Ühe palkmajafirma eluloo peale mõeldes (loomulikult Ritsu-nimelise – selles ma ju ise töötan) tuleb tõdeda, et viimaste aastate areng on olnud nii lennukas, et palkmajade sünnimaal toodetavad ja eksporditavad hoonekomplektid ei üllata juba ammu enam millegi uuega. Pigem kipume ise end aegajalt üllatama. Viimati juhtus see Tartu lähedal Ülenurme vallas (käesoleval kuul), kus „Mariti“ maja infopäeva ajal puhus nii tugev tuul, et kõrvaloleva objekti katusel eterniidi lendama pani. Uues linnastiilis ehitatud „Mariti“ majas saime samal ajal nautida vaikust ja soojust ning tunda rõõmu hästi planeeritud ja ehitatud palkmajas viibimisest. Selle hoone välisfassaadis kasutati uut nelikantpalkide tappimise lahendust.

Kus on palkmajade sünnimaa? Kes seda enam täpselt teab. Kuna esimese maja ehitamise aeg jääb tuhandete aastate taha ja Ameerika manner on Euroopa kõrval beebi, siis võime küsimusele vastates lähtuda asukohaprintsiibist ja tuua ühe näite jõuluvanadest. Vikerraadio saates rääkis üks rännumees loo, kuidas Madagaskari lapsed usuvad, et jõuluvanad tulevad kaugalt-kaugelt Prantsusmaalt. Prantsuse lapsed jälle teavad väga hästi, et jõuluvanad tulevad kaugelt – nimelt Eestist. Eesti laste jõuluvanad saavad palju lühema tee läbimisega oma ülesanded tädetud. Kui jõuluvanad saavad tulla nii paljudest kohtadest korraga, ju siis on sama lugu väga paljude iidsete oskuste sünniga, ka palkamajde ehitamisega.

„Mariti“ majas Tartu lähedal sai meie juttudest ajaloost tänapäev ja tänapäev viis mõtted tulevikku. Homsetest ideedest räägivad nii toekate kui ulmeliste argumentide baasil kõik inimesed. Tulevikuplaanid on arutlusel nii kõrgetes seltskondades ümarlaua ümber, kui külapoe ukse ees.

Ka Ritsul on oma tuleviku idee. Mitte selline mida panna kirja projektitaotlusse või aruandlusse vaid südamesoov, mis oli ja on meiega kogu aeg. Nüüd on see ka teadlikult lihtsal viisil paberile pandud.

Tulevikku visioonis näeme Euroopas ehitatavate eramute puhul kolme kõige olulisema aspektina järgimist:
1. Hoone kõigi võimalike komponentide tootmine taastuvatest materjalidest keskkonnasõbralikult.
2. Eluasemeruumide kauakestvus, kvaliteet ja sõbralikkus inimorganismile.
3. Ohutu hoone detailide utiliseerimise või taaskasutusse võtmine pärast kasutusaja lõppu.

See visioon ei ole reklaamlause, vaid soov, mida paljud Ritsu juhtivad töötajad südames kannavad ja mida haritud elanikkond üle kogu maa tegelikult saavutada püüab puhtama, tervema ja rõõmsama elu nimel.
Miks ainult Euroopa? Sellist suhtumist vajab kogu maailm. Kuid selleks, et meie soovist, ei saaks reaalsuse ilmingutega unistust peame piirduma alaga kuhu me suudame ka päris elus oma ideed edasi suunata.

Eurooplane juba pöörab tähelepanu energia kokkuhoiule. Tehtud algus toetab meie visiooni. Maailmas paraku ei leia ideed nii kiiret rakendust kui Valgamaa majatehases.

Kommenteeri seda postitust