Metsa kasva(ta)mine ja metsa kasutamine mõjutavad kõige otsesemalt seda, milline on süsihappegaasi hulk Maa atmosfääris ja millise osa Maale langevast päikeseenergiast oskame ära kasutada. Metsade osa süsihappegaasi sidujana on üldtunnustatud, metsa vanuse mõju sellele ja protsessi energeetiline aspekt on aga tähelepanu alt teenimatult välja jäänud.

Puu kasvamist (fotosüntees) võib kirjeldada kui protsessi, milles kasutatakse meie tegevuse jääkprodukti (süsihappegaas) ning päikeseenergiat, vajades lisaks vaid mõõdukalt viljakat maapinda, vett ja veidi aega. Mida järeldada asjaolust, et tegemist pole ühesuunalise protsessi, vaid ringlusega, ja mis on sel pistmist energiaga?

Üldiselt võttes on fotosüntees kogu meie energiatarbimise aluseks, erandiks vaid tuumaenergia. Enamasti tugineb meie energiamajandus siiski fossiilsetel kütustel ehk miljonite aastate vältel fotosünteesis salvestatud energia kasutamisel. Selle salvestamise käigus suurenes atmosfääris hapniku sisaldus ja vähenes süsihappegaasi osa. Vanade varude intensiivse tarbimise tulemusel on süsihappegaasi hulk atmosfääris uuesti kasvamas, seda asjaolu peetakse kliima soojenemise peamiseks põhjuseks.

Süsihappegaasi kogust atmosfääris mõjutab see, kas metsade biomass kasvab või kahaneb. Eesti ja naabrite puhul on õigem rääkida biomassi kasvamise kiirusest. Kui ülekaalus on noored metsad, on kasvukiirus suur, toimub intensiivne süsihappegaasi sidumine ja päikeseenergia salvestamine. Vanade metsade ülekaalu korral on biomassi juurdekasv väike, väike on ka metsade kasutegur vaadeldavate protsesside seisukohast.

Süsihappegaasi kogust atmosfääris mõjutab seegi, milleks raiutavat puitu kasutatakse. Norra Puidutehnoloogia Instituut ja Norra Ehitusuuringute Instituut leidsid, et kui kasutada 1 tm puitu alternatiivsete materjalide asemel, väheneb süsihappegaasi emissioon atmosfääri järgnevalt:
- energiana söe asemel 700 kg;
- energiana õli asemel 600 kg;
- kergbetooni asemel ehitistes 800 kg;
- terase asemel ehitiste kandekonstruktsioonides 500 kg;
- akendes alumiiniumi asemel 1200 kg.

Keskkonnaministeeriumi andmetel heideti 1999. aastal Eestis kasvuhoonegaase õhku ühe inimese kohta 8 tonni. Kui Eestis õnnestuks kasutusse suunata 10 miljonit tm puitu aastas, teeks see madalaima normi 500 kg/tm järgi 5 miljonit tonni süsihappegaasi emissiooni vähenemist aastas ehk 3,6 tonni inimese kohta aastas. Arvu 3,6 tonni ei saa võtta kuigi täpsena, sest näiteks paberipuu kohta vastavat arvu ei ole leitud, paberil pole ka alternatiivset asendajat. Eesmärgiks oli vaid näidata, et tegemist on tõepoolest oluliste suurusjärkudega. Arvutuste kohaselt võiks puidu laialdasem kasutamine Euroopas tasakaalustada 15–20% süsihappegaasi emissioonist.

Täispikka artiklit loe siit:

http://www.puuinfo.ee/index.php?id=45