Palkmajade ajalugu ulatub tuhandete aastate taha neis maailma piirkondades, kus oli ja on piisavalt puitu, millest ehitada. Olen palju käinud ja seega näinud sajandivanuste palkmajade hästisäilinud eksemplare ja tutvunud tänapäevaste palkamajade ehituskunstiga. Piirkonniti on areng toimunud väga erinevalt. Hästi lahendatud kestma loodud detailidest majade kõrvale kerkivad sageli hooned mille puhul on lihtsa eestlase arusaama kohaselt palgiga väga armutult ümber käidud.

Erinev ehitamise stiil

Toon näite Alaskas 1993 aastal valminud majast, mis on oma lahenduselt silmapaistvalt eriline. Masinal freesitud palkidel puudub vara. Palgid on asetatud lapiti üksteise otsa, nii et lamedad siledad pinnad jäävad vastakuti. Nurgad on tapitud nii, et iga palgiring moodustab omaette kasti, mis pole järgmise kastiga tappide abil seotud. (Tavaliselt paigaldatakse palgid nii, et iga ristuv palk on eelmisest poole palgi läbimõõdu võrra kõrgemal.)

Selle maja konstruktsiooni stiilinäide jätab mulje, et liivakastideks mõeldud palgid on üksteise otsa laotud ja majaks kergitatud. Sellises seinas tungib esile iga pisem mõõduviga, palgi loomulik kõverus. Seinalahenduses puuduvad kõikvõimalikud lisaväärtused peale eheda puidu olemasolu, näiteks soojustusmaterjali palkide vahele lisamine ei anna olulist efekti, kuigi hoone on vaid 17 aastat vana. Ju puudusid ehitajal kogemused.
Sajanditevanused majad seevastu on enamasti ehitatud läbimõeldult ja tolleaegseid võimalusi parimal viisil ära kasutades, sest ehitamine oli luksus, milles ei saanud puudujääke lubada.

Ümar hoolikalt käsitsi kooritud palk

Kasutuse leidis kogu olemasolev materjal. Pikivara ei tehtud, sest tegu on keeruka tööoperatsiooniga. Mõnel juhul lõigati palgile renni kujuline vara, seda algelist lahendust kasutatakse vanades traditsioonides kinni olles mitmel pool käsitöömajade puhul siiamaani. Palgid sobitati üksteise peale nii, et need kõverustelt ja mõõduerinevustelt võimalikult täpselt sobiksid. Spetsiaaltööriistade abil lõigati nurgatapid nii täpselt, kui vähegi võimalik ning tappide ja palkide vahed topiti täis käepärast materjali, milleks enamasti oli sammal või savisegu. Paremad vahendid ja võimalused puudusid. Isolatsioonipaigaldustöid teostati vastavalt majapalkide ja savi ning sambla kuivamisele ning sadevete poolt välja uhtmisele üha uuesti ja uuesti.

Majaehitus oli luksus ja töö kvaliteedile pöörati materjalide ja oskuste kesisusest hoolimata suurt tähelepanu.

Kanada palkmajade omapärased näited

Maailmas on piirkondi, kus tänagi veel ehitatakse maju kirvega tahutud ja kehvasti varatud (või ka varamata) palgist. Kanada palkmajade ehitus rajaneb veel täna sel iidsel tehnikal, mille tulemus ei vasta meil Euroopas enam ei standarditele, soojapidavuse nõuetele, ega klientide ootustele. Siinkohal toon mõned tappimise näited pildis teieni.

Lapiti lõigatud palgiväljaulatused on kõige vähempüsivad, sest sellele lamedale pinnale jääb sadevesi, lumi ja niiskus püsima pikaks ajaks kahjustades puitu pideva mõju tulemusena kiiresti.
Järgneval kolmel pildil on näited sellest kui suure maja saab palkidest ehitada. Igal hoonel on oma eesmärk ning sellele vastavalt on teostatud lahendus. Kui nende majade ehituses oleks kasutatud korralikult tapitud ja varatud palke, oleks tulemus olnud märkimisväärselt parem ja ilmselgelt kauakestvam. Pikkade jätkamata palkide kasutamine seinas annab kinnitust kasutatud kvaliteetse toormaterjali olemasolust.

Järgmistest piltidest on eriti tähelepanuväärne esimene, kus palgivaheliste pragude peitmiseks on kasutatud noori peenikesi puitvitsu. Tappimise ebatäpsusest ja palgikõverusest tulenevaid pragusid proovitakse peita väga mitmel erineval moel.

Ameerika mandrilt on selliste oskamatusest tulenevate vigade parandamiseks pärit spetsiaalne tihendav silikoon, mis pilude paikamisel jätab palkide vahele kummise riba. See elastsete omadustega keemilise koostisega kiirelt tahkuv aine ja naturaalne kena puitmaterjal vaheldumisi jätavad majale kõige ebaloomulikuma kontrasti. Selle materjaliga on rikutud ära kümneid kenasid ökoloogilisi kodusid.

Mis seal salata, kui maja on kehvasti ehitatud, siis on vaja mingi lahendus leida, et kutsumata külalised öiti palgipragude vahelt sisse ei lendaks ja usinad sipelgad rivis köögilaua alla pesa tegema ei trambiks. Seda materjali pakutakse täna Eestiski rõhutades silikooni soojustusomadusi. Tegemist on pigem kehvasti ehitatud maja palgivahedesse lastava tuuletõkkega. Loodan, et täna Eesti palkmajade tootjad nii halba tööd ei tee, et tekkivad palgivahepraod vajavad kummiribadega ületriibutamist.
Nende näidetega võrreldes paistavad Eesti majad silma oma hea planeeringu ja detailide täpsuse poolest. Pika reisi vältel läbi Kanada sai nähtud palju erinevaid palkmaju. Ma ei väida, et seal ei tehta ka väga kvaliteetset tööd, kuid need näited räägivad iseenda eest. Nii kerkivad imeilusast puitmaterjalist sageli utoopilise pindalaga lossid, mis kaugelt vaadates ja kataloogikaanel näevad suurte klaaspindade ja hea valgustuse tõttu luksuslikud välja, kuid lähemalt uurides paistavad seinad sageli läbi ja taevatähed on toast vaadeldavad.
Sellest, kuidas ehitatakse maju Euroopas ja kuidas teevad seda Eesti parimad lugege järgnevatest lugudest.