Sundventilatsioon, kas üdini positiivne

Majas peab olema piisav õhuvahetus. Selles ei kahtle keegi, aga kas selleks peab alati kasutama sundventilatsiooni. Iga ventilatsioonisüsteemi projekteerimisega tegelev inimene vaidleb mulle kohe vastu. Nii ei ole võimalik saavutada piisavat õhuvahetust, CO2 sisaldus ruumis ületab normid jne. Kindlasti on neil ka õigus. Kas õhuvahetuseks ei võiks kasutada ainult väljatõmmet ja sissepuhe tuleks loomulikult tuulutusavade kaudu? Sellise lahenduse puhul saab määravaks energiamärgis, kuna selline ventsüsteem viib sooja toast välja. Kasutades aga plaat- või rootorsoojusvahetit saame ruumist välja tõmmatava õhu ära kasutada sissetuleva õhu kütmiseks. See kõik näib üsna kasulik aga…
 
Jätka postituse lugemist siit »

Palkmajade ehitus on väga pikkade traditsioonidega, kuid kunagi varem ei ole nii palju rõhku pandud maja õhupidavusele. Vanades palkmajades lisati palkide kuivamist varade vahele takku või sammalt ja polnud häda midagi. Tänapäeval enam kahjuks nii ei saa. Rahvastiku arv on kasvanud, põldudel on üha rohkem loomi, metsa raie toimub paljudes arengumaades valimatult ja rikkad riigid kasutavad tootmise suurendamiseks üha suuremal määral fossiilseid kütuseid. See kõik tõstab CO2 emissiooni, mis on kliimasoojenemise üks olulisemaid tegureid.
 
Jätka postituse lugemist siit »

Pakutakse väga palju erinevaid hoone kütmise võimalusi. Kõige väiksema püsikuluga kütmise võimaluseks peetakse maasoojuspumba kasutamist. Soetusmaksumus on aga enamuse teiste võimalustega võrreldes kallim ja seega on pikem ka tasuvusaeg, kuid
 
Jätka postituse lugemist siit »

Nii nagu igas majandussektoris, sõltub ka palkmaja ehituses hindade tõus või langus, pakkumise ja nõudluse vahekorrast. Majanduskasvu faasis liiguvad hinnad üldjuhul ülespoole ja langusfaasis need langevad. Tavaline äriloogika ütleb, et enne hindade langetamist tuleb vaadata, kas oleks võimalik anda tootele lisaväärtust, teha toode ja teenus kuidagi paremaks.
 
Jätka postituse lugemist siit »

Kuna palkmajasõprus on elustiil ja paljud tervet elukeskkonda hindavad kliendid tunnevad huvi maja valmimise protsessi ja tootmise ökoloogilisuse vastu siis otsust, teha lühifilm majade valmimisest, oli kerge vastu võtta. Filmi eesmärgiks on
 
Jätka postituse lugemist siit »

Kuopio elamumess jäi minu silmis üsnagi tagasihoidlikuks. Ühtlased põhjamaale omased valged toonid siseviimistluses ja veidi beežimad toonid välisfassaadidel. Võib-olla kõlab inetult, aga ehituse visuaalselt hinnatava kvaliteet oli suhteliselt tagasihoidlik. Messi kiituseks peab muidugi ütlema, et korraldus on tasemel nagu alati, ja ka kõik majad olid õigeks ajaks valmis. Selline mess toob kindlasti palju kuulsust nii riigile kui messi asukohaks valitud linnale.
 
Jätka postituse lugemist siit »

Kui me räägime, et projekteerime ja toodame maju kliendi soovide järgi, siis mõnel juhul see ei ole päris nii. Kõik palkmajahuvilised ei ole ehituse alal spetsialistid. Ei peagi olema. Vahel me kuulame soove, mille täitmine on küll võimalik, aga mida me ei ole nõus tegema. Näitena võib tuua
 
Jätka postituse lugemist siit »

Katuse soojustusmaterjali paksus peaks olema vähemalt 250-300mm. Kõige soojapidavamad on klaas- ja kivivill. Mõlemad sobivad kasutamiseks ka viilkatuste puhul. Mida madalam on materjali U-väärtus ehk soojusjuhtivustegur, seda soojapidavam on materjal. Soojustusmaterjal peab olema piisavalt tihe, et see kaldpinnal aja jooksul ära ei vajuks.
 
Jätka postituse lugemist siit »

Esimeseks faktoriks on loomulikult krundi asukoht. Linnaruumis ei pruugi eraldi saunamaja ehitamiseks võimalust olla. Enamus eestlastest armastab saunatamist, seega saab pere soovi korral mõnusa saunaruumi maja projekti planeerida.
 
Jätka postituse lugemist siit »

Kas palkmaja tasub ehitada suvel või talvel?

Ehitamise alustamist planeerides tuleks kindlasti panna paika ajagraafik. Suurem osa palkmajade ehitusi saab alguse kevadel või suvel. Kas suvel on odavam ja lihtsam ehitada? Millal oleks võimalik maja kiiresti valmis teha?
 
Jätka postituse lugemist siit »