Autor: Helena Randoja

Energiatõhusus – see on sõna mida kasutatakse tihti esimesena, kui seatakse eesmärke uute hoonete projekteerimisel või vanade renoveerimisel. Energiatõhususe puhul on tegemist  numbritega, mis väljendavad hoone energiakulu kWh hoone köetava pinna ruutmeetri kohta aasta jooksul. Energiatõhusust aitavad muude kriteeriumite hulgas saavutada-tagada energiat säästvad avatäited: soojapidavad aknad ja uksed. Avatäidete soojapidavuse määravad ära komponendid millest aknad-uksed on valmistatud ja see kuidas need on paigaldatud.Kuigi Eestis ei ole täna veel kehtivat normatiivi, millisele soojapidavuse koefitsendile peavad avatäited vastama, siis näiteks Skandinaavia maades on juba kehtestatud piirnormid, kus nimetatud koefitsent ei tohi olla suurem kui 1,1W/m2K. Milliseks kujuneb akende normatiivne U-väärtus Eestis võib vaid ennustada, sest otsuse tegemisel tuleb lähtuda nii klimaatilistest kui ka majanduslikest oludest. Seniks aga jäävad kohalikul turul avatäidete U-väärtused projekteerijate määrata, lähtuvalt kogu hoone energeetilise optimeerimise nõuetest.

Soojapidavuse näitajaid akendel tehakse kindlaks kas katsete või arvutuste teel. Mõlemal juhul tuleb lähtuda Euroopa Standardist EN ISO10077-1:2006. Väga tihti esitatakse akende soojustehnilise toimivuse näitajaid arvtuste teel saadud numbrite alusel (EN ISO 10077-2:2003) . Lihtsustatult põhineb arvutus üldise soojusjuhtivuse neljal koostisosal: raami soojusjuhtivus, klaaspaketi soojusjuhtivus, raami ja klaasi ühenduse joonsoojusjuhtivus ning pimepaneele sisaldavate elementide puhul pimepaneeli soojusjuhtivus.

Raami soojusjuhtivus, mis arvutatakse standardi ISO 10077-2 kohaselt, mõõdetakse standardi EN 12412-2 kohaselt või võetakse standardi 10077 lisast D. Väga hea soojapidavusega materjal on puit. Tulemus on seda parem mida paksem on puitraam.

Teine, kuid suurima mõjuga komponent akende energiatõhususe tagamisel on klaaspakett.  Minimaalsete soojapidavuse nõuete täitmiseks tuleb kindlasti valida klaaspakett, millest vähemalt üks klaas on madala emissioonivõimega spetsiaalse kattekihiga klaas e energiasäästuklaas. Selleks, et aga saavutada paremat tulemust on vaja 3 klaasiga paketti, mille kaks klaasi on energiat säästvad. Kuna klaaspaketi U-väärtus sõltub ka klaasidevahelisest kaugusest (vaheprofiili laiusest) ja klaaside vahel kasutatavast gaasist, siis parimate tulemuste saamiseks on vaja kasutada plastikust vaheprofiili ja agroongaasi.

Raami ja klaasi ühenduse joonsoojusjuhtivus, arvutatakse standardi ISO 10077-2 kohaselt või võetakse ISO 10077 lisast E.

Kindlasti tuleb aga olla tähelepanelik, et arvutuste protokoll sisaldaks kõiki arvutuste kordamiseks vajalikke andmeid. Euroopa standardis EN ISO 10077-2:2003 „Akende, uste ja luukide soojustehniline toimivus“ 1.osas on esitatud akende ja uste lihtsustatud arvutuse meetodid, mida saab 2. osas kasutada raamiprofiilide soojuslike omaduste arvutuslike väärtuste määramiseks. Reeglina on tootjate enda nn „põlve otsas“ arvutatud tulemused paremad tegelikest andmetest, sest jäetakse arvestamata olulised tegurid (näiteks joonsoojusjuhtivus). Siinkohal on abi Ülikoolide ja Instituutide juures olevatest laboritest, kus spetsiaalsete programmide abil arvutatud tulemused on Euroopa Standardile vastavalt ja nõuetekohaselt esitatud.

Kui tootja esitab tellijale andmed oma toodete soojustehniliste näitajate kohta, siis on tellijal õigus tootjalt nõuda koos toodetega vastavusdeklaratsiooni, milles tootja kinnitab kirjalikult, et aknad ja uksed vastavad sellele õigusaktiga esitatud nõuetele ja selles suhtes on järgitud õigusaktis sätestatud toodete nõuetele vastavuse tõendamise korda.

Helena Randoja

AS Lasita Aken  tegevdirektor