Palkmajainfo blogi

Maaküttest

Mari Loorman — Tue, 31 Aug 2010 05:55:07 +0000

Pakutakse väga palju erinevaid hoone kütmise võimalusi. Kõige väiksema püsikuluga kütmise võimaluseks peetakse maasoojuspumba kasutamist. Soetusmaksumus on aga enamuse teiste võimalustega võrreldes kallim ja seega on pikem ka tasuvusaeg, kuid püsikulud seevastu on teiste kütteliikidega võrreldes palju väiksemad. Lisaks annab maaküttesüsteem sõltumatuse soojusenergiapoliitikast. Kuna maakütte kasutamine järjest populaarsust kogub, siis lähevad täna turul pakutavad seadmed järjest soodsamaks.

Hoonsisesel soojuse jaotamisel eelistatakse tavaliselt esimesel korrusel põrandakütet ja teisel korrusel radiaatoreid. Põrandakütte puhul kardetakse sageli liigset soojust, mis liigesed valutama paneb. Pole vajadust. Kui põranda soojus ei ületa 37 kraadi (inimese kehatemperatuuri), siis on põranda soojus vaevumärgatav ja mõnus. Liigset soojuskiirgust põrandas aitab leevendada põrandakate. Puit ja parkett on soojusjuhina halvad ja seetõttu jaotub soojus nende materjalide all ühtlaselt. Märgade ruumide ja esiku põranda temperatuur võib olla kõrgem.

Palkmaja hingeks peetakse kaminat. Korralik maaküte teeb kaminast mugava meeleolulooja mida ei köeta ainult sobiva sisetemperatuuri saamise vajadusest vaid meeldiva õhkkonna tekitamiseks.

Maakütte kasuks otsustamisel saavad määravaks keskkonnasõbralikkus ja mugavus. Sama süsteemi saab rakendada tarbevee soojendamiseks. Süsteemi effektiivsus sõltub pinnasest. Torustik paigaldatakse 1 meetri sügavusele vähemalt 1m vahega. Keskmiselt on 1 köetava ruutmeetri kohta vaja 3.6 m2 vaba paigalduspinda. Rohkem energiat saab ammutada niiskest pinnasest, väiksem on kasutegur liivase ja kuiva paigalduskeskkonna puhul.

Maaküttesüsteemi saab paigaldada ka olemasolevale hoonele. Arvestama peab asjaoluga, et sel juhul on hoonet ümbritsev haljastus mõneks ajaks rikutud. Õigesti paigaldatud torustik ja seadmed ei ohusta keskkonda ja ei mõjuta taimestiku kasvutingimusi.

Kas palkmajade hinnad tõusevad?

Alar Anton — Tue, 24 Aug 2010 13:10:15 +0000

Nii nagu igas majandussektoris, sõltub ka palkmaja ehituses hindade tõus või langus, pakkumise ja nõudluse vahekorrast. Majanduskasvu faasis liiguvad hinnad üldjuhul ülespoole ja langusfaasis need langevad. Tavaline äriloogika ütleb, et enne hindade langetamist tuleb vaadata, kas oleks võimalik anda tootele lisaväärtust, teha toode ja teenus kuidagi paremaks. Psühholoogiliselt on äris hindu raske alla lasta, kuna sellega langeb ka üldjuhul käive ning kasum. Kes oleks valmis teenima esimese majandusliku muutuse korral vähem raha? Ilmselt mitte paljud. Kui hindu siiski langetatakse, tekib klientidel tunne, et ilmselt langevad need veelgi ning lükatakse ostuotsus edasi ja jäädakse ootele. Sellise hinnasurve võib tekitada olukorra, kus tooteid ja teenuseid müüakse alla omahinna. Tellijale on see muidugi meeldiv, kuid selline äri pole teadagi jätkusuutlik, mis lõpuks võib ka tellijale kahjulikuks osutuda. Ei ole just meeldiv, kui väga odava hinnaga soetatud kauba müüja lõpetab ebaefektiivse äri tõttu pankrotiga, ning tekivad probleemid kauba kättesaamise või hilisemate hooldus- või garantiitöödega. On selge, et liiga odavad hinnad kaua püsida ei saa. Majanduskliima paranedes hakkavad hinnad uuesti tõusma, et saavutada jätkusuutlik tase ja äri põhiline eesmärk, milleks on kasumi teenimine. Kõvasti tööd rabades ja selle eest mitte väärilist tasu saades ei taha me keegi tegutseda. See tähendab, et hinnad hakkavad jälle tõusma, küsimus on vaid, kui palju?

Tooraine hinnad

Üha tõusvad tööjõuhinnad on pannud kõiki tootjaid investeerima uutesse tootmisliinidesse. Tänapäeval suudetakse palki toota kahe liinioperaatori ja kahe pakendaja toel. Tulevikus väheneb tööjõu osakaal tootmises ilmselt veelgi ning palju olulisemat osa hinnakujunduses hakkab omama tooraine hind. Keskmise palkmaja tootmiseks kulub kusagil 50-70 m³ puitu. Puidu, kui põhilise tooraine hindu tootjad oluliselt mõjutada ei saa. Vabas turumajanduses müüb metsaomanik oma puidu kallimat hinda pakkuvale ettevõttele. Vaadates viimasel ajal toimuvat, on selge trend puidu nõudluse suurenemisele. Seetõttu võib üsna julgelt väita, et kui meil ei teki uut majanduslangust, siis hinnad järgnevatel aastatel ka tõusevad.

Ehitusteenuse hinnad tõusevad 3-5% aastas

Millele selline väide põhineb? Eesti on väike, aga kiiresti arenev riik, kus kõik tahaksid oma elujärge parandada. Surve palkadele tuleb vajadusest jõuda 5 rikkama riigi hulkaJ. Seda ei saa ju teha ilma palgatõusuta. Kindlasti on selline hoiak meie teadvuses üks hinnatõusu tugisambaid. Eeldatavasti väheneb Eestis ka varimajanduse osakaal, mis omakorda kajastub kallimates hindades. Kolmas oluline faktor on kvalifitseeritud tööjõu väljavool. Oskustöölisel on väga lihtne võimalus minna tööle kõrgemat palka maksvasse naaberriiki, mis on vast isegi kõige suurem ehitusteenuse hinnatõusu mootor.

Palkmajade video valmimise telgitagused

Mari Loorman — Mon, 23 Aug 2010 11:42:18 +0000

Kuna palkmajasõprus on elustiil ja paljud tervet elukeskkonda hindavad kliendid tunnevad huvi maja valmimise protsessi ja tootmise ökoloogilisuse vastu siis otsust, teha lühifilm majade valmimisest, oli kerge vastu võtta. Filmi eesmärgiks on kõiki protsessi etappe lühidalt kajastada alates palgi lõikamisest. Enamusel meist ei ole ju võimalust maja tootmise iga etapi kohapealseks jälgimiseks, et toote headuses ja tootmise protsessi loodussõbralikkuses oma silmaga veenduda.

Mina sain kaameramehe kõrval seistes meeldejäävate elamuste osaliseks mitmes võttepaigas viibides. Täna, kuumal suvepäeval, meenub kõige eredamalt päev mil filmisime varakevadisi metsalangetustöid piirkonnas, kus põõsaalused veel lumised olid. Linnud tegid hääleharjutusi. Täielikku harmooniat rikkus palke lõikav harvester, tuues tegevusega kevade hõngule juurde mõnusa ja eriti tugeva männipuidu lõhna. Tänaseni tunnen suurt puudust sellest võimsast männivaigu aroomist, mis kahjuks filmilindile ei jäänud.

Kõik inimesed, kes on puitmaterjale tootvat tehast külastanud, või seal läheduses viibinud, teavad kui mõnus lõhn selle töö juurde käib. Kahjuks juba aastaid samas tehases töötanuna on minu nina siinse lõhnaga hajunud, ja ma ei taju seda enam niivõrd. Kuid teiste puiduettevõtete külastus paneb mind taas ninaga õhku vedama. Nii nagu ettevõte ise, on ka sealne aroomaatne atmosfäär kordumatu.

Ka valmisehitatud palkmaja levitab meeldivat aroomi. Pidevalt kodus olevatel omanikel ilmselt selle lõhna taju kaob, kuid iga külaline kes üle läve astub tuletab seda taas pereliikmetele kiidusõnadega meelde. Ei lõhn ega puidu energeetiline positiivne mõju kao aaststega mitte kusagile.

Siinkohal jätan vahele mitmed lihtsad, kuid olulised protseduurid ja jätkan liimpalkide valmistamise sellest etapist, kus neljakandiline materjal, liimikihid vahel, pressi asetatakse ja ülemist survejõudu rakendatakse, mis praksuvad palgid tihedasti kokku surub. See võimas hääl sarnaneb suure kiirendusega maha mängitud lõkketule praksumise heliga.

Stsenaarium näeb järgmisena ette kontorivaated. Seal on üht teist huvitavat toimunud. Arhitektide käe all valmivad spetsiaalsete joonestusprogrammide abil kordumatud individuaalprojektid. Lihtsana paistva joonestustegevuse taga on peidus hulk elementaarseid ehitamise aabitsatõdesid ja mitmeid, vaid palkmajade projekteerimiseks vajalikke, spetsiifilisi teadmisi.

Masinad, mis ümarast või neljakandilisest palgist profileeritud majapalgid vormivad, eraldavad tolmuimaja kombel saepuru ja laastud, mis kuuluvad kül tootmisjääkide hulka, kuid mida kastuatakse täies mahus ära järgnevalt tootmisse minevate majade palkide kuivatamiseks vajaliku energia tootmisel toorainena. Nende tööoperatsioonide juures plaksutas kaameramees käsi väites, et nii puhast töötulemust ja -keskkonda pole tema veel seni näinud. Kus saepuruventilaatorit tööoperatsioonide iseärasuse tõttu kasutada ei saa, seal eemaldavad mahakukkunud jäägid ärastustransportöörid.

Palkmaja püstitamine on nagu mäng, mis vajab tugevat konti, arukat pead ja vanematelt paigaldusspetsialistidelt omandatud kogemusi. Korralikku ja täpset tööd elumaja palkseinte püstitamisel paari päevaga ei tee. Paraku arvavad paljud, et paari päevaga saab palkmaja katuse alla. Ka meie operaatoril oli esialgu selline eksiarvamus, kuid kui ta nägi kuidas esimesi palke õige nurga alla mõõdeti ja varasid ja tappe tihendati, siis mõistis ta hoolt ja armastust, mida palkmajaehitus vajab.

Ehitamine on tore töö. Kirsiks tordil on esmakordselt oma uue kodu ukse avamine. Soovin, et te seda rõõmu kogeda saaksite … ja mina kaa.

Elamumessil Kuopios

Alar Anton — Mon, 02 Aug 2010 20:48:42 +0000

Kuopio elamumess jäi minu silmis üsnagi tagasihoidlikuks. Ühtlased põhjamaale omased valged toonid siseviimistluses ja veidi beežimad toonid välisfassaadidel. Võib-olla kõlab inetult, aga ehituse visuaalselt hinnatava kvaliteet oli suhteliselt tagasihoidlik. Messi kiituseks peab muidugi ütlema, et korraldus on tasemel nagu alati, ja ka kõik majad olid õigeks ajaks valmis. Selline mess toob kindlasti palju kuulsust nii riigile kui messi asukohaks valitud linnale.

Soome on tuhande järve maa, sinna tasub kindlasti minna.

Mida messil nägin?

Meeldiv oli tõdeda, et suurema osa majade fassaade ilustas puit. Paljudes majades oli tunda isikupärast lähenemist. Häirima jäi majades siseviimistluses kasutatavad külmad toonid. Minu meelest vajaks põhjamaa rahvas just värvikirevust, elades suurema osa ajast pimedal ja külmal ajal. Seda värvikirevust aga näha ei õnnestunud. Silma torkas ka sisustuses kasutatavate detailide antiikne hõng. Seda mitte halvustavas mõttes.

Energiasääst paistis sisse igast aknast ja uksest. Soojustust katustes kasutati keskmiselt 400mm. Aknadele oli lisatud üks pakett juurde.

Veidi erilisema arhitektuuriga paistis silma post-tala elementmaja, kus suured klaasipinnad lõid avaruse ja pehmed pruunikad puitpinnad meeldiva sooja ilme. Sisedisain meenutas lõunamaa ja idamaa segu.

Enamus kivi- ja karkassmaju olid lahendatud üsnagi ökonoomselt ja lihtsalt.

Meeldiv on näha, kuidas kogu arenduspiirkond on kahe aastaga saanud valmis selliselt, et sinna elama asudes on lasteaed, mänguväljakud ja kogu infrastruktuur täies mahus töökorras.

Miks selline mess Eestis pole käivitunud?

Kas Eesti on liiga väike? Kas meil on kasuahned ärimehed ja ükskõiksed vallaametnikud? Järsku pole meil lihtsalt piisavalt maad või ilusaid kohti. Põhjuseid, miks midagi mitte teha, leiab alati ja ilmselt on põhjus ka paljudest väiksematest kokku. Mina ei usu, et Eesti oleks liiga väike. Ilusaid kohti on Eestis väga palju. Koondumine Tallinna äärealadele on käinud pikka aega, äkki oleks õige hakata vaatama ka kaugemale?

Räägitakse, et omavalitsused on vaesed ja ei jõua investeerida. Võibolla õnnestuks seda siis koos riigiisadega teostada. Riik annab maa ja vald investeerib infrastruktuuri. Krundid müüakse soodsate hindadega inimestele, kes kohaliku valla sissetulekuid kasvatavad. Tundub lihtne, aga miskipärast kõik katsed samalaadset projekti ellu viia on Eestis seni ebaõnnestunud.

Rohkem messi pilte saab vaadata siit!

Me natuke luiskame kah

Mari Loorman — Fri, 09 Jul 2010 10:15:05 +0000

Kui me räägime, et projekteerime ja toodame maju kliendi soovide järgi, siis mõnel juhul see ei ole päris nii. Kõik palkmajahuvilised ei ole ehituse alal spetsialistid. Ei peagi olema. Vahel me kuulame soove, mille täitmine on küll võimalik, aga mida me ei ole nõus tegema. Näitena võib tuua standardist väiksemad ukseavad, väiksemad räästaalused, ebamugavalt pisikesed pesuruumid jms. Ikka juhtub, et tahetakse hoonet, mis on väljast väike, seest suur ja materjali ei kuluks üldse. Kindlasti ei vähenda me hoone kõrgust ühe palgirea võrra hinna vähendamiseks. Sarnaseid näiteid on mitmeid.

Kui aga „jonnakas“ klient põhjendab oma mõnevõrra veidraid soove nostalgilise, põlvest põlve edasi pärandatud madala, väikeste akendega talumaja saamise suure sooviga, siis saame vastavalt ehitustingimustele klienti rõõmustada ja pakkuda talle ammustest aegadest armsaks saanud tulemust.

Tasub kuulata arhitekti nõuandeid ja valida sobilike lahenduste vahel. Kui aiamajakese puhul võib materjali pealt kokku hoida ja seda natuke pisemana ehitada, siis suurt investeeringut nõudva elu- või suvemaja ehitamisel ei tohi hoida kokku kvaliteedi ja materjalikulu osas oma isiklikke vajadusi alla surudes. Sellist maja ehitab inimene tavaliselt kord elus ja siin ei või teha mööndusi üheski olulises detailis. Pigem on mõistlik lükata ehitustööd edasi või teostada unistuste projekt osade kaupa, kui leppida kesise tulemusega. Kes ikka tahab oma kodu kohta öelda, et sai odavalt tehutud ja pole arhitektuurselt lahenduselt mõistlik ja minu soovide järgi, aga mahtus eelarvesse. Kodu peab olema täiuslik ja suvemaja peab olema ideaalne! Ärge matke oma unistusi. Me anname nõu kuidas saab ka utoopilisemaid soove teoks teha. Reeglina ei kehti majaehituses sõnapaar „hea ja odav“. Hea tulemus ei ole odav ja loodaval väärtusel on hind.

Kuidas ehitada soojapidavat katust?

Mari Loorman — Wed, 07 Jul 2010 11:10:58 +0000

Katuse soojustusmaterjali paksus peaks olema vähemalt 250-300mm. Kõige soojapidavamad on klaas- ja kivivill. Mõlemad sobivad kasutamiseks ka viilkatuste puhul. Mida madalam on materjali U-väärtus ehk soojusjuhtivustegur, seda soojapidavam on materjal. Soojustusmaterjal peab olema piisavalt tihe, et see kaldpinnal aja jooksul ära ei vajuks. Tihedus annab materjalile raskut ja hinda juurde ning vähendab sealjuures minimaalselt soojapidavust. Kõige sobivam materjali mark tuleb valida eelkõige katusekaldest lähtuvalt.

Lisakaitset veekindluse tagamisel annab katuse aluskate, mida on kaht tüüpi – hingav ja mittehingav aluskatte. Nende paigaldamise viis on erinev. Mittehingavat aluskatet kasutatakse reeglina siis, kui soojustatud on vahelagi. Hingavat aluskatet kasutatakse siis, kui ärklikorrus on kasutatav ja katus soojustatud.

Hingava aluskatte alla ei ole vaja, aga võib paigaldada tuuletõkkeplaadi. Tuuletõkkeplaati kasuta juhul, kui tahad saavutada kindlust, mida hingavad aluskatted tuule tõkestamisel veel pakkuda ei suuda, kuigi tuult tõkestavad omadused neil olemas on. Aluskatte ja soojutusmaterjali (ning tuuletõkkeplaadi) vahele ei jäeta tuulutusvahet ning kogu sarika kõrguse saab ära kasutada soojustamiseks. NB! Kui sa ei ole kindel valitud aluskatte hingamisvõimes, siis tuleks siiski aluskatte all distandtsliiste kasutada või sarika kõrgusest ca 30mm tuulutuseks ohverdada. Hästi hingava aluskatte kasutamine on pikas perspektiivis ökonoomsem lahendus.

Aluskate tuleb paigaldada õhutihedalt ülekattega nii paanide, harja kui seinaühenduste juurest ja tihendada. Mitmed tootjad on teinud aluskatte paigaldamise lihtsaks varustades paanid spetsiaalsete liimiribadega. Õhutiheduse tagamiseks on olemas ka spetsiaalsed teibid ja tihendusmassid. Õhutihedat installeerimist vajavate läbiviikude tegemiseks ning katuseakende ja korstna ümbruse katmiseks on turule toodud mitmeid lihtsalt kasutatavaid vahendeid. Täpseid võimalusi tasub küsida valitud tootjjalt, sest pakutavad võimalused varieeruvad mõneti.

Hingava aluskatte peale paigaldatakse tuulutusliistud ja seejärel roov näiteks katusekivide paigaldamiseks. Siin tuleb erilist tähelepanu pöörata harja ja neelusoonte detailide õigele paigaldamisele ja liidete tihendamisele.

Viilkatus vajab lumetõkket ukseavade kohale. Läbiviikude lumekoormuse vähendamiseks on hea planeerida need kõrgemale, katuseharjale lähemale.

Lihtsa testi maja katuse soojapidavusele teeb lumerohke talv. Kui katusel sulavast lumest tekivad purikad ka pilvise ilmaga, siis on asi soojapidavusega hull.

Maja ja saun või saun majja?

Mari Loorman — Mon, 05 Jul 2010 05:35:46 +0000

Esimeseks faktoriks on loomulikult krundi asukoht. Linnaruumis ei pruugi eraldi saunamaja ehitamiseks võimalust olla. Enamus eestlastest armastab saunatamist, seega saab pere soovi korral mõnusa saunaruumi maja projekti planeerida.

Ükskõik kas maal või linnas, elumajas oleva sauna eeliseks on lihtne ja mugav ligipääs igal aastaajal. Vähemalt üks pesuruum peab majas ikka olema, ning sinna kõrvale oma inimeste ja väikese külaliskonna tarbeks paariruutmeertrise sauna tegemine ei nõua suurt lisapinda ja kulu. Mõnikord peljatakse, et sauna ehitamisel majja läheb õhk eluruumides sageda sauna kasutuse puhul liiga niiskeks ja palavaks. Läbimõeldud kütte- ja ventilatsioonisüsteemi puhul aga ei mõjuta ka suvised kütmised eluruumide kliimat.

Eraldi hoonena on mõttekas sauna ehitada siis, kui seda on plaanis sageli suurema seltskonnaga kasutada. Samuti saab eraldi asetsevat suurt sauna vajadusel ekspluateerida külalistemajana. Hinna poolest on sauna eraldi ehitamine tunduvalt kallim, tegu on ju kahe eraldiseisva hoonega. Praktikas on tulnud ette lahendusi, kus pere ehitabki esmalt valmis saunaks mõeldud maja, kolib sisse, ja hakkab alles siis kõrvale elumaja ehitama. See on hea strateegia kasvavale perele ja aasta-aastalt suurenevatele vajadustele. Nii põlisesse, kui tänapäevasesse talukompleksi kuulub kindlasti elumajast eemal asetsev saun.

Millal palkmaja ehitada?

Alar Anton — Mon, 21 Jun 2010 07:42:39 +0000

Kas palkmaja tasub ehitada suvel või talvel?

Ehitamise alustamist planeerides tuleks kindlasti panna paika ajagraafik. Suurem osa palkmajade ehitusi saab alguse kevadel või suvel. Kas suvel on odavam ja lihtsam ehitada? Millal oleks võimalik maja kiiresti valmis teha?

Suvel on palkmaja ehitamine odavam.

Kas ikka on odavam? Kuigi siin ei saa võtta sõna kõigi ehitatavate hoonete nimel, siis eramuid, mille seinakonstruktsioonina kasutatakse palki, on kindlasti odavam ehitada talvel. Peamised argumendid, miks võiks planeerida ehitust talvele oleks just hind. Kuna valdav osa perekondi planeerib maja ehitust suvel, siis majanduslik loogika ütleb, et nõudluse kasvades suureneb ka hind. See kehtib nii materjalide kui tööjõu puhul. Millisel aastaajal on kõige rohkem ehitusmehi ilma tööta? Ikka talvel. Ka suurimad allahindlused ehitusmarketites toimuvad ikka talveperioodil.

Ehitustehniliselt on talvel lihtsam ehitada.

Seinakonstruktsioonid, milles kasutatakse segusid või liime ning mis vajavad talvetingimustes külmalisandeid või muid erilahendusi, osutuvad talvel ehitamiseks ilmselt keerukateks. Palkmaja puhul ei kasutata väliskonstruktsioonide ehitamisel ühtegi kuivamist vajavat ehitusmaterjali. Kõik läheb kokku naelte, kruvidega ja spetsiaalsete kinnitustega. Ehitada on võimalik kuni ilmaga, mil käed päris ära ei külmu.

Palkmaja rajamine on tegelikult talvel palju lihtsam. Korralik lumevaip kaitseb palke määrdumise eest ja madala absoluutse õhuniiskuse tingimustes säilitavad materjalid paremini tehasest tulnud niiskuse sisalduse. Tavaliselt on talvel ehitatavate majade järelhooldus oluliselt lihtsam, kuna palgi vajumine on väiksem või puudub üldse.

Talvel valmib maja kiiremini.

Üldiselt valmib palkmaja talvel tõesti kiiremini. Siin tuleb mängu jälle ehituse tsüklilisus. Talvel võib kiire lahenduse korral maja ehitama panna kasvõi mitu brigaadi korraga. Suvel peab olemasolevad brigaadid mitme objekti vahel jaotama, et kõik majad valmis saaksid. Talvel on ka alltöövõtjaid võimalik kiiremini objektile saada. Ja ehitustehnikat pakutakse koos objektile toomisega. Suvel võib juhtuda, et spetsiaalsed mehhanismid on kõik välja laenutatud ja tuleb oodata. Samamoodi võib olla ehitusmaterjalidega. Täna saab küll materjali kätte, aga kohaletoimetamine võib venida.

Kui soovid kiiremin,i kvaliteetsemalt ja odavamal,t siis palkmja ehita kindlasti talvel.

Positiivselt tänasest päevast ja tulevikust

Mari Loorman — Tue, 15 Jun 2010 13:21:12 +0000

Ühe palkmajafirma eluloo peale mõeldes (loomulikult Ritsu-nimelise – selles ma ju ise töötan) tuleb tõdeda, et viimaste aastate areng on olnud nii lennukas, et palkmajade sünnimaal toodetavad ja eksporditavad hoonekomplektid ei üllata juba ammu enam millegi uuega. Pigem kipume ise end aegajalt üllatama. Viimati juhtus see Tartu lähedal Ülenurme vallas (käesoleval kuul), kus „Mariti“ maja infopäeva ajal puhus nii tugev tuul, et kõrvaloleva objekti katusel eterniidi lendama pani. Uues linnastiilis ehitatud „Mariti“ majas saime samal ajal nautida vaikust ja soojust ning tunda rõõmu hästi planeeritud ja ehitatud palkmajas viibimisest. Selle hoone välisfassaadis kasutati uut nelikantpalkide tappimise lahendust.

Kus on palkmajade sünnimaa? Kes seda enam täpselt teab. Kuna esimese maja ehitamise aeg jääb tuhandete aastate taha ja Ameerika manner on Euroopa kõrval beebi, siis võime küsimusele vastates lähtuda asukohaprintsiibist ja tuua ühe näite jõuluvanadest. Vikerraadio saates rääkis üks rännumees loo, kuidas Madagaskari lapsed usuvad, et jõuluvanad tulevad kaugalt-kaugelt Prantsusmaalt. Prantsuse lapsed jälle teavad väga hästi, et jõuluvanad tulevad kaugelt – nimelt Eestist. Eesti laste jõuluvanad saavad palju lühema tee läbimisega oma ülesanded tädetud. Kui jõuluvanad saavad tulla nii paljudest kohtadest korraga, ju siis on sama lugu väga paljude iidsete oskuste sünniga, ka palkamajde ehitamisega.

„Mariti“ majas Tartu lähedal sai meie juttudest ajaloost tänapäev ja tänapäev viis mõtted tulevikku. Homsetest ideedest räägivad nii toekate kui ulmeliste argumentide baasil kõik inimesed. Tulevikuplaanid on arutlusel nii kõrgetes seltskondades ümarlaua ümber, kui külapoe ukse ees.

Ka Ritsul on oma tuleviku idee. Mitte selline mida panna kirja projektitaotlusse või aruandlusse vaid südamesoov, mis oli ja on meiega kogu aeg. Nüüd on see ka teadlikult lihtsal viisil paberile pandud.

Tulevikku visioonis näeme Euroopas ehitatavate eramute puhul kolme kõige olulisema aspektina järgimist:
1. Hoone kõigi võimalike komponentide tootmine taastuvatest materjalidest keskkonnasõbralikult.
2. Eluasemeruumide kauakestvus, kvaliteet ja sõbralikkus inimorganismile.
3. Ohutu hoone detailide utiliseerimise või taaskasutusse võtmine pärast kasutusaja lõppu.

See visioon ei ole reklaamlause, vaid soov, mida paljud Ritsu juhtivad töötajad südames kannavad ja mida haritud elanikkond üle kogu maa tegelikult saavutada püüab puhtama, tervema ja rõõmsama elu nimel.
Miks ainult Euroopa? Sellist suhtumist vajab kogu maailm. Kuid selleks, et meie soovist, ei saaks reaalsuse ilmingutega unistust peame piirduma alaga kuhu me suudame ka päris elus oma ideed edasi suunata.

Eurooplane juba pöörab tähelepanu energia kokkuhoiule. Tehtud algus toetab meie visiooni. Maailmas paraku ei leia ideed nii kiiret rakendust kui Valgamaa majatehases.

Milline peaks palkmaja välja nägema?

Kuldar Arro — Mon, 10 May 2010 19:33:15 +0000

Vastus postituse pealkirjas püstitatud küsimusele on lihtne. Palkmaja võib välja näha just selline, nagu te ise soovite. Kodu iseloomustab päris hästi selle omanike elustiili, maitset ja isikupära. Seega olgem julged omi ideid uue maja planeerimisel ellu viima ning usun, et asjatundlike palkmajafirmade abiga sünnib lahendus, mis on rõõmuks nii seal elavale perele kui möödakäijatele. Liimpuit ehitusmaterjalina võimaldab erinevaid ja omanäolisi lahendusi, mistõttu sobib palkmaja projekteerida ja ehitada väga erinevatesse piirkondadesse, nii privaatsele metsakrundile kui ka tiheasustusega uuselamurajooni. Paraku on senini üsna levinud arvamus, et palkmaja, see on tare-tareke, mis sobib kuskile järvekaldale saunaks püstitada, kuid elumaja tuleb ikka korralikust ehitusmaterjalist ehitada. Ilmselt kulub sellise stereotüübi kummutamiseks veel aastaid, kuid rõõm on tõdeda, et järjest enam on inimesed teadlikud liimpalgi tehnoloogiast ja kasutusvõimalustest ning julgevad eristuda peavooluust, ehitades omale kodu just sellisest looduslähedasest ehitusmaterjalist.

Eelnevat juttu kinnitab fakt, et oleme oma klientidele ehitanud arhitektuurselt väga erinevaid palkmaju väga erinevatesse piirkondadesse. Nii võib neid leida pea igast Eestimaa nurgast alates Valgamaa metsadest lõpetades Tallinna elamurajoonidega.

Meie referentside hulgast leiab järeleproovitud ja ennast tõestanud tüüpprojekte, kui ka keerukaid ja uuenduslikke arhitektide loodud eriprojekte.

Kui Teile meeldib looduslähedane elukeskkond, siis soovitan igal juhul kaaluda ka võimalust ehitada oma kodu just liimpalgist, sõltumata sellest, kus asub krunt või millised on mõtted maja väljanägemise osas.