Vundamendi ehitamine algab pinnase koorimise ja välja kaevamisega, mis talve tingimustes võib olla raskendatud. Sageli on aga vaja saada vundament enne pakase tulekut valmis. Rasketes tingimustes tuleb töid põhjalikumalt planeerida ja võimalikud lahendused korralikult läbi kaaluda.

Üks oluline valearvestus, mis tehakse tekib liigselt kiirustades. Pinnas kooritakse ja kuhjatakse ühte suurde hunnikusse, lootuses, et kui vundamendi seinad kerkivad on aega väljakaevatud materjali ära vedada. Tihti juhtub aga nii, et madalate temperatuuride juures jäätub kogu väljakaevatud pinnas ära, mistõttu muutub selle äravedu, kas liiga kalliks või isegi antud hetkel ja olukorras võimatuks. Hilisem ehitamine aga pinnase ebatasasuste tõttu ebamugavaks.

Oluline oleks meeles pidada, et tihenenud pinnas külmub oluliselt kiiremini ja sügavamalt, kui tihendamata maapind. Kui vundamendi auk on valmis kaevatud, aga temperatuur on all -5 °C tuleks enne tihendamist hinnata, kui palju on pinnas külmunud ning kas suudetakse soojendustelgi all või mingil muul viisil pinnase külmumist ära hoida. Kui seda teha ei ole võimalik ja kaevatud pinnasel on traktoriga palju sõidetud või on alustatud ka tambitsaga tihendamist, tuleb arvestada, et pinnase sulamine võib kevadel üsna kaua aega võtta.

Sellised ohud varitsevad vundamendi ehitamisel moreeni-, savi- või saviliivpinnaste puhul. Olukorras, kus meil on tegemist puhta liivpinnasega on oht kordades väiksem, kuna pinnas külmub oluliselt vähem.

Iseenesest mõistetavaks tuleb muidugi lugeda tõsiasja, et külmunud maapinnale vundamenti ei rajata. Hilisemal sulamisel toimivad nihked tekitavad vundamendi seintele palju pahandust.

Meeles tuleb pidada, et betooni valamisel või plokkide ladumisel miinuskraadide juures lisatakse segule külmalisand. Lisandi toimel alaneb betoonis ja tsementmördis oleva vee külmumistemperatuur, mistõttu segu jätkab kivistumist ka pakase tingimustes. Plusstemperatuuridel toimib lisand üldjuhul kivinemise kiirendina.