Elamuehitus on ajas muutuv, arenev protsess. Eelkõige on muutunud hoone funktsioon – Juba ammu pole elumaja näol tegu pelgalt peavarjuga.

Kiire ehitusmaterjalide arendamise protsess, laiemas mõistes kultuuri ja sageli ka isikupärasuse väljendamise soov on baasiks väga erineva arhitektuurse lahendusega majade kerkimisele.

Samas on Euroopas ja kaugemalgi palkmajad elumajana ehitamise tõusuteel. Paljudes riikides ehitatakse taas, aastakümnete pikkuse vaheaja järel palkidest mitte ainult suve ja puhkemaju, vaid kodusid aastaringseks elamiseks. Palkmaja on inimesele elamuna üks esteetilisemaid ja loomuomasemaid paiku. Paljud inimesed on teadvustanud endale palkmajaelu võlu ja valinud enda perele koduks tervist loova ja tagava hoone.

Palkmaja suhtub sõbralikult meid ümbritsevasse keskkonda juba tootmise faasis. Seinadetailide valmistamisega reostatakse loodust palju vähem, kui ükskõik millise teise ehitusmaterjali tootmisel. Pigem vastupidi – kui võtta arvesse ka puu kasvuprotsess, kus terve mets on tegev meie eest hoolitsemisega sidudes õhust süsihappegaasi ja tootes juurde hapnikku suhtega 3/2.

Palkseinad on aegade jooksul end kõikvõimalike loodusmõjude suhtes ise testinud. Ajaloole tuginedes võime julgelt väita, et ka täna ehitatud palkmajad kestavad põlvest põlve. Sama ei saa öelda uudeste ehitusmaterjalide kohta, mille tootmisprotsess loodust reostab, mille mõju igapäevaselt kasutamisel inimorganismile teada pole, ja mida kasutuskõlbmatuks muutumise järel sageli enam uuesti teise tootena või mõne toote komponendina kasutusele võtta ei saa.

Me ei tea veel kuidas uudsed koduehitusel kasutatavad materjalid meie igapäevast elu ja tervist mõjutama hakkavad. Suur osa neist on pikaajaliste mõjude osas testimata.

Samuti ei tea me kuidas mõjutab meie organismi masinaga tehtud ruumi paisatud „värske“ õhk. Mis üldse on selliste hoonete eesmärk?

Elumaja eesmärgiks on anda peavarju pakkuda kaitset, mugavust ja luua hubasuse tunne.

Uute ehitusmaterjalide arendamisel ja seadusloomes tuuakse argumendiks energia kokkuhoid. Arendus-tegevuseks ja tootmiseks kulutatakse suurel hulgal energiat ja reostatakse loodust kahjulike tootmisjääkidega selleks, et teha energiatõhus maja, mille erinevad juhtseadmed vananevad paari aastaga ja vajavad aegajalt kulukat väljavahetust. Kas energia kokkuhoid hoone eksplotatsiooni arvelt tõesti suudab korvata kahju, mida selle hoone ehitamises loodusele tekitati ja kas meditsiinis suudetakse ennetada sellistes hoonetes elama hakkavate inimestele tekkivaid tervisehädasid?

Inimesed, me ajame enda jaoks asjad liiga keeruliseks. Tore on arendada uusi võimalusi ja kasutada uudseid ehitusmaterjale, kuid jäägu need ühiskondlike hoonete ja muude massiivsete ehituste tarbeks. Individuaalselt tahame siiski kõik head elu endale, lastele, kogu perele. Eraelus võtame endale vabaduse elada riskivabalt ja muretult inimsõbralikus aastasadu kestvas täisväärtuslikus, isiklikus ja isikupärases palkmajas!