Kui on olemas maatükk, kuhu tohib ehitada, ning sellel on ka kõik vajalikud kommunikatsioonid – vesi, elekter ja kanalisatsioon –, siis tuleb leida sobiv majaprojekt. Projekti valikul tuleks korralikult läbi mõelda pere vajadused, soovid ja võimalused. Võimalus on valida majatootja tüüpprojektide hulgast sobiv lahendus või lasta arhitektil koostada eriprojekt. Kui sobiv projekt on leitud või valmis tehtud, siis on õige aeg  rääkida ehitajaga läbi eelarveline pool ning teha kalkulatsioonid.

Ka eelarve koostamise etapp on väga oluline, kuna selle põhjalikkusest sõltub hiljem ehitustööde edenemine. Siinkohal täpsustatakse tööde maht, ehk mis valmidusastmes soovitakse maja tellida, samuti kasutatavad ehitusmaterjalid. Kui on plaanis kaasata ka sisekujundaja, siis oleks väga mõistlik seda juba selles etapis teha. Sisekujundaja aitab valida siseviimistluses kasutatavad materjalid ja aksessuaarid, mille saab eelarvesse sisse arvestada. Tihti võetakse sisekujundaja alles siis, kui ehitustööd on juba käimas ning see võib oluliselt ehituse kulgu muuta ja ehitusaega pikemaks venitada.

Kui eelarve on valmis ja kooskõlastatud, on aeg sõlmida kokkulepe maja ehituseks.

Ka lepingu koostamine ja selle sõlmimisprotsess võtab oma aja.

Kui kokkulepe sõlmitud pannakse projekte lõplikult kokku ja taodeldakse omavalitusest ehitusluba, millele kulub keskmiselt paar kuud. Esineb ka juhtumeid, kus krundi iseärasustest ja kohaliku omavalituse menetluse ajast sõltuvalt, võib ehitusloa saamine võtta isegi mitmeid kuid aega. Näiteks loodus- või muinsuskaitse all olevatele kruntidele ehitamisel kulub kooskõlastamisele rohkem aega. Samuti on Tallinna ja teiste suuremate linnade kruntidele ehitamisel kooskõlastamise aeg keskmisest oluliselt pikem.

Eeldusel, et eelpool kirjeldatud protsessi alustati sügisel, ongi reaalne, et ehitusluba saadakse kätte kevadel, mil on ilmastiku mõttes sobiv aeg alustada maja ehitusega. Hästi koostatud ja läbimõeldud projektide ning eelarve järgi ehitamisel saate oma uude kodusse juba mõne kuu pärast sisse kolida.

Eelpool kirjeldatud ehituse planeerimise protsess on üks võimalikest ja see ei pruugi alati selliselt kujuneda, kuid igal juhul võtab ehituse planeerimine oma aja, millega tuleks arvestada.

Alusta projektist

Energia säästmisele peab mõtlema juba maja ehitamist planeerides. Esimene energiakulu mõjutav tegur on hoone asukoht. Mereäärne maja, mis on tuultele aasta ringi avatud, kulutab selgelt rohkem energiat – eriti juhul, kui tahetakse kaunist vaadet ja ehitatakse seepärast mere poole üksnes klaasist koosnev fassaad.

Maja projekteerides tuleb läbi mõelda akende paigutus ilmakaarte suhtes. Suured aknad põhjakaares jahutavad maja, suurte lõunapoolsete akende kaudu aga võib päike suvel ruumid nii kuumaks kütta, et läheb tarvis jahutussüsteemi. Ega Eestis asjata tehtud vanasti madalaid uksi ja väikesi aknaavasid.

Energia kokkuhoiu seisukohalt on äärmiselt oluline katus: sealt kaudu ja akendest-ustest kokku läheb välja u 65% maja soojusest. Tähelepanu peaks pöörama nii soojustuse paksusele kui ka materjalide õhutihedusele. Valida tuleks aknad ja uksed, mille on valmistanud usaldusväärne tootja ja mis vastavad uutele soojapidavuse normidele.

Odav ei ole alati säästlik

Üks olulisemaid otsuseid on küttesüsteemi valik. Sealjuures on vaja mõelda, kas tasub osta järelmaksuga või investeerida kohe. Kindlasti on esialgse investeeringuna odavaim lahendus elekterküte, pikas perspektiivis see ilmselt siiski mõistlikuks lahenduseks ei osutu.

Kui maja on valmis, tuleb sinna paigaldada ventilatsioonisüsteem ja kodumasinad, mis on ökonoomsed. Mida parem on seadmete energiaklass, seda vähem elektrit kulub. Samuti tasuks kaaluda, kas elektritarbijad peavad olema vooluvõrgus kogu päeva. Paljudel juhtudel on näiteks võimalik elektrisüsteem nii välja ehitada, et maja valvesse panek lükkab ühtlasi hoone voolu välja.

Veel oleneb säästlikkus sellest, kuidas omanik maja ja selle tehnilisi lahendusi kasutab, näiteks kas tuulutamiseks hoitakse akent lahti või teeb õhutamistöö ära plaatsoojusvaheti põhimõttel töötav ventilatsioonisüsteem.

Õhk liigub majja

Konstruktiivse poole pealt tuleb tähelepanu pöörata eelkõige tõsiasjale, et majas on alati alarõhk: piltlikult öeldes tõmmatakse väljast õhku sisse. Kui kamin küdema panna, suureneb alarõhk ja õhu sissetõmme veelgi. Vill ega tuuletõke väljast tulevat õhku kinni ei pea, tuuletõke kaitseb vaid tuule surve eest. Seetõttu pöörataksegi põhjamaades tuuletõkke paksuse asemel järjest enam tähelepanu sisemisele aurutõkkele

Passiivmajad

Palju on kõneldud passiivmajadest, kuid paljude soojafüüsikute arvates on selliseid lahendusi meie kliimas veel väga vähe uuritud. Sellest tulenevalt leiame põhjamaades passiivmaja normidele vastavaid maju üsna vähe.

Meie kliimavöötmele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid suvel ja madalad õhutemperatuurid talvel.

Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250–2000 ning kohati ka enam millimeetrit aastas. See kõik seab meid oluliselt teise olukorda kui see on näiteks lõunaeuroopas.

Anname mõne soovituse, mida võiksite maja juures enne külmade ja lume tulekut kontrollida.

Katus

Kindlasti veenduge vihmaveerennide ja katusele paigaldatud lumetõkete korrasolekus, sest neid detaile kipub lumi kahjustama kõige sagedamini. Üle tuleks vaadata ka kõikvõimalikud katuse läbiviigud ja nende kinnitus.

Kontrollige üle katuse hari. Harjakivid või plekk ning katuse aluskile peavad olema korralikult kinnitatud, et lumi või vesi katusekonstruktsiooni sisse ei pääseks. Samas peab olema tagatud harja ventileerimine. Kui märkate katkiseid katusekive, siis vahetage need välja.

Kui Teie majal on katuseaknaid, siis kontrollige nende sulgumist ja tihendite korrasolekut. Oluline on hoida katuseaknad talvel lume- ja jäävabad!

Vihmaveerennid ja drenaaž

Sügisese lehekoristuse käigus puhastage ka vundamendi ja vihmavee drenaaži kaevud. Kontrollige üle rennide veepidavus ja kalded.

Haljastus

Võimalik, et ka Teie maja ümbrus on kaetud muruga. Et muru järgmise aasta kevadeni vastu peaks, ei tohi ta jääda pikemaks kui 7 cm ja kindlasti tuleks sealt pealt lehed ära riisuda. Vastasel juhul võivad muru kahjustada mitmesugused seenhaigused. Külmakartlikud puud oleks soovitav kinni katta. Ja ärge unustage kastmistorustikust vett välja lasta!

Retsept on lihtne:

• Maja peab olema toodetud kvaliteetsest puitmaterjalist: hoolikalt töödeldud freespruss-seinadetailid, valitud põranda ja piirdelauad, kvaliteetsed liistud).

• Viimistletud peab puit olema spetsiaalsete vahenditega. Mustast oksast vabad, sirged ja siledad detailid näitavad läbikumava katte all välja oma mustri võlu.

• Aknad peaks asetsema nii, et mööblit saab paigutada sundimatult. Aeg-ajalt elamiseks kasutatava aiamaja puhul on suisa kohustuslik kasutada maast laeni ulatuvaid akna- või rõduukseavasid. Selleks, et seina äärde paigaldatav mööbel akendega konflikti ei satuks saab vastasseinas aknad tõsta tavapärasest tasemest tunduvalt kõrgemale. Päevavalguse liigse blokeerimise hirmus saab kõrgel asetsevad aknad pikemaks “venitada”.

• Minimalistlikud valgustid toovad esile puidu võlu. Need tuleb paigaldada nii, et juhtmed välja ei paistaks, näiteks seintesse puuritavatesse elektrijuhtmekanalitesse. Kui selline võimalus puuduma peaks, siis lae- ja põrandalaudade ning liistude taha saab juhtmeid ikka panna. Samas saab valida sellises stiilis seinavalgustid, mis varjavad elektriosad oma disainiga.

mitmeotstarbeline aiamaja

meeldiv mööbli, akende ja uskse asetus

Sellises õhukeste seintega hoones viibides ei saanud ma arugi, et tegu on kergehitisega. Kuigi akna taga kallas vihma oli toas mõnus ja soe. Ka tähelepanuväärselt vaikne – hoolimata plekkist katusekattest. Sarikate vahele oli paigaldatud piisav isolatsioonimaterjali kiht, mis ka heli summutajana toimis.

Sobiva hoone saamiseks ei pea valima vaid pisikeste akendega tüüpmajade vahel. Tootjana soovitame oma aias majakesele välja valida sobiv koht, arvestada päikesetõusu ja loojanguga, haljastusega. Selle järgi saab panna aias paika maja plaani koos uste, akende, soovi korral vaheseinte, sissekäigutreppide ja terrassi(de)ga.

Sellises lihtsas ja avaras aiamajas võib veeta terve suve. Sinna saab soojal ajal majutada külalisi ja pereliikmeid. Seal saab korraldada suuremaid vastuvõtte ja pidusid väiksemale ringile. Teismeeas noortele oleks selline suvine kodu meeldiv privileeg ja vaheldus.

Küttekolde olemasolul saavad seiklushimulised aiamaja mõnusid nautida ka talvel. Alaliselt külmal ajal 45 või 70mm paksusest seinaprussist majas elamine läheb aga külmal ajal küttekulude tõttu kulukaks.

Puithoone võlu säilitamiseks tuleb puitpinnad aeg-ajalt üle töödelda. Vajadus sõltub viimistlusmaterjalide valikust. Orienteeruvaks intervalliks on 5 aastat. Hästi hooldatud aiamaja püsib aastakümneid.

Radoon on looduslik radioaktiivne gaas. Värvitu ja lõhnata radoon kuulub intertgaaside hulka, see tähendab ta ei osale keemilistes reaktsioonides. Vees võib ta lahustuda, samuti ka veres ja koevedelikes. Gaasiline olek teeb ta eriliseks teiste uraanirea elementide hulgas, andes talle suurema liikuvuse. Seega, tekkides uraani sisaldavas aines (pinnas, kivim, ehitusmaterjal) on radooni aatom võimeline liikuma aine pooridesse. Sealt edasi on võimalik liikumine difusiooni teel, samuti ka transpordituna õhu ja veega. Kuna radooni radioaktiivse lagunemise poolestusaeg on lühike 3,8 ööpäeva, siis difusiooni teel on tema levik küllalt piiratud. Maapinnast õhku pääsenud radoon hajub atmosfääris – tema sisaldus välisõhus on ainult 10-20 Bq/m3.

Kuidas radoon satub hoonetesse?

Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna rõhk hoonetes on madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse.

Milline radoonitase hoones viitab ohule?

EVS 840:2008 standard “Radooniohutu hoone projekteerimine“ sätestab, et hoonete elu-, puhke- ja tööruumides peab aasta keskmine radoonisisaldus ruumiõhus olema väiksem kui 200 Bq/m3. Tegemist on rahvusvaheliselt aktsepteeritud piirväärtusega radoonitaseme kohta hoonete siseruumides. Vanemates majades on aktsepteeritavaks tasemeks kontsentratsioon mis jääb alla 400 Bq/m3.

Millised on radoonist põhjustatavad tervisekahjustused?

Pikaajaline elamine suure radoonikontsentratsiooniga hoones põhjustab kopsuvähki haigestumise tõenäosuse kasvu. Riski suurusjärk sõltub radooni kontsentratsioonist ning sellest, kui pika aja jooksul selles hoones viibiti.

Kui suur on risk, et radoon põhjustab kopsuvähi?

Risk võib olla suur, sõltudes radooni kontsentratsioonist, ajaperioodist ning sellest, kas inimene suitsetab või mitte. Ruumis suitsetamisel tekib õhus palju osakesi, mis on efektiivseteks radooni tütarisotoopide kandjateks. Suitsuse õhu sissehingamisel satub seega kopsu rohkem tütarisotoope põhjustades täiendava kiirgusdoosi limaskestadele.

Kas radoon võib põhjustada ka teisi haigusi?

Kasutatud Keskonnaameti kiirkusosakonna infomaterjale.

www.kiirguskeskus.ee

Viilkatuseks loen katust, mille kalle on üle 10 kraadi. Kuigi ka sellise katuse puhul võib katusekattena kasutada rullmaterjali, on siiski eelistatav kivi- või plekk-katusekatted. Viilkatusele vesi pidama ei jää, vaid valgub sealt otsejoones väljaspool maja asuvatesse vihmaveerennidesse, kust teekond jätkub vihmavee drenaažisüsteemi. Ilmade soojenedes kuivab selline katus kiiresti.

Millest selline teemapüstitus?

Viimasel kümnendil on Põhja-Euroopas hakanud tooni andma nö. kastmajad. Arhitektuuri seisukohalt ei hakka ma sõna võtma, kuna ei ole pädev seda tegema. Ehitustehniliselt on selline lahendus põhjamaade tingimustes täielik ebapraktiline. Eestis antakse ehitustöödele kahe aastane garantii. Kui suur on tõenäosus, et peale viit aastat seisvat vett katusel (näiteks lumistel talvedel, kui vee äravool on jäätunud) ei leia see teed eluruumidesse? Paljud selle ala spetsialistid ilmselt vaidleksid kohe vastu, et vesi ei seisa katusel. Siin tuleb aga arvestada ka inimliku faktoriga – keegi ei käi ju kogu aeg neid reste puhastamas ega pidevalt jälgimas, kas vesi kuhugi koguneb.

Kust lamekatus on pärit

Lõuna-Euroopa, Aafrika, Brasiilia jne on maad, kus selline konstruktsiooniline lahendus on igati otstarbekas ja kuluefektiivne. Vihma sajab harva ja kõrged temperatuurid kuivatavad katuse kiiresti. Kes seal käinud, see teab, et paljudel sealsetel majadel lausa puudub katuse kattematerjal. Paar korda aastas sajab sisse, aga samas kohe kuivab ju ära.

‚‚Väike värskendus’’, ütleks Sulle lõunamaalane.

Kuna me ehitame Soomes aastas keskmiselt 70 maja, siis olen tähele pannud, et sealsetest eramutest 80% ehitatakse kas täielikult või osaliselt oma jõududega. Peremees võtab puhkuse ja kutsub talgu korras kokku ka tuttavaid, sõpru ja sugulasi, kellega koos hakata maja ehitama. Soome klient on ehitamise protsessis aktiivne osaline. “Aktiivne” olemise all pean silmas ise töödele käte külge panemist – aitab talvel lund lükata, tassib materjali ette jne. Väga harva värvivad maja meie brigaadi mehed, valdavalt on oma kodu ehituse objektijuhiks olev klient ka enda maja värvija.

Kui pealiskaudsed, ükskõiksed ja olulised me endale ka ei tundu, kipume me, eestlased, kergekäeliselt maja ehitama. Eestlane on võrreldes soomlasega palju aristokraatlikum klienditüüp. Vibutab nimetissõrme ja ütleb, et mina maksan. See on muidugi liiga karm üldistus, aga sellist koduehitajat näeb praktikas päris sageli.

Võrdluseks võib tuua ka vene kliendi, kes tuleb objektile esimest korda alles siis, kui valmis majas on vaja võtit keerata.

Maja suurus, kuju ja plaaniline lahendus on meil, soome-ugrilastel, üsna sarnane: keskmise maja suurus on 120-150 m², kolm magamistuba, 35 m² elutuba, puu- või elektrikerisega saun, suured aknad ja praktiline käsitlus arhitektuuris.

Soome palkmaja ehitamise kultuur on muidugi hoopis teisel tasemel. Suuremad Soome palkmaja tehased toodavad koduturule 300-500 maja aastas. Neid tehaseid on seal väga palju. Eestis võib vastav näitaja olla kusagil 10-20 maja aastas. Kuigi meil on nii rahvastikuarvu kui elatustaseme erinevus üsna märkimisväärne, on selline vahe siiski päris suur.

Soovitus!

Olge kirega asja juures ja pange oma käed majaehitusele külge, siis tunnevad ka Teie lapselapsed vanavanaisa millegi järgi ära.