Nii nagu igas majandussektoris, sõltub ka palkmaja ehituses hindade tõus või langus, pakkumise ja nõudluse vahekorrast. Majanduskasvu faasis liiguvad hinnad üldjuhul ülespoole ja langusfaasis need langevad. Tavaline äriloogika ütleb, et enne hindade langetamist tuleb vaadata, kas oleks võimalik anda tootele lisaväärtust, teha toode ja teenus kuidagi paremaks. Psühholoogiliselt on äris hindu raske alla lasta, kuna sellega langeb ka üldjuhul käive ning kasum. Kes oleks valmis teenima esimese majandusliku muutuse korral vähem raha? Ilmselt mitte paljud. Kui hindu siiski langetatakse, tekib klientidel tunne, et ilmselt langevad need veelgi ning lükatakse ostuotsus edasi ja jäädakse ootele. Sellise hinnasurve võib tekitada olukorra, kus tooteid ja teenuseid müüakse alla omahinna. Tellijale on see muidugi meeldiv, kuid selline äri pole teadagi jätkusuutlik, mis lõpuks võib ka tellijale kahjulikuks osutuda. Ei ole just meeldiv, kui väga odava hinnaga soetatud kauba müüja lõpetab ebaefektiivse äri tõttu pankrotiga, ning tekivad probleemid kauba kättesaamise või hilisemate hooldus- või garantiitöödega.  On selge, et liiga odavad hinnad kaua püsida ei saa. Majanduskliima paranedes hakkavad hinnad uuesti tõusma, et saavutada jätkusuutlik tase ja äri põhiline eesmärk, milleks on kasumi teenimine.  Kõvasti tööd rabades ja selle eest mitte väärilist tasu saades ei taha me keegi tegutseda. See tähendab, et hinnad hakkavad jälle tõusma, küsimus on vaid,  kui palju?

Tooraine hinnad

Üha tõusvad tööjõuhinnad on pannud kõiki tootjaid investeerima uutesse tootmisliinidesse. Tänapäeval suudetakse palki toota kahe liinioperaatori ja kahe pakendaja toel. Tulevikus väheneb tööjõu osakaal tootmises ilmselt veelgi ning palju olulisemat osa hinnakujunduses hakkab omama tooraine hind. Keskmise palkmaja tootmiseks kulub kusagil 50-70 m³ puitu. Puidu, kui põhilise tooraine hindu tootjad oluliselt mõjutada ei saa. Vabas turumajanduses müüb metsaomanik oma puidu kallimat hinda pakkuvale ettevõttele. Vaadates viimasel ajal toimuvat, on selge trend puidu nõudluse suurenemisele. Seetõttu võib üsna julgelt väita, et kui meil ei teki uut majanduslangust, siis hinnad järgnevatel aastatel ka tõusevad.

Ehitusteenuse hinnad  tõusevad 3-5% aastas

Millele selline väide põhineb? Eesti on väike, aga kiiresti arenev riik, kus kõik tahaksid oma elujärge parandada. Surve palkadele tuleb vajadusest jõuda 5 rikkama riigi hulkaJ. Seda ei saa ju teha ilma palgatõusuta. Kindlasti on selline hoiak meie teadvuses üks hinnatõusu tugisambaid. Eeldatavasti väheneb Eestis ka varimajanduse osakaal, mis omakorda kajastub kallimates hindades. Kolmas oluline faktor on kvalifitseeritud tööjõu väljavool. Oskustöölisel on väga lihtne võimalus minna tööle kõrgemat palka maksvasse naaberriiki, mis on vast isegi kõige suurem ehitusteenuse hinnatõusu mootor.