eestis ja mujal 150 kg/m2.

Varu- ja kujutegur

Lume koormus on arvestatud maapinnale, see tähendab tasasele pinnale. See tuleb omakorda korrutada läbi kujuteguriga, mis arvestab katuse kallet. Mida järsem on kalle, seda vähem lund peale jääb. Keskmiselt 20-30 kraadiste katuste puhul on kordaja suuruseks 0,8. Varutegurid on eraldi arvestatavad lumele ja konstruktsioonidele. Lumekoormus korrutatakse läbi 1,5 ja konstruktsioonid koos katusekattega 1,2.

Kogu koormus

Kui nüüd võtta näiteks keskmine 30 kraadise katusekaldega maja saame Põhja-Eestis maja katusele mõju avaldavaks koormuse järgnevalt. Korrutades läbi lumekoormus 150 kg/m2 kujuteguriga 0,8 ja varuteguriga 1,5, saame 180 kg/m2. Konstruktsioonidest ja katusekattest tulenev koormuse saame, kui korrutame läbi 100kg/m2 varuteguriga 1,2. Liites mõlemad koormused 120kg/m2 pluss 180 kg/m2 saame 300 kg/m2.

Mis edasi?

Mida nüüd siis selle teadmisega peale hakata? Kust mina tean. Küsige oma projekteerijalt, kas tema ka tegi nii. Ja kui tegi, siis pole vaja muretseda ega katusele minna. Üldiselt peab arvestama sellega, et täna on lumi üsna kerge, kui aga tulevad plusskraadid ja veidi vihma läheb, see lumi üsna raskeks.